Erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik, kuid iseseisvalt toetust küsides on toetuse määrad kaks korda väiksemad. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused:

• Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.
• Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus. Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.
• Metsakultuuri hooldamise toetus. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks. Tuleval aastal toimub esimene metsameetme taotlusvoor 5.–25. veebruaril.

• Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm
  diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis. Toetuse suurus on
  153 €/ha (arvet ei pea olema).
• Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel). Toetuse suurus on 100 €/ha (arvet ei pea olema).
• Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.
• Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

• Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks.
• Pärandkultuuri säilitamise toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Hea teada

Taotlemine ühistu kaudu

Mitmeid toetusi saab metsaomanik ise taotleda e-PRIA keskkonnas, kuid ka metsaühistu kaudu. Mõnda toetust saabki taotleda vaid metsaühistu kaudu (st toetust taotleb metsaühistu metsaomaniku eest). Lisaks on osade toetuste määr kuni poole suurem, kui taotleja on ka metsaühistu liige.

Tulevik selgusetu

Artiklis mainitud toetuste taotlemine ei pruugi mõne aasta pärast enam võimalik olla, kuna praegu maaelu arengukavas kokkulepitud toetusmeetmed lõppevad 2021. aastaks. Hiljuti toimunud üleriigilisel metsanduse infopäeval sai selgeks, et üle-euroopaliselt ootab ees toetussummade vähendamine, kuid kui palju ja milliseid toetusi vähendatakse konkreetselt Eesti jaoks, selgub edaspidi.