• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Teravilja tee põllult salve

autor: Ain Alvela
detsember 2018
Kategooria: Tehnika, Põllumehe Teataja detsember 2018
Teravilja sorteerimine

Suurtootmises on teravilja vibrosorteer osa kuivatikompleksist, kust juba puhas vili otse veokile laaditakse. Foto: Agri Partner

Teraviljakasvataja iga-aastane hool ja vaev seondub saagi põllult kättesaamise kõrval ka sellega, kus koristatud vili ladustada, kuidas seda puhastada, kuivatada ja sorteerida, et hiljem jõuaks kokkuostupunkti parima kvaliteediga vili.

Vilja käitlemise protsess ja lõpptulemusele esitatavad kvaliteedinõuded olenevad suuresti sellest, millise kategooria vilja toodetakse. Igal juhul peab teraviljatootjal olema korralik koht, kus põllult tulevat vilja vastu võtta.
Ideaalis võiks vili enne kuivatisse minemist läbida eelsorteerimise, kuigi tänapäevased kombainid on nii võimekad, et hoolsa seadistamise korral tuleb kombaini punkrisse vili juba sedavõrd puhtana, et seda eraldi sorteerida polegi vaja. Seda ka sellepärast, et sageli tuleb kokkuostja viljale juba põllule järele ning korraldab edasise käitlemise ise.

Põllult läheb vili kuivatisse, kus seda kuivatatakse seni, kuni niiskus on vajalikul tasemel, seejärel lülitatakse ahi välja ja järgneb vilja väliskeskkonnast võetava õhu jugadega jahutamine. Siis suunatakse vili kuivatist välja ja edasine tegevus sõltub sellest, mida viljaga edasi tehakse – kas seda on tarvis veel sorteerida ja puhastada või mitte. Teatud prahisust kokkuostjad lubavad – söödavilja puhul keskmiselt 1%, maksimaalselt 2%, toiduvilja puhul vilja sees prügi näha ei soovita.

Toidu- ja söödateravilja niiskusesisaldus peab jääma keskmiselt 11–14% piiresse, mõned kokkuostjad võtavad vastu ka niiskema vilja ning kuivatavad selle üle, mõned saadavad liigniiske kraami tarnijale tagasi.

Kuivatisse pääsemist ootav vili vajab tuulutamist

Põllumajandustehnikat, sh teraviljakäitlusseadmeid müüva OÜ Agri Partner juhataja Argo Kukk aitab kirjeldada, millistel etappidel milliseid seadmeid on õige kasutada, et kogutud saagist võimalikult palju müügikõlbulikuks saada.

EPA2023

Kõigepealt tuleb põllult kombainipunkrist toodud vili ladustada. Kui kuivati ei suuda kogu vilja järjest vastu võtta, siis kallatakse see kuivati juurde kõva pinnaga platsile või katusealusesse viljalattu, kuhu vili mõneks ajaks seisma jääb. Selleks, et märg vili kuumaks ja hunniku sisemuses hallitama ei läheks, tuleb kuhilat ventileerida.

Ventileerimine aitab ka kahjurite levikut ja paljunemist vähendada. Mõned põllumehed, kes vilja lahtisel platsil ladustavad, segavad tuulutamiseks viljahunnikut traktori frontaallaaduriga. Tuulutamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid ventileerimiskruvisid või ventilaatoriga varustatud automaatset tuulutussüsteemi, kus viljahunniku sisemuses kuumenenud õhk imetakse kuhila põhja paigutatud torude kaudu viljakuhilast välja.

23% on Eestis keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus.

Ennekõike vajab sellist ventileerimist ja jahutamist vili, mille niiskusesisaldus on suurem kui 20%. Muide, Eesti keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus on 23%.

Ventileerimiskruvid keeratakse viljakuhilasse, aeg-ajalt tuleks neid ühest kohast teise ümber tõsta. Statsionaarne viljalao ventileerimissüsteem peaks olema paigaldatud nii, et teravilja puhul on püstakute optimaalne vahemaa kahekordne viljakuhila kõrgus, rapsiseemne puhul 1,7-kordne kuhila kõrgus.

