Põllumajanduses paarkümmend aastat kasutusel olnud erimärgistatud diislikütuse (EDK) ehk nn sinise kütuse kasutuskord läheb muutmisele.
Juba mõne nädala pärast peavad maaeluministeeriumil valmis olema muudatusettepanekud. Põllumeeste ellu jõuavad need aga alles aasta-paari pärast, sest muudatuste jõustumine võtab aega.
Näitad tanklas isikut tõendavat dokumenti ja ütled, et tahad tankida erimärgistatud diislikütust, mis läheb kodus ootavasse traktorisse, millega põllumaad harid. Tankla müüja jaoks on kõik JOKK, kuna seadusega nõutud isikutuvastus on tehtud ja saadud ka kinnitus, et EDK läheb kasutusse põllumajanduses kasutatavas masinas. Lased anumad diislikütust täis ja sõidad minema. Kodus kallad sinise kütuse ümber oma sõiduautosse ja rõõmustad, sest aktsiisisoodustuse tõttu on sinine kütus üle 30 sendi liitri kohta odavam tavalisest diislikütusest. Vahele jäämise võimalus on üsna väike. Selleks peaks maksu- ja tolliamet (MTA) sinu autost võtma kütuseproovi või registreeritud kütuseostjate nimekirjast just sinu välja valima ja tulema kontrollima, kus sa tegelikult EDK-d kasutasid.
Maksu- ja tolliamet tõi välja, et kui eelmisel aastal lubati tarbimisse 83 miljonit liitrit „sinist“, siis sellest 13,2 miljonit võidi väärkasutada. Hinnanguliselt tekkis riigile kahju umbes 4,7 miljonit eurot. Sama suur oli kahju ka ülemöödunud aastal ning tänavu jaanuarist maini on väärkasutusest tingitud kahju suuruseks hinnatud 1,3 miljonit eurot.
Muudatusi soovivad kõik, aga milliseid?
Petturitele on EDK soodusaktsiis piisav motivatsioon, et tegutseda. Põllumehed aga nendivad, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil põllumeestele pakutav aktsiisisoodustus nadi. Kui aga võita tagasi praegu väärkasutusse kaotatav 4,7 miljonit eurot, siis oleks selle rahaga võimalik soodustust tublisti suurendada. Seega on põllumeeste arvates vaja praegust EDK kasutuskorda muuta.
Maksuamet on sellega nõus. Kuid neid ei sütita niivõrd soov võita riigituludesse 4,7 miljonit eurot. Neid köidab hoopis võimalus vähendada praeguse süsteemiga kaasnevat halduskoormust. MTA maksuauditi üksuse juht Raili Roosimaa möönis, et arvestades järelevalvele kuluvat ressurssi ning võrreldes seda maksukahju vähenemisega, tuleb laiemalt kaaluda, milliseid meetodeid on tarvis eriotstarbelise diislikütuse väärkasutuse vältimiseks. See vastus on aga öeldud läbi lillede, sest MTA on meedias varem teatanud, et kui reeglid ei muutu, pole neil mõtet ka järelevalvet tugevdada – liiga palju kulub praegu ressurssi aktsiisipetturite tuvastamiseks. MTA on oma ettepanekud maaeluministeeriumile edastanud.
Maaeluministeerium ongi kolmas osapool, kes huvitatud EDK kasutuskorra ülevaatamisest. Teema on oluline ka valitsusliidule ja seetõttu on valitsuse tegevusprogrammis kirjas punkt „Vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud“. Täitmise eest vastutab maaeluministeerium ja esimene tähtaeg on juba juulis.
„Oluline on leida sektori huve arvestades senisest paremad lahendused, mis vähendaksid nii väärkasutuse riski kui ka kõigi osaliste halduskoormust,“ tahtis maaeluminister Mart Järvik leida kõigile sobivat lahendust. Ta kinnitas, et arutelude käigus on olnud laual mitmed võimalused väärkasutamise vähendamiseks: jätkamine automaatse aktsiisisoodustusega, ostjate ringi täpsem fikseerimine, aktsiisivahe tagastamine limiitide alusel, kaaludes sealjuures diislikütuse värvimise lõpetamist. Järvik lisas, et kui praegune vedelkütuse erimärgistamise seadus võimaldab EDK-d tarbida põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks, siis niimoodi peab jääma ka võimalike muudatuste järel. Samas on eesmärk, et soodustust saaksid kasutada üksnes need, kellel on selleks seadusest tulenev õigus.
Petmise vähendamine annaks ausatele suurema soodustuse
Juustutootja Andre Farm perenaine Erika Pääbus ütles, et neil on aastane kulu eridiislile suurusjärgus 35 000 eurot. „Meie jaoks on see oluline ja suur kulu,“ nentis ta. Suurem osa sellest summast kulutatakse põllutööde ja söödavarumise perioodil. Talvel kulub umbes 1000 eurot kuus traktorile, mis veab söödamiksrit. Nii suure kulu juures tekib Pääbusel küsimus, miks paistab Eesti silma väga kõrge aktsiisiga eridiislile võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega? Ta arutles, et ehk saaks eridiisli aktsiisi vähendada, kui maksta põllumehele aktsiisivahe tagasi loom- või hektariühiku põhiselt.
EL-i reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta.
Eestis on erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta. See määr on EL-i nõutud miinimumtasemest üle kuue korra kõrgem.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) mainis maaeluministrile saadetud kirjas, et nii kõrge aktsiisimäär paneb meie tootjad teiste riikide konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kuid lahendus olekski kätte saada praegu väärkasutamise tõttu kaotsi minevad ligi viis miljonit eurot ja kasutada seda raha EDK aktsiisi langetamiseks. EPKK arvutuste kohaselt õnnestuks sellega EDK aktsiisimäär viia praeguselt 133 eurolt 73 eurole 1000 liitri kohta.
Hektari- ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamisega EPKK nõus ei ole. Limiite on keeruline määrata ja ei suudetaks arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate oludega. EPPK toob oma kirjas näite, et aastate lõikes võib sademete hulk olla väga erinev ja seetõttu kõigub suurel määral kütuse vajadus vilja kuivatamisel. EPKK-le pole meeltmööda ka mõte aktsiisivahe tagantjärele kompenseerimisest, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme.
Tagantjärele kompenseerimine pole hea valik
Teraviljakasvatusega tegelevas Mudasilla talus on sinise kütuse tarbimine aastati erinev. Kuna teraviljakuivati töötab sinise kütusega, siis on peremees Kalle Kitse väitel oluliseks muutujaks just kuivati töökoormus – aastati erineb ju saagikus ja ka vilja koristusniiskus. Kitse sõnul jääb keskmine kütusekulu teraviljade, rapsi ja kaunviljade puhul suurusjärku 80 liitrit hektari kohta. Rohumaade hooldamisel on kütusekulu 10 liitrit hektari kohta. Sellise tarbimise korral on aktsiisisoodustuselt saadav aastane kokkuhoid suurusjärgus 10 000–12 000 eurot. Aktsiisivahe tagantjärele kompenseerimine tähendaks, et rahavoogudesse tuleb arvestada lisavahendeid. Kitse ütlusel on sealjuures oluline, kui tihti hakatakse enamtasutud aktsiisi tagastama – igakuiselt või kvartaalselt. Kuna kütust tarbitakse peamiselt viiel kuul aastas, siis arvutas Kits, et igakuiste tagasimaksete korral oleks Mudasilla talul praeguse tarbimise juures vaja 3000 eurot lisaraha. Hiljem saaks kütust osta laekuvast toetusrahast.
Kits ütles, et praegune süsteem on mugav ja toimib põllumehe jaoks hästi. „Milleks lõhkuda toimiv mudel? Pigem moderniseerida vana süsteemi,“ leidis Kits. Ta tõi ühe võimalusena välja EDK kasutajate ringi piiramise, sest pindalatoetuste ja muude toetuste taotlejate näol on andmebaas selleks olemas. „Ma ei tea, kui suured on riigi kulud sinise kütuse tarbimise haldamiseks, aga see oleks kindlasti parem lahendus, kui hakata kvootide alusel kütust jagama,“ pakkus Kits.
Sama meelt on ka EPKK, kes leidis, et EDK kasutamiseks tuleb luua õigustatud isikute nimekiri, mis tekib taotluste alusel ning soodusaktsiisiga EDK kasutamise näol riigiabi andmist jätkatakse ainult juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.
MTA ei soovinud oma ettepanekuid eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamise vähendamiseks avaldada. Ametist öeldi, et ettepanekud on maaeluministeeriumi veetavale töögrupile esitatud, kuid oleks ennatlik neid laiemalt jagada, kui arutelu on alles pooleli. Ka maaeluministeerium jättis täpsustamata, kuhu suunas arutelud kalduvad.
Kuid kaua ei ole enam oodata