• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

autor: TOOMAS KELT, keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist
detsember 2018
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja detsember 2018
Foto: erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

Mõne aja eest istutatud kuusetaim. Foto: Keskühistu Eramets

Metsaomanikele makstavate toetuste eesmärk on soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule.

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik, kuid iseseisvalt toetust küsides on toetuse määrad kaks korda väiksemad. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused:

  • Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.
  • Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus. Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.
  • Metsakultuuri hooldamise toetus. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks. Tuleval aastal toimub esimene metsameetme taotlusvoor 5.–25. veebruaril.

  • Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm
    diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis. Toetuse suurus on
    153 €/ha (arvet ei pea olema).
  • Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel). Toetuse suurus on 100 €/ha (arvet ei pea olema).
  • Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.
  • Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

  • Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks.
  • Pärandkultuuri säilitamise toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Hea teada

Taotlemine ühistu kaudu

Mitmeid toetusi saab metsaomanik ise taotleda e-PRIA keskkonnas, kuid ka metsaühistu kaudu. Mõnda toetust saabki taotleda vaid metsaühistu kaudu (st toetust taotleb metsaühistu metsaomaniku eest). Lisaks on osade toetuste määr kuni poole suurem, kui taotleja on ka metsaühistu liige.

Tulevik selgusetu

Artiklis mainitud toetuste taotlemine ei pruugi mõne aasta pärast enam võimalik olla, kuna praegu maaelu arengukavas kokkulepitud toetusmeetmed lõppevad 2021. aastaks. Hiljuti toimunud üleriigilisel metsanduse infopäeval sai selgeks, et üle-euroopaliselt ootab ees toetussummade vähendamine, kuid kui palju ja milliseid toetusi vähendatakse konkreetselt Eesti jaoks, selgub edaspidi.

Sildid: metsmetsaühistutoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Teravilja tee põllult salve

Järgmine artikkel

Lamba- ja kitsekasvatus areneb raskuste kiuste

Seotud artiklid

Metsaistutus kui loterii. Kuigi tavaks on metsa istutada kevaditi, on järjest populaarsem ka sügisene istutus. Näiteks kuusetaimi sobib kindlasti sügisel istutada. Foto: Metsaühistu
Mets

Metsaistutus on kui loterii

august 2023
Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt
Mets

Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt

august 2023
Maamaksu tõus. Foto: Pixabay
Arvamus

Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet

mai 2023
Eesti Erametsaliidu eelmine juhatuse esimees Ando Eelmaa (paremal) annab Ants Erikule kaasa head soovid vastutusrikkas ametis jätkamiseks. Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehena alustas tööd Ants Erik

mai 2023
Järgmine artikkel
Lamba- ja kitsekasvatus

Lamba- ja kitsekasvatus areneb raskuste kiuste

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.