„Ventileerimiskruvid on väga populaarsed näiteks Inglismaa farmerite seas, eks ikka sellepärast, et ka sealmail käib viljakoristus tihti üpris niisketes oludes,” räägib Argo Kukk. „Eelmisel aastal, kui kuivi koristuspäevi oli üksikuid, tulid nende kruvide head omadused hästi esile. Harvadel koristuspäevadel võeti põllult maksimum, kuivatite võimsusest jäi aga vajaka, vilja tuli kusagil hoida. Ventileerimiskruvidega võib vilja kuhilas isegi mitu nädalat säilitada, ilma et see rikneks. Seejärel saab vilja laoplatsilt järjest võtta ja kuivatamisele viia.”

Kohapeal saab vilja liigutada tigutransportööriga

Kui laoplatsilt on teravili tarvis edasi transportida näiteks sorteerimisliinile või traktorihaagisesse, on üks võimalus kasutada laadimiseks viljatigusid või terade pneumotransportööre. Suuremate koguste puhul, eriti, kui ladu asub kuivati lähistel, transporditakse vilja traktorite esilaadurite ning koppelevaatori abil, väiksemaid koguseid, eriti, kui selleks on piisavalt aega, võib liigutada ka tigude abil.

Tigude häda on selles, et nad kipuvad terasid lõhkuma. Selle vältimiseks tuleks tagada vilja pealevool selliselt, et teo toru oleks pidevalt vilja täis – siis koondub liikuv viljavoog teo tsentrisse ja voolab sujuvalt. Kui teri tuleb peale väikeses koguses, jäävad need teoserva ja toru korpuse vahele ning siis hakkab tigu teri puruks muljuma.

„Tüüpiline vilja laadimiseks mõeldud tigutransportöör on varustatud elektrimootoriga, tavaliselt on see 4–6 meetri pikkune, vilja sissevõtuava ees on võre, tigu tõmbab kuhjast vilja sisse ja suunab selle siis kas autokasti, elevaatorisse või Big-Bag kotti,” kirjeldab Argo Kukk protsessi. „Kohapeal vilja ümberlaadimiseks sobivad ka väiksema jõudlusega teod, aga kuna 30–40-tonnise viljaveoki laadimisele on ette nähtud maksimaalselt tund, siis selleks tuleb kasutada juba tigusid, mille toru läbimõõt on 200 mm, mida käitab 5,5 kW mootor ja mille tootlikkus küünib 60 tonnini tunnis.”

Kui vili läheb transpordihaagisesse otse kuivatist, siis seal on spetsiaalsed pealelaadimispunkrid. Pneumaatiliste viljatransportööride omapära on see, et nende energiatarve on suur, aga tootlikkus küllaltki väike. Selleks, et taoline transportöör suudaks liigutada tosin tonni teri tunnis, vajab süsteem 15 kW elektrimootorit. Sestap neid autode laadimiseks ei kasutata.

„Teatud oludes on selline imur või puhur väga hea, näiteks kui elevaatorisse on jäänud suur kogus märga vilja, siis saab selle välja tõmmata või edasi lükata,” selgitab Kukk. „Suuremate viljakoguste liigutamiseks on teod või kopp-elevaatorid.”

Müüki minev vili peab olema puhas

Enne vilja kuivatisse suunamist on tarvis see suuremast prahist, kividest ja umbrohuseemneist võimalikult puhtaks saada, et kuivatiressurssi ei kasutataks üleliigse ballasti kuivatamiseks, mis samuti sisaldab niiskust ning kokkuvõttes suurendab kuivatamise kulu.

Vilja sorteerimiseks kasutatakse põhiliselt mehaanilisi plaat- või võrksõeladega trummelsorteere, millega saab lisaks teraviljale ja rapsile sorteerida ka tatart, uba, hernest. Iseäranis universaalsed on võrksõelad. Sõltuvalt sorteeritavast materjalist ja sellest, kas tegemist on eel- või järelsorteerimisega, tuleb valida ka vastava avasuurusega sõelad.

Vibreerivaid või võnkuvaid kalde all olevaid sõelsorteeri kaste on kaks – esimesest sõelutakse läbi puhtad terad, suurem praht jääb sõelale, teine, väiksemate avadega sõel jätab terad peale, kust need liiguvad kogujasse, läbi aukude aga raputatakse välja peenema fraktsiooniga praht, umbrohuseemned jmt. Üldiselt on sellised sorteerid universaalsed, st vastavalt seadistusele saab neid kasutada nii eelpuhastina, vilja sorteerimiseks kui ka täpsemaks seemnevilja eraldamiseks. Kasutusalast oleneb ka seadme tootlikkus – kui eelsorteerimise funktsioonis on see näiteks 15 t/h, siis järelsorteerimise etapis 10 t/h ja veelgi täpsema sorteerimise käigus 5 t/h. Aga on ka võimsaid sorteere. Sorteerimistulemuse kvaliteet on parem, kui masinas kasutatakse tavalise aukudega plaadi asemel traadist punutud sõelu.

Olemas on ka aerodünaamilised sorteerid, mida kasutavad enamasti seemneviljatootjad, kel tarvis kuivatatud vilja täpsemalt seemne raskuse, suuruse ja kuju järgi klassifitseerida – kergemini lenduv kraam, näiteks kaera puhul sõklad, lendab kaugemale, raskem aga kukub lähemale. Sääraste sorteeride tootlikkus jääb eelpuhastuse ajal vahemikku 5–100 t/h (võimsustarve vastavalt 0,5–11 kW), sorteerides on tootlikkus 2,5–50 t/h.

Eraldi on seemnetootjatele mõeldud vibro- ehk gravitatsioonilaud. Terad lastakse vibreerivale lauale ja need hakkavad seal kulgema erinevat trajektoori mööda vastavalt tera kaalule. See süsteem võimaldab välja võtta ühesuguse suurusega terad, mida sõelaga eristada ei saa.

Teraviljasorteer VibroMax 10222, mille kaks sorteerimissektsiooni asetsevad üksteise peal. Foto: Agri Partner
Teraviljasorteer VibroMax 10222, mille kaks sorteerimissektsiooni asetsevad üksteise peal. Foto: Agri Partner

Hea teada

Teraviljasorteer VibroMax 10222

  • Toodetud Tšehhi Vabariigis.
  • Mõeldud suurema koguse teravilja eel- või järelsorteerimiseks.
  • Saab kasutada kõikide teraviljade, kaunviljade, aga ka tatra, linaseemnete, soola, saepuru ja teiste puisteainete sorteerimiseks.
  • Sõelade vahetamine on lihtne, sellega saab hakkama üks inimene.
  • Tootlikkus oleneb materjali mahukaalust, niiskusest, puhtusest ja masina seadistusest.
  • Masinas on kaks traatsõela, üks suurema, teine väiksema fraktsiooni eraldamiseks.
  • Muuta saab sõelakasti kaldenurka, vibratsiooni amplituudi, ventilaatori võimsust ning kasutada erinevate avadega sõelu.
  • Ventilaator eemaldab õhujoaga kõik viljas sisalduvad lenduvad osakesed.
  • Vibratsiooni tekitavad kaks ekstsentrikmootorit.
  • Tootlikkus näiteks 750 kg/m³ suuruse mahukaaluga nisu põhjalikul sorteerimisel eelpuhastina 100 t/h, järelsorteerimisel 50 t/h ja seemneeraldamisel kuni 25 t/h.
  • Sõelapind 6,8 m².
  • Elektrivõimsus ventilaatoril 7,5 kW, vibromootoril 1,1 kW.
  • Kaal 900 kg.
    Allikas: JK Machinery s.r.o.

Sildid: tehnikateraviliviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Edukate riikide majandusmudel põhineb ühistegevusel

Järgmine artikkel

Erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

Seotud artiklid

Masinakulude kalkulaator. Foto: Shutterstock
Andmed

Masinakulude kalkulaatorid aitavad väljaminekutel silma peal hoida

august 2023
Käes on silotegemise hooaeg ja maanteedel liigub seetõttu ka rohkesti suuri põllumajandusmasinaid, põllumehed paluvad tähelepanelikkust. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tehnika

Põllumehed paluvad silotegemise ajal kaasliiklejatelt ettevaatlikkust

juuni 2021
Maakasutuse stsenaariumid. Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Tehnika

Kevadised põllumajandusmasinad teedel

aprill 2021
Biolisandiga diisel. Foto: Pixabay
Tehnika

Biolisandiga diisel nõuab tähelepanu ja piinlikku puhtust

oktoober 2019
Järgmine artikkel
Foto: erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

Erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.