Teraviljakasvataja iga-aastane hool ja vaev seondub saagi põllult kättesaamise kõrval ka sellega, kus koristatud vili ladustada, kuidas seda puhastada, kuivatada ja sorteerida, et hiljem jõuaks kokkuostupunkti parima kvaliteediga vili.
Vilja käitlemise protsess ja lõpptulemusele esitatavad kvaliteedinõuded olenevad suuresti sellest, millise kategooria vilja toodetakse. Igal juhul peab teraviljatootjal olema korralik koht, kus põllult tulevat vilja vastu võtta.
Ideaalis võiks vili enne kuivatisse minemist läbida eelsorteerimise, kuigi tänapäevased kombainid on nii võimekad, et hoolsa seadistamise korral tuleb kombaini punkrisse vili juba sedavõrd puhtana, et seda eraldi sorteerida polegi vaja. Seda ka sellepärast, et sageli tuleb kokkuostja viljale juba põllule järele ning korraldab edasise käitlemise ise.
Põllult läheb vili kuivatisse, kus seda kuivatatakse seni, kuni niiskus on vajalikul tasemel, seejärel lülitatakse ahi välja ja järgneb vilja väliskeskkonnast võetava õhu jugadega jahutamine. Siis suunatakse vili kuivatist välja ja edasine tegevus sõltub sellest, mida viljaga edasi tehakse – kas seda on tarvis veel sorteerida ja puhastada või mitte. Teatud prahisust kokkuostjad lubavad – söödavilja puhul keskmiselt 1%, maksimaalselt 2%, toiduvilja puhul vilja sees prügi näha ei soovita.
Toidu- ja söödateravilja niiskusesisaldus peab jääma keskmiselt 11–14% piiresse, mõned kokkuostjad võtavad vastu ka niiskema vilja ning kuivatavad selle üle, mõned saadavad liigniiske kraami tarnijale tagasi.
Kuivatisse pääsemist ootav vili vajab tuulutamist
Põllumajandustehnikat, sh teraviljakäitlusseadmeid müüva OÜ Agri Partner juhataja Argo Kukk aitab kirjeldada, millistel etappidel milliseid seadmeid on õige kasutada, et kogutud saagist võimalikult palju müügikõlbulikuks saada.
Kõigepealt tuleb põllult kombainipunkrist toodud vili ladustada. Kui kuivati ei suuda kogu vilja järjest vastu võtta, siis kallatakse see kuivati juurde kõva pinnaga platsile või katusealusesse viljalattu, kuhu vili mõneks ajaks seisma jääb. Selleks, et märg vili kuumaks ja hunniku sisemuses hallitama ei läheks, tuleb kuhilat ventileerida.
Ventileerimine aitab ka kahjurite levikut ja paljunemist vähendada. Mõned põllumehed, kes vilja lahtisel platsil ladustavad, segavad tuulutamiseks viljahunnikut traktori frontaallaaduriga. Tuulutamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid ventileerimiskruvisid või ventilaatoriga varustatud automaatset tuulutussüsteemi, kus viljahunniku sisemuses kuumenenud õhk imetakse kuhila põhja paigutatud torude kaudu viljakuhilast välja.
23% on Eestis keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus.
Ennekõike vajab sellist ventileerimist ja jahutamist vili, mille niiskusesisaldus on suurem kui 20%. Muide, Eesti keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus on 23%.
Ventileerimiskruvid keeratakse viljakuhilasse, aeg-ajalt tuleks neid ühest kohast teise ümber tõsta. Statsionaarne viljalao ventileerimissüsteem peaks olema paigaldatud nii, et teravilja puhul on püstakute optimaalne vahemaa kahekordne viljakuhila kõrgus, rapsiseemne puhul 1,7-kordne kuhila kõrgus.
„Ventileerimiskruvid on väga populaarsed näiteks Inglismaa farmerite seas, eks ikka sellepärast, et ka sealmail käib viljakoristus tihti üpris niisketes oludes,” räägib Argo Kukk. „Eelmisel aastal, kui kuivi koristuspäevi oli üksikuid, tulid nende kruvide head omadused hästi esile. Harvadel koristuspäevadel võeti põllult maksimum, kuivatite võimsusest jäi aga vajaka, vilja tuli kusagil hoida. Ventileerimiskruvidega võib vilja kuhilas isegi mitu nädalat säilitada, ilma et see rikneks. Seejärel saab vilja laoplatsilt järjest võtta ja kuivatamisele viia.”
Kohapeal saab vilja liigutada tigutransportööriga
Kui laoplatsilt on teravili tarvis edasi transportida näiteks sorteerimisliinile või traktorihaagisesse, on üks võimalus kasutada laadimiseks viljatigusid või terade pneumotransportööre. Suuremate koguste puhul, eriti, kui ladu asub kuivati lähistel, transporditakse vilja traktorite esilaadurite ning koppelevaatori abil, väiksemaid koguseid, eriti, kui selleks on piisavalt aega, võib liigutada ka tigude abil.
Tigude häda on selles, et nad kipuvad terasid lõhkuma. Selle vältimiseks tuleks tagada vilja pealevool selliselt, et teo toru oleks pidevalt vilja täis – siis koondub liikuv viljavoog teo tsentrisse ja voolab sujuvalt. Kui teri tuleb peale väikeses koguses, jäävad need teoserva ja toru korpuse vahele ning siis hakkab tigu teri puruks muljuma.
„Tüüpiline vilja laadimiseks mõeldud tigutransportöör on varustatud elektrimootoriga, tavaliselt on see 4–6 meetri pikkune, vilja sissevõtuava ees on võre, tigu tõmbab kuhjast vilja sisse ja suunab selle siis kas autokasti, elevaatorisse või Big-Bag kotti,” kirjeldab Argo Kukk protsessi. „Kohapeal vilja ümberlaadimiseks sobivad ka väiksema jõudlusega teod, aga kuna 30–40-tonnise viljaveoki laadimisele on ette nähtud maksimaalselt tund, siis selleks tuleb kasutada juba tigusid, mille toru läbimõõt on 200 mm, mida käitab 5,5 kW mootor ja mille tootlikkus küünib 60 tonnini tunnis.”
Kui vili läheb transpordihaagisesse otse kuivatist, siis seal on spetsiaalsed pealelaadimispunkrid. Pneumaatiliste viljatransportööride omapära on see, et nende energiatarve on suur, aga tootlikkus küllaltki väike. Selleks, et taoline transportöör suudaks liigutada tosin tonni teri tunnis, vajab süsteem 15 kW elektrimootorit. Sestap neid autode laadimiseks ei kasutata.
„Teatud oludes on selline imur või puhur väga hea, näiteks kui elevaatorisse on jäänud suur kogus märga vilja, siis saab selle välja tõmmata või edasi lükata,” selgitab Kukk. „Suuremate viljakoguste liigutamiseks on teod või kopp-elevaatorid.”
Müüki minev vili peab olema puhas
Enne vilja kuivatisse suunamist on tarvis see suuremast prahist, kividest ja umbrohuseemneist võimalikult puhtaks saada, et kuivatiressurssi ei kasutataks üleliigse ballasti kuivatamiseks, mis samuti sisaldab niiskust ning kokkuvõttes suurendab kuivatamise kulu.
Vilja sorteerimiseks kasutatakse põhiliselt mehaanilisi plaat- või võrksõeladega trummelsorteere, millega saab lisaks teraviljale ja rapsile sorteerida ka tatart, uba, hernest. Iseäranis universaalsed on võrksõelad. Sõltuvalt sorteeritavast materjalist ja sellest, kas tegemist on eel- või järelsorteerimisega, tuleb valida ka vastava avasuurusega sõelad.
Vibreerivaid või võnkuvaid kalde all olevaid sõelsorteeri kaste on kaks – esimesest sõelutakse läbi puhtad terad, suurem praht jääb sõelale, teine, väiksemate avadega sõel jätab terad peale, kust need liiguvad kogujasse, läbi aukude aga raputatakse välja peenema fraktsiooniga praht, umbrohuseemned jmt. Üldiselt on sellised sorteerid universaalsed, st vastavalt seadistusele saab neid kasutada nii eelpuhastina, vilja sorteerimiseks kui ka täpsemaks seemnevilja eraldamiseks. Kasutusalast oleneb ka seadme tootlikkus – kui eelsorteerimise funktsioonis on see näiteks 15 t/h, siis järelsorteerimise etapis 10 t/h ja veelgi täpsema sorteerimise käigus 5 t/h. Aga on ka võimsaid sorteere. Sorteerimistulemuse kvaliteet on parem, kui masinas kasutatakse tavalise aukudega plaadi asemel traadist punutud sõelu.
Olemas on ka aerodünaamilised sorteerid, mida kasutavad enamasti seemneviljatootjad, kel tarvis kuivatatud vilja täpsemalt seemne raskuse, suuruse ja kuju järgi klassifitseerida – kergemini lenduv kraam, näiteks kaera puhul sõklad, lendab kaugemale, raskem aga kukub lähemale. Sääraste sorteeride tootlikkus jääb eelpuhastuse ajal vahemikku 5–100 t/h (võimsustarve vastavalt 0,5–11 kW), sorteerides on tootlikkus 2,5–50 t/h.
Eraldi on seemnetootjatele mõeldud vibro- ehk gravitatsioonilaud. Terad lastakse vibreerivale lauale ja need hakkavad seal kulgema erinevat trajektoori mööda vastavalt tera kaalule. See süsteem võimaldab välja võtta ühesuguse suurusega terad, mida sõelaga eristada ei saa.
Hea teada
Teraviljasorteer VibroMax 10222
- Toodetud Tšehhi Vabariigis.
- Mõeldud suurema koguse teravilja eel- või järelsorteerimiseks.
- Saab kasutada kõikide teraviljade, kaunviljade, aga ka tatra, linaseemnete, soola, saepuru ja teiste puisteainete sorteerimiseks.
- Sõelade vahetamine on lihtne, sellega saab hakkama üks inimene.
- Tootlikkus oleneb materjali mahukaalust, niiskusest, puhtusest ja masina seadistusest.
- Masinas on kaks traatsõela, üks suurema, teine väiksema fraktsiooni eraldamiseks.
- Muuta saab sõelakasti kaldenurka, vibratsiooni amplituudi, ventilaatori võimsust ning kasutada erinevate avadega sõelu.
- Ventilaator eemaldab õhujoaga kõik viljas sisalduvad lenduvad osakesed.
- Vibratsiooni tekitavad kaks ekstsentrikmootorit.
- Tootlikkus näiteks 750 kg/m³ suuruse mahukaaluga nisu põhjalikul sorteerimisel eelpuhastina 100 t/h, järelsorteerimisel 50 t/h ja seemneeraldamisel kuni 25 t/h.
- Sõelapind 6,8 m².
- Elektrivõimsus ventilaatoril 7,5 kW, vibromootoril 1,1 kW.
- Kaal 900 kg.
Allikas: JK Machinery s.r.o.
