Toetuse saamiseks tuleb täita mitmeid õigusaktidega seatud nõudeid. Nõuete eiramised selguvad nii administratiivses kui ka kohapealses kontrollis ning võivad kaasa tuua toetuste vähendamised, halvimal juhul ka toetustest ilmajäämised.
Pindalatoetustega seotud kohapealsete kontrollidega alustatakse juuli alguses ning enamasti kestavad need oktoobrikuu lõpuni. Üldjuhul kontrollitakse iga meetme raames vähemalt 5% taotlejatest, ent vajadusel kontrollitakse lisaks vihjetena laekunud infot.
Tänavu kontrolliti kohapeal ligi 1300 klienti, kes taotlesid toetusi kokku 136 000 hektaril. Ainuüksi ÜPT kontroll hõlmas 657 taotlejat ja ligi 60 000 hektarit.
Mille vastu eksiti
Enim rikkumisi on aasta-aastalt rohumaade hooldamisenõude täitmisel. 273 taotleja juures leiti kokku 901 põldu, mida ei olnud nõuetekohaselt hooldatud; lisaks oli veel 110 põllu karjatamine ebapiisav ja järelniide jäi tegemata. Võrreldes 2017. aastaga, mil nõuetekohaselt oli hooldamata 624 ning ebapiisavalt karjatatud 81 põldu, on tänavu tuvastatud rikkumiste hulk märgatavalt suurem. Vaid 5 taotlejat tegid teavituse rohumaade hooldamist takistavatest asjaoludest, mida käsitleti leevandeva asjaoluna. Lisaks tuvastati kohapealses kontrollis 48 põldu, mis ei olnud põllumajanduslikus kasutuses (võsastunud, peale ehitatud hooned või kasutati maad muul mittepõllumajanduslikul eesmärgil – sellisele maale toetust ei maksta).
167 taotletud põldu ei olnud toetusõiguslikud põhjusel, et tõendamata jäi maa kasutamise õiguslik alus. Peamiseks probleemiks on, et samale maale küsib toetust nii maaomanik kui õigusjärgne rentnik ning PRIAl tuleb välja selgitada, kes reaalselt töid tegi. Et selliseid ebameeldivusi vältida, tuleb toetuse taotlemisel olla tähelepanelik ning hoolikalt üle kontrollida, et kõikide põldude osas oleks õiguslik alus olemas. Võrreldes eelmise aastaga on õigusliku aluseta põldude hulk oluliselt väiksem – mullu oli selliseid põlde 353.)
2017. a küll püsirohumaade tagasirajamise kohustust ei tekkinud, kuid varasematest aastatest oli 278 taotlejal jäänud püsirohumaa nõutavas osas tagasi rajamata. Tagasirajamise kohustuse täitmist kontrolliti 56 taotleja juures. Kes ka tänavu seda nõuet ei täitnud, peavad arvestama rohestamise toetuse vähendusega.
Põldudel, millel kasvatatakse kanepit, tuleb kontrollida, et taimes sisalduv tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületaks lubatud piirmäära ehk 0,2%. Kahjuks tuvastati sellel aastal kanepiproovide analüüsimisel viie põllu proovist, et THC sisaldus oli üle lubatud normi. Need põllud ei ole ÜPT raames toetusõiguslikud.
Sarnaselt eelmisetele aastatele oli põllumeestel võimalik teha teavitusi vajalike tööde tegemist takistavatest erandlikest asjaoludest. Kui 2017. a oli probleemiks liigniiskus, siis sellel aastal tehti hulgaliselt teavitusi põuakahjustuste kohta. Iga esitatud avaldust käsitleb PRIA eraldi ning analüüsib, kas avalduses toodu on põhjendatud. Kindlasti tuleb toetuse taotlejatel juba taotluse esitamise ajal veenduda, kas taotlusaluste maade nõuetekohane hooldamine on võimalik. Seda eriti veekogude läheduses, kus sademete hulk ja muutuv tuulesuund võib põhjustada alalist liigniiskust. Kui juba mitmel järjestikusel aastal ei ole samade põldude hooldamine võimalik, tuleks edaspidi sellistele maadele toetuste taotlemisest loobuda. Samuti tuleks taotlemise märked eemaldada põldudelt juhul, kui on selge, et tähtajaks hooldamine pole võimalik. Märkeid saab eemaldada vaid seni, kuni pole teatatud kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest või kuni kohapealne kontroll pole leidnud hooldamata põlde.
Puudused loomatoetuste taotlejatel
Loomakasvatuse raames oli kontrollvalimis kokku 170 loomapidajat, neist 52 piimalehma otsetoetuse taotlejat. Kontrolliti 3826 ammlehma, 1648 piimalehma ja 2308 utte. Levinuimaks puuduseks oli loomadel kõrvamärkide puudumine, ühe kõrvamärgiga oli 6,2% kontrollitud loomadest (2017.a vastavalt 3,6%). Puuduv kõrvamärk tuleb juurde tellida kahe päeva jooksul selle puudumise avastamisest. Looma eest, kel puuduvad mõlemad kõrvamärgid, toetust ei maksta.
Probleemiks oli ka loomade registris andmete uuendamine. 225 looma puhul rikuti karja sisse või välja liikunud loomade teavitamise 7 päeva nõuet.
Nõuetele vastavuse kontrollid
Pindala- ja loomatoetuse taotlejatel tuleb lisaks toetuse nõuetele järgida nõuetele vastavuse (NV) reegleid. Täies mahus saavad toetusi need, kes täidavad kogu oma põllumajanduslikus majapidamises maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (HPK) nõudeid, keskkonna, rahva-, looma- ja taimetervise reegleid ning loomade heaolu nõudeid. Nende täitmist kontrollivad oma pädevuse piires aastaringselt PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Keskkonnainspektsioon (KKI) ja Põllumajandusamet (PMA).
Tänavu viidi läbi kokku 607 NV kontrolli. Nendest suurima osa moodustasid VTA kontrollid (167). Veidi vähem kontrolle viisid läbi PMA (155) ja PRIA (137); KKI tegi 134 kontrolli. Administratiivselt kontrolliti loomadega toimunud sündmustest teavitamise osas 282 taotlejat.
Ligi pooled VTA tuvastatud NV rikkumised olid seotud loomade märgistamise, registreerimise või arvestuse pidamisega. Samuti leiti rohkelt loomade heaoluga seotud nõuete rikkumisi.
PMA tuvastas 19 juhtumit, mil oli eksitud taimekaitsevahendite kasutamisel. Enamik juhtumitest olid õitsvate taimede pritsimised, millest suur osa tuvastati tänu tähelepanelike kodanike vihjetele.
PRIA kontrollitavatest nõuetest oli enim rikkumisi maastikuelementide säilitamise ja karuputkest teavitamise nõude osas.
KKIle valmistas sarnaselt eelmiste aastatega kõige rohkem muret sõnnikuhoidlate ja sõnniku aunastamise nõuetest mittekinnipidamine.
Administratiivse kontrolli käigus leiti rikkumisi ligi kolmandikul kontrollitutest. Nendest 15 juhul oli rikkumine nii väikeses ulatuses, et PRIA käsitles seda inimliku eksimusena, mille eest käesoleval aastal sanktsioone ei rakendatud.
Rohumaade kontroll SATIKA abil
Silmapiiril on juba uus EL programmperiood. Ühe muudatusena toob see kaasa ülemineku valimipõhistelt kontrollidelt seirele. Seire tähendab, et kontroll toimub kõigi taotlejate suhtes, kuid võimaluste piires tehakse seda kaudsete meetoditega. Eesmärgiks on kontrolli teostamine nii, et see taotlejaid vähem häiriks, kuid samas võimaldaks välja selekteerida need, kellel on toetuse nõuded täitmata.
PRIA on mitu aastat arendanud niitmise tuvastamise süsteemi SATIKAS. Esimene versioon sellest valmis 2018.a talvel. Esialgne plaan oli panna süsteemi poolt saadavad tulemused 2018.aastal ka avalikule veebikaardile välja, ent kahjuks võttis süsteemi arendus oodatust kauem aega, samuti tabas meid omajagu ootamatusi satelliidipiltide allalaadimisel Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) serveritest. Ka ESAle on uus see, et nende teenuse külge on haagitud Eesti rakendus, mis vajab andmeid pideva vooluna.
SATIKA toodetud tulemused rohumaade nõuetekohase hooldamise kohta saime kätte septembriks. Tulemused kontrolliti PRIAs hoolikalt üle.
Nendele taotlejatele, kelle põldudel ei olnud kogu vegetatsiooniperioodi jooksul näha ühtki ajahetke, millal võidi teha niitmine, saadeti kirjad ettepanekuga anda endapoolseid selgitusi. Kokku saadeti kirjad 109 taotlejale 146 põllu kohta. Taotlejate vastustest selgus, et osa neist oli tegelenud karjatamisega. Karjatamine on rohumaade hooldamise võttena lubatud, samuti on aktsepteeritavad teatud põhjused, mis lubavadki konkreetsel aastal oma põllu niitmata jätta. Karjatamist ei osanud SATIKA algoritm veel 2018. aastal tuvastada. Karjatamisel toimub küll biomassi vähenemine, kuid mitte nii teravate muutustena nagu niitmisel. Edaspidi on selles osas kindlasti vajalik süsteemi täiustamine.
Pistelisi vaatlusi tehti ka kohapeal ja leiti, et maa, mille süsteem tuvastas niitmata põlluna, oligi niitmata. 109 kirja saanud taotlejast leiti süsteemi abiga 51, kellel oli hooldamata üks või mitu põldu. Kui rohumaade hooldamata jätmine leiab kinnitust, siis käsitletakse seda kui toetuse nõuete mittetäitmist ja hooldamata põllu eest toetust ei maksta.
2018. a saadud lõplikud andmed lisatakse süsteemi, mille tulemusena muutub algoritm tulevaks aastaks veelgi täpsemaks ning loodetavasti tabavus suureneb.
Niitmise tuvastamise süsteemi SATIKAS arendus on alles esimene teenus nõuete uudse tuvastamise reas. Programmi RITA1raames on alustamisel ka uuringud, kuidas saaks satelliidipiltide abil kindlaks teha põllumajanduskultuure. Uuringuid hakkavad tegema Eesti teadlased ja juhtiv roll on selles Tartu Ülikoolil. Analoogilisi katsetusi on maailmas mujal juba tehtud. RITA programmi raames on teadlastel palutud uurida, kuidas kindlaks teha just neid kultuure, mis kasvavad Eestis ja mida on võimalik määrata Eesti tingimustes.
1 RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. Seda programmi veab Eesti Teadusagentuur.
