• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Mirjam Pikkmets: väikeettevõtluse eelis on paindlikkus

autor: VIVIKA VESKI
aprill 2019
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja aprill 2019
Mirjam Pikkmets perega. Foto: Vivika Veski

Mirjam Pikkmets perega. Foto: Vivika Veski

Pärnumaal Oidrema külas elav Mirjam Pikkmets tunneb rõõmu elust maal perekonna keskel ja tööst omaenda asutatud väikeettevõttes – Mätiku Talumeiereis. Mullusel parima mahetoote konkursil tunnustati talumeiereid tiitliga „Parim uus tulija 2018“.

Mätiku talu moodne avar mahelüpsilaut Oidrema külas hakkab silma juba kaugelt. Mätiku Talumeierei sealsamas lähedal on aga nõnda väike, et jääb juhuslikul möödujal tõenäoliselt märkamata. Kuid just neis ruumides valmivad tooted, mis Haapsalu ja Pärnu kandis juba üksjagu tuntust kogunud. Väikeettevõtluse suurim eelis on Mirjami hinnangul paindlikkus. Saad kasvõi toodangu sortimenti hõlpsasti selle järgi muuta, mille järele on nõudlust või mida on kasulikum parasjagu toota.

Reede lõunaks on tööpäev meiereis läbi saamas. Tooted on valmis, praktikant lõpetab koristamist. Meierei ainuke päristöötaja sel hetkel on Mirjam ise. Aga temagi on parasjagu lapsehoolduspuhkusel, sest pere kolmest lapsest noorim on aasta ja paar kuud vana. Nõnda plaanib Mirjam end tõestanud praktikandi tööle palgata.

Mirjam elab koos elukaaslase Argo ja kolme lapse, Armini, Mariani ja Mariiga, Oidrema külas, lapsepõlvekodust mõnesaja meetri kaugusel. Krundi kinkisid vanemad neile ühise elu alguse puhul.

Meierei asub kodumaja hoovil. Nõnda on Mirjamil mugav laste kõrvalt meiereitööl silma peal hoida. Aga lisaks meiereile peab ta ka kanu ja lambaid, kelle soetas noore taluniku toetuse eest.

EPA2023

Õuel seisab oma aedikus Kesk-Aasia lambakoera tõugu karjavalvur. Hiiglasekasvu beežikarvaline koer on võetud tallu selleks, et kaitsta lambaid huntide eest. Eelmisel aastal, kui kutsikas oli viiekuune ja alles harjus lammastega, murdis hunt karjast neli lammast. Nüüd ootab koer aega, mil lambad viiakse suvekarjamaale, kus ta saab valvuriametisse asuda.

Mirjam Pikkmets, persoonilugu, kanad. Foto: Vivika Veski
Foto: Vivika Veski

Kanalaut ja -aedik asuvad kodumaja tagaõues. Enam kui sajapealine kanakari kiirustab Mirjami saabudes kohale. Perenaise tulek tõotab ju ikka midagi head.

Kanasid on kahte tõugu – pruunikirjud on Lohmann Brownid ning mustjad valgete tähnidega Dominantid. Kanu soetades teadis Mirjam, et Lohmann Brownid on kurjemad, aga munevad paremini, Dominantid on aga see-eest sõbralikud. Ta tõdeb, et iseloomud vastavad tõepoolest kirjeldatule, aga munemise kohta ei oska öelda, sest kanad on kõik koos ja munevad samadesse pesadesse.

Robotlüpsilauda sarvilised

Mätiku talu moodne robotlüpsilaut asub Mirjami kodust sajakonna meetri kaugusel. Seda juhatab Mirjami ema. Mätiku talu asutasid Mirjami ning tema viie õe-venna ema Helga ja isa Aivar. Oma esimese mullika said Aivar ja Helga Pikkmets vanematelt pulmakingiks 1979. aastal. Praegusesse Mätiku tallu Pärnumaal Lääneranna vallas Oidremal tulid nad kolme lehmaga kaks aastat hiljem.

Helga ja Aivar pidasid seda talu koos seni, kuni Aivar 2016. aastal suri. Oma meest ära saates lubas Helga, et viib tema poolelijäänud plaanid ellu. Üks neist oli robotlüpsilauda valmisehitamine. Mätiku talu tegemistes löövad ühel või teisel moel kaasa kõik pere kuus last, kes kõik elavad ümbruskonnas. Otseselt teevad lüpsilaudas tööd Mirjami kaks venda.

Mirjam Pikkmets, persoonilugu, vasikad. Foto: Vivika Veski
Foto: Vivika Veski

Lõuna paiku on laudas puhkehetk. Inimeste saabudes tulevad lehmad kohe aia äärde uudistama. Uues laudas on 85 lüpsilehma ja noorkarja elu vaba ja mõnus. Lehmad käivad sisse-välja nagu ise tahavad, ja lähevad lüpsile, kui leiavad, et on õige aeg. Mirjam räägib, et esialgu tuli lehmi siiski õpetada, kuidas robotlaudas lüpsile minna, aga nad võtsid hästi õppust. Inimeste jaoks oli kõige suurem muutus vanas laudas olnud sügavallapanust loobumine.

Mirjam tõdeb, et veel tänapäevalgi paljud ei tea, et mahetootmises on samamoodi moodsad laudad, kus suurem osa tööst tehakse ära automaatselt. Ta muigab, et isegi mõni loomakasvatuse spetsialist on talle irooniliselt öelnud, et kui mahelaut, siis on lehmad kindlasti selgapidi laes sõnnikuhunniku otsas.

Tänapäeva oludes eripärane on nende lehmade juures aga see, et neil on sarved peas. Vabapidamislauda loomadel need enamasti eemaldatakse, et vältida vigasaamist kakluste korral. Mätiku talus otsustati aga kõigepealt vaadata, kas loomad üldse tülitsevad nii tõsiselt, et seavad üksteise tervise ohtu. Selgus, et enamasti mitte. Kogemata võivad aga loomad üksteist vigastada ka sõrgade või peaga. Mätiku talu lüpsilehmadel on ka nimed, mitte üksnes number.

Mirjam näitab arvutit, kuhu läheb kogu info laudas toimuva kohta. Kui midagi on valesti või on vaja sekkuda, läheb sealt ka kohe teade Mirjami venna telefonile.

Gotlandi tõugu villapallid

Lambad elavad talvehooajal Mirjami ema maja taga avaras laudas, kust nad pääsevad jalutama väikesesse koplisse. Suve veedavad lambad kaugemal suurtel karjamaadel. Aprilli algul elavad lambad veel talvekorteris. Parasjagu on käimas ka poegimine, nii et iga päev suureneb kari mõne tillukese uustulnuka võrra.

Mirjam Pikkmets, persoonilugu. Foto: Vivika Veski
Foto: Vivika Veski

Lambad on Gotlandi tõugu. Mirjam räägib, et lambakasvatust plaanides uuris ta hoolega, millist tõugu valida. Gotlandi tõul on mitmeid häid omadusi. Nende vill on pehme ja sellest tehtud lõng ei torgi. Neilt saab ka head nahka ja liha. Samuti on lambad rahuliku loomuga. Koguni sedavõrd, et isegi karja jäär Rolz elab suure osa ajast uttede ja talledega koos. Hirmulood tõujääradest, kelle peale kulub hulk puskimispuid ja kinnihoidmisvarustust, Rolzi puhul ei kehti. Päikeselisel päeval veedab õues aega trobikond uttesid koos veidi vanemate talledega.

Gotlandi talled näevad välja nagu läikivmustad lokkis villakerad kõrgetel jalgadel. Kui Mirjam lauta astub, tervitab teda vali mää-koor. Ta naerab, et ta vennad on öelnud, et kui määgimine kostab üle küla, siis on kohe teada, et nüüd läks Mirjam lauta.

Seekord aga ootab Mirjamit laudas ees ka üllatus. Ühel utel on sündinud kaksikud talled. Kaksikud pole lammaste puhul küll ebatavalised, aga Mirjam oli käinud laudas vaid paar tundi varem ja siis polnud veel märkigi sellest, et keegi kohe-kohe poegima hakkab. Nüüd aga seisavad uustulnukad juba kindlalt jalul ja otsivad ema kõhu alt teadjal moel piima. Vastsündinud ise on vaevalt kassisuurused, ainult jalad on kõrgemad.

Lisaks aga selgub, et peale värske ema tunneb tallede vastu huvi veel üks utt. Ta paistab olema tillukestest silmnähtavalt heldinud, hoides nende lähedusse ja suunates koonuga. Samas väga malbel moel, ilmselgelt teades, et need ei ole tema talled. „Paistab, et meil on ämmaemand,” muheleb Mirjam.

Eheda talutoidu maitse

Mirjam tõdeb, et väikeettevõtlusel on oma head ja vead. Tööd on tohutult ja kõikvõimalikud nõuded sama karmid kui suurtel, kellel on neid aga hõlpsam täita. Siiski peab Mirjam enamikku nõudeid põhjendatuks, eriti hügieeniga seotuid. Vaid mõned bürokraatlikud korrad tekitavad küsimusi. Õisu tehnikumis ja maaülikoolis piimatehnoloogiat õppinud Mirjam teeb ka ise oma ettevõttele raamatupidamist.

Ta tunnistab, et vahel on ta mõelnud küll, kuidas oleks, kui loobuks ettevõtlusest ja läheks palgalisena tööle. Hea muretu, töömõttedki võid peast heita, kui tööpäeva lõpus koju jõuad. Aga kuidas me siis süüa saame, on esimene küsimus, mis talle sel juhul pähe on turgatanud. Oma meierei toodang moodustab sedavõrd olulise osa pere toidulauast, et ta ei kujuta seda muidu enam ettegi. Ja kui maitsed näiteks Mätiku Talumeierei võid või joogijogurtit, ei teki küsimustki, miks nii. Mustasõstrajogurtis võid tunda nii selget värskete päikeseküpsete marjade maitset, justkui oleksid need hetk tagasi ise põõsa küljest noppinud.

Kommentaar

Väga tegus naine, kes ei igatse lihtsat elu

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Mirjami kohta käib ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab”. Kolme väikese lapse kõrvalt jätkub tal jaksu tegeleda nii oma põllumajandus- kui ka töötlemisettevõttega, vedada mitme mittetulundusühingu tegevusi ja lüüa kaasa projektides. Kindlasti pole mitmel rindel ettevõtmistega hakkama saada lihtne, aga Mirjam on naine, kes ei igatse lihtsat elu, vaid soovib, et talle südamelähedased valdkonnad edeneksid. Ta ei karda välja öelda oma arvamust ega oma põhimõtete eest seista.

Mirjam on üles kasvanud mahetalus ja mahepõllumajanduslik mõttelaad on talle juba nii-öelda emapiimaga kaasa antud. Mulle meeldib Mirjami juures ka see, et ta tähtsustab koostööd – eks seegi võib olla üks suures ühtehoidvas peres üleskasvamise plusspooli. Ta ei näe ühises tegutsemises konkurentsi, vaid võimalust olla tugevam, nähtavam ja saada kokkuvõttes paremaid tulemusi.

Olen Mirjamiga koostööd teinud juba peaaegu kümnekonna aasta jooksul ja tean, et tal on olnud ka väga raskeid hetki, aga kunagi pole ta nina norgu lasknud, vaid on alati leidnud võimaluse, kuidas edasi minna.

Uus pood Haapsalus

Mätiku Talumeierei toodangut saab osta eeskätt Haapsalust ja Pärnust. Eelmise aasta lõpus avati Haapsalu Läänemaa OTT-i ehk võrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale talupood. Poodi ei ole neil kedagi tööle palgatud, vaid nad on ise kordamööda müümas. Mirjam on ka Pärnumaa OTT-i üks eestvedajatest. Samuti kuulub ta Talumeiereide Liidu juhatusse.

Tänu Talumeiereide Liidule saavad selle liikmed käia õppereisidel teistes maades. Need reisid on nii õpetlikud kui ka innustavad. Mirjam meenutab reisi Prantsusmaale, kus peaaegu igas külas tegutseb mitu talumeiereid. Ja nad ei tooda mitte turistidele, vaid kohalikud elanikud ise söövadki iga päev sealset toodangut.

Mirjam räägib, et Mätiku Talumeierei klientide seas moodustavad kaks suuremat rühma pensionärid, kes veel mäletavad ehtsa talutoidu maitset, ja noored emad, kes tahavad pakkuda oma lastele parimat. Ka Mirjami enda lapsed peavad koduõuel tegutseva meierei toodangust lugu. Eriti hinnas on lisaks joogijogurtile käsitööna valminud kohukesed, mis kaovad kausist imeruttu. Kõht täis, lähevad suuremad lapsed õue. Ei ole vaja, et ema nendega mänguväljakul istuks, kogu ümbrus ongi mängumaa. Peagi kaovad lapsed vaateväljast, aga kui piisavalt valjult hõigata, annavad nad kohe teada, kus parasjagu tegutsevad.

Mirjam Pikkmets, persoonilugu, tooted. Foto: Vivika Veski
Foto: Vivika Veski

Sildid: edukas põllumeesloomakasvatusmahepõllumajanduspersoon
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Dopingu abil toetust taotlemas

Järgmine artikkel

Mesilaste kaitsmine on taimekasvatuse ja taimekaitse aluspõhimõte

Seotud artiklid

Mahetootmine liigub tõusujoones. 2022. aasta mahetoodete konkursi parimad toidud ja joogid. Foto: Lauri Laan
Mahe

Mahetootmine liigub tõusujoones

august 2023
Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Üks põhjus, miks Teele Eskor läks veterinaariks õppima, on veterinaaride puudus. „Olen oma loomi sageli pidanud ravima telefoni ja videote saatmise teel,“ nendib noortalunik Teele. Foto: erakogu
Persoon

Teele Eskor: piimal on tulevikku!

aprill 2023
Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Järgmine artikkel
Mesilaste elu ning tegevus aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Foto: Pixabay

Mesilaste kaitsmine on taimekasvatuse ja taimekaitse aluspõhimõte

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.