• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Ülesharitud püsirohumaid tuleb taas hakata tagasi rajama

autor: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
detsember 2018
Kategooria: Toetus

Kõik soovivad, et aktiivse põllumajandustootmise juures ei saaks pöördumatult kahju hea elukeskkond ja loodus.

Sellepärast on EL-i ühise põllumajanduspoliitika reeglites seotud ühtne pindalatoetus rohestamise nõuetega, mille hulka kuulub püsirohumaa säilitamine. Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama.

heworitz

Kuidas toimub arvestus?

Püsirohumaa (PR) võrdlusarv arvutati kõigis EL liikmesriikides 2015. Arvesse ei läinud mahetunnustatud maa ja väiketootjate kavaga liitunute maa. PR suhtarv, mida igal aastal võrdlusarvuga võrreldakse, et tohi väheneda üle 5%.

Eesti PR võrdlusarv (PR pindala suhe kogu 2015 põllumajandusmaa pindalasse) oli 0,2609, kuid tänavune suhtarv on 0,2468. Suhtarvu muutust võrdlusarvu suhtes arvutatakse valemiga (0,2468-0,2609)/0,2609. Selle tulemusel on PR suhe riigis tervikuna võrreldes 2015. aastaga tänavu vähenenud lubatud 5% asemel 5,4 %.

Püsirohumaid hariti liigselt üles ligi 1020 hektaril. Enim on püsirohumaid üles haritud Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Mis toimub ülesharijatega?

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1307/2013 ja Komisjoni määrus 639/2014 kohustavad riiki PR suhte 5% ületamisel võtma kasutusele täiendavad abinõud PR pinna säilitamiseks ning määrama PR tagasirajamiskohustuse taotlejatele, kelle kasutuses on maa, kus on 2017. ja 2018.a jooksul PR üles haritud.

PRIA selgitas välja PR pinna, mis on vaja Eesti peale kokku tagasi rajada ning konkreetsed põllumassiivid, kus on PR kahel viimasel aastal üles haritud. Pindalatoetuste taotluste alusel on teada neile ülesharitud PRga maadele 2018.a toetuste taotlejad. Neil tuleb hakata püsirohumaid 2019. aastal tagasi rajama. Tagasirajamise kohustused määratakse individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud PR pinnast.

Aasta lõpuks saadab PRIA otsused kõigile 731 taotlejale, kellele määratakse PR tagasirajamise kohustus. Otsuses on toodud tagasirajamisele kuuluva PR pindala ning põllumassiivid, millel on ülesharitud PR pind tuvastatud.

Püsirohumaa tagasirajamisega tuleb tegelda kohe 2019.a kevadel enne pindalatoetuste taotlemist. Tagasirajatud PR alad peavad olema märgitud järgmisel aastal esitataval pindalatoetuste taotlusel eraldi maakasutustüübiga TAR. Tagasirajamine ei pea toimuma täpselt samal kohal, kus PR varem asus. Tagasirajatavaks PRks ei sobi juba olemasolevad PRd ega varasema tagasirajamiskohustuse raames tagasirajatud püsirohumaad. Tagasirajamiseks on järgmised võimalused:

  • Rajada uus rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu. Rajatud rohumaad peab hoidma samal kohal vähemalt 6 aastat ehk kuni see muutub vanuse tõttu püsirohumaaks.
  • Tagasirajatud PRks võib kasutada ka varem rajatud lühiajalist rohumaad, millel kasvab heintaimede segu. Siis tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks.
  • Tagasirajatud PRks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019 muutub vanusega seoses püsirohumaaks.

2019 tuleb Eestil tagada liigselt ülesharitud PR tagasirajamine ja olemasolevaid PR-maid ei tohi kindlasti üles harima asuda. Kes jätab PR tagasirajamise kohustuse tuleval aastal täitmata või harib täiendavalt üles püsirohumaa või TAR maa, selle rohestamise toetus kuulub edaspidi vähendamisele.

Seoses PR ülesharimisega vähendati tänavu rohestamise toetust kahel põhjusel

  • taotleja haris püsirohumaa üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld ehk 2017. a sügisel, külvates sinna talivilja;
  • taotlejal oli 2018.a kohustus PR tagasi rajada. Selline kohustus sai tuleneda 2016. a lõpus määratud kohustusest, mis oli 2017. aastal täitmata jäänud. Kui taotleja ei täitnud kohustust ka 2018. aastaks, vähendati tema rohestamise toetust.  Selline täitmata kohustus kandub edasi ka järgmisse aastasse.

Kui taotleja on püsirohumaa üles harinud 2018. aastal, siis selle eest rohestamise toetust veel ei vähendata. Küll aga osaleb selline maa PR tagasirajamise kohustuse määramisel 2019. aastaks.

Põhjalikumalt saab püsirohmaaga seotud nõuete kohta lugeda PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine

Sildid: priapüsirohumaatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mida näitas 2018. a otsetoetuste taotlejate kontroll?

Järgmine artikkel

PRIA pakub põllumajandusettevõtjatele investeeringutoetust

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini ja taotleda saab 23 erinevat toetust. Foto: Eve Rammo
Toetus

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi saab e-PRIAs esitada 15. juunini

juuni 2026
28 taotlejat saavad toetust 31 projektile, et parandada maapiirkondade ettevõtluskeskkonda.
Toetus

PRIA määras maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ligi 8 miljonit eurot toetust

juuni 2026
Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav. Foto: Pixabay
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Komisjoni väetiste tegevuskava ei too Eesti põllumeestele kiiret leevendust 

mai 2026
Järgmine artikkel

PRIA pakub põllumajandusettevõtjatele investeeringutoetust

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.