Põlvkondade vahetust utsitab takka digiajastu

Põllumehe Teataja vestles Järvamaa kutsehariduskeskuses veisekasvatuse spetsialistiks õppivate noorte ja nende juhendaja Kaja Piirfeldtiga, kes ise hiljuti oma vanemate talu üle võttis.

Tundub, et just viimasel ajal kuuleb järjest enam seda, kuidas noored on vanemate talu üle võtnud ja majandavad väga edukalt. Mis võib olla põlvkonnavahetuse põhjuseks?

Kaja Piirfeldt, Remmelgamaa talu perenaine, MTÜ Eesti Noortalunikud juht: uus tehnoloogia hirmutab vanemat põlvkonda, paljud taanduvad sellepärast. Isegi e-PRIA-s toetuse taotlemine käib ju ainult interneti teel ja enam ei saa nii, et lähed oma paberipatakaga kohale. Kindlasti on digiajastu areng kiirendanud põlvkondade vahetust põllumajanduses.

Ma ise olen ka vanemate talu üle võtnud ja alguse sai see nii, et mina tegelesin paberimajandusega, sest minul võttis see lihtsalt vähem aega kui vanematel. Alustasin raamatupidamise ning toetustega seonduvaga tegelemisest. Edaspidi oli meil vastutus jagatud nii, et mina tegelesin loomakasvatusega ning isa söödapoole ja tehnikaga, kuid praeguseks on kogu vastutus minul.

Talujuhtimise algusaastatel tuli ka ette, et kohale tulnud müügimees küsis peremeest ja kui vastasin, et mina olengi, siis lihtsalt lahkus, kuna ei suutnud seda aktsepteerida.

Kaja Piirfeldt, Remmelgamaa talu perenaine

On kindlasti palju lugusid, kui üleandmine tehakse tervise pärast – vanem generatsioon lihtsalt ei jõua enam. Enamasti on ka nii, et noor peab ennast tõestama, et talle otsustusõigus antaks.

Vanasti päris talu vanem poeg. Kuivõrd see suhtumine on alles?

Kaja: jaa, see suhtumine ei ole kuhugi kadunud! Minul on kaks õde ja lapseeast mäletan veidi nagu pettunud suhtumist, et peres polegi kedagi, kellele talu edasi anda… Talujuhtimise algusaastatel tuli ka ette, et kohale tulnud müügimees küsis peremeest ja kui vastasin, et mina olengi, siis lihtsalt lahkus, kuna ei suutnud seda aktsepteerida. Ehk jah, naistalujuhina olen küll tundnud soolist ahistamist.

Isa küll arvestab minu arvamuse ja ettepanekutega, kuid veel on lõplik otsustaja siiski isa Karli Kivi. Klaarika Pärn, Kivivoore talu perenaine

Klaarika Pärn, Kivivoore talu perenaine: mul on plaan võtta üle oma vanemate talu. Vahepeal elasin paar aastat linnas, aga tundsin, et ma kuulun siiski maale. Mu vanemad küll jaksavad praegu veel taluga majandada, kuid abikäsi kulub alati ära. Isa küll arvestab minu arvamuse ja ettepanekutega, kuid veel on lõplik otsustaja siiski isa Karli Kivi.

Koduse paberimajandusega tegelen mina. Isa ja ema küll usuvad, et saan loomadega hakkama, kuid natuke kahtlevad minu hakkamasaamises tehnikaga. Olen sellega nõus, kuna tehnikat valdab minu vanem vend kordades paremini. Eks sellepärast, et olen noor ja vist ka veidi sellepärast, et olen naisterahvas.

Mis eristab noort ja vana põlvkonda põllumajanduses?

Kaja: mõneti on endiselt levinud nn kolhoosimentaliteet. Näiteks on nõukaaegsele põlvkonnale väga sügavalt sisse juurdunud põhimõte, et sööta ei tohi ära visata isegi siis, kui see on juba riknenud. See tuleb, nui neljaks, loomale sisse sööta! Mina ei anna loomadele mädanenud heina või riknenud silo, sest tõumullikas maksab 2000 eurot, seevastu riknenud heinapall ei ole nii väärtuslik, et seda kallile tõuloomale anda ja riskida tema haigestumisega.

Vanem generatsioon suhtub tunduvalt ettevaatlikumalt võõrkapitali kaasamisse. Raudselt kehtib põhimõte „võlg on võõra oma“. Ent olgem ausad – investeerida ei ole võimalik kogutud raha eest.

Minu arusaamist mööda on noored ka palju enam avatud koostööle. Näiteks meie plaanime naabertaluga hakata jagama ühte töötajat. Mõlemal oleks vaja kedagi, et lüpsjale vabu päevi anda, kuid täiskoormust pole võimalik pakkuda. Seega otsustasimegi võtta ühe inimese, kes on nõus puhkust andma mõlemas talus. Varem inimesed ei tulnud sellise asja peale. Koostöö tegemine on väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootja ellujäämise alustala.

Noored ei ole kinni konkreetses ettevõtlusvormis ja traditsioonides. Varem tähendas põllumajandus lehmapidamist ja viljakasvatust. Nüüd on uusi võimalusi ja noored näevad, et põllumajandus ei tähenda ainult lehmapidamist.

Praegu on Euroopas üha populaarsem ka half-time farming. Kui oma ettevõttes ei ole piisavalt koormust või on mahud juba nii suured, et on võimalik kaasata tööjõudu väljastpoolt, on väga mõistlik leida rakendust mõneks päevaks nädalas ka väljaspool oma ettevõtmist. Ka seda peavad vanemad inimesed mõnikord millekski väga halvaks: kui põllupidamisele 100-protsendiliselt ei keskendu, siis see ei ole ikka õige asi. Tegelikult on just vastupidi – kui ma tegeleks ainult talupidamisega ja oleks ainult laudas, siis mu vaimne tervis lihtsalt ei peaks sellele vastu.

Nii õppisin lisaks kutseõpetajaks ja käin ühel-kahel päeval nädalas oma kogemusi Järvamaa kutsehariduskeskuses tulevaste põllumeestega jagamas. Selline tegevusvorm muutub järjest popimaks kogu maailmas ja ka Eestis. Silmaringi ja vaimse tervise huvides on väga kasulik tegeleda üksteist täiendavate tegevusaladega. Vanema põlvkonna puhul ei tulnud taoline lähenemine väga kõne alla.

Klaarika: meil on oma naabritega umbes samamoodi. Varem tegeles kumbki peremees ainult oma asjadega, aga nüüd on ka kõrvaltalu noore käes ja isaga jagatakse töid, näiteks koos tehakse silo. Nõnda saab kiiremini tehtud.

Veregrupp peab olema põllumajandus ning siis on see ala ainumõeldav. Mario Kütt, Rudi talu peremees

Mario Kütt, Rudi talu peremees: noored julgevad rohkem teenuseid sisse osta. Varem oli küll nii, et kõik pidid ise ära tegema. Noored aga lähtuvad pigem sellest, mida on mõistlik ise teha ja mida mitte. Kui sa ei saa raamatupidamisega hakkama, siis osta teenus sisse, selle asemel, et ise aega ja närve kulutada. Tegele asjadega, mis sulle meeldib.

Suur vahe on ka ettevõtlusvormil. Vana kooli põllumehed armastavad FIE-ndust, aga seda ettevõtlusvormi küll kellelegi ei soovita. Minu isa oli FIE ning ülevõtmine kestab juba kaua. Mul on mõttekam alustada uue ettevõttega nullist, kui hakata FIE varasid üle võtma. Isa argument FIE-ndusele oli, et lihtne ja loogiline ettevõtlusvorm.
Vana kooli meestele meeldib, kui saab kõik asjad ühe pangakaardiga ära ajatada. Lihtne on FIE-ks olemine nii kaua, kuni pole vaja selle varasid üle anda.

Kaja: kui on ettevõtte üleandmise plaan, ei soovita mitte kellelgi FIE-ks hakata!

Kui raske või kerge on hakata talumajapidamist päris nullist üles ehitama?

Argo Allikmets, Allika talu peremees: mina alustan niimoodi. Mu vanaisa pidas talus lüpsiloomi, talu sai pärast vanaisa lahkumist minu vanematele, kes loomi ei pea, vaid kasvatavad natuke aiakraami. Ma ise olen kogu elu elanud linnas, kuid nädalavahetused on ikka möödunud seal talus töötades. Nii hakkasingi mõtlema, et peaks ikka majapidamise ressursse ja maid ära kasutama. Kaalusin, kas osta linna korter ja jätkata nädalavahetustel maal käimist või kolida kohe maale. Otsustasin kolida kohe ja hakata loomadega tegelema.

Kaks aastat tagasi võtsin esimesed loomad, praegu käin veel täiskohaga linnas tööl, kuid sihin sinnapoole, et luua endale töökoht maale.

Argo Allikmets, Allika talu peremees

Kaks aastat tagasi võtsin esimesed loomad, praegu käin veel täiskohaga linnas tööl, kuid sihin sinnapoole, et luua endale töökoht maale. Tegelen lihaveiste ja natuke ka lammastega. Mul ei olnud unistust saada põllumeheks, kuid paistab, et nii see läheb. Pole paha, sest elu linnakorteris oleks üsna üksluine.

Kuivõrd on alustavale noorele põllumehele abiks noortaluniku toetused?

Argo: väga abiks. Olen mõelnud, et võiks ju osta toetuse eest väiksed ja igapäevased asjad, kuid ei – need saab osta jooksvalt palgast. Samas traktorit ma oma palgast osta ei jõua ja selleks on toetus ideaalne. Väga hea variant saada oma ettevõttele põhi alla.

Kaja: toetuse küsijaid on palju, viimati jagus raha ainult kahele kolmandikule küsijatest. Sellest toetusest on noortele väga palju abi. Enamasti ostetakse selle eest karjapõhi ja esimene tehnika.

Mida te ütleksite nendele põllumeestele, kel üleandmine järgmisele põlvkonnale ees seisab?

Kaja: kui anda talu üle, siis väga selge vastutusega ja ühekorraga. Mingi aeg tasub vanemate kõrvalt teha ja vaadata, kas see on võimetekohane. Neilt õppimine on väga kohane. Aga ühel hetkel tuleb teha otsus, kes vastutab, ja asi ametlikult vormistada. Nii kaua, kuni laps on vanemate juures tööl ja ei ole otsustaja ning vastutaja, ei saa rääkida talu üleandmisest.

Kui lapsi on peres mitu, võib tunduda õiglane jagada ettevõte ja vastutus selles võrdselt. Ma pigem ei soovita seda varianti, sest tihti tekib olukord, kus päriselt tegeleb asjadega üks ja teised, kes ettevõtte igapäevatööga või põllumajandusega kursis ei pruugi olla, pigem pidurdavad ettevõtte arengut. Koos vastutamine on võimalik vaid siis, kui vastutus on väga selgelt valdkonniti jagatud.

Noori alla kümnendiku

Tarmo Tamm
maaeluminister

Aastal 2016 oli Eesti põllumajanduses töötajatest 8,7% alla 35-aastased, 27,5 % on aga 65-aastased ja vanemad.
Selleks, et noortel oleks võimalik maal tegutseda, peab riik soodustama maal ettevõtlusega tegelemist ja töökohtade loomist. Väga oluline eeldus on korralik ja kiire internetiühendus. Valitsus on järgmiseks kaheks aastaks eraldanud riigieelarvest 20 miljonit eurot, et viia kiire internet maapiirkondadesse.

Eesti maaelu arengukavas on erinevaid toetusmeetmeid, mis on noortele suureks abiks. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetme eelarve on aastateks 2014–2020 kokku 22,1 miljonit eurot. Kahest taotlusvoorust on toetust saanud 214 noortalunikku. Enamikul toetuse saajatest on vähemalt kaheaastane põllumajandustootmise valdkonna töökogemus, nad on kursis moodsate tehnoloogiatega, tunnevad valdkonna trende ja oskavad korraldada teiste inimeste tööd.

Populaarseimad tegevusalad, kus noored soovivad oma põllumajandustootmist alustada, on teraviljakasvatus ja lihaveisekasvatus, neile tegevusaladele järgneb puuvilja- ja marjakasvatus. Huvitav fakt on, et 36% toetuse saajatest on naisettevõtjad.

Koos eelmise programmiperioodiga (2007–2013) on toetatud 1060 noore põllumajandustootja tegevuse alustamist.

Hea teada

Paljud jäid toetusest ilma

• Eelmisel aastal toimunud taotlusvoorus määras PRIA 108 noortalunikule 4 318 287 eurot põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, mida valdav enamik neist soovis saada maksimaalses määras ehk 40 000 eurot.
• Vooru eelarve oli 5 mln eurot ning sellest jätkunuks 125 noortalunikule. Paraku oli palju taotlusi, mis ei vastanud nõuetele. Lausa 60 taotlust ei pälvinud hindamisel nõutavat minimaalset 15 hindepunkti, kuna andmed olid puudulikud või mõni dokument esitamata.
• Toetuse järgmine taotlusvoor on 20–27.08.2018. Nädal varem saab e-PRIA-s taotlusi eeltäita.
• Jagamisele läheb 5 mln eurot, mis võimaldab maksimaalse toetuse määra taotlemisel (40 000 eurot) määrata toetust 125 noorele ettevõtjale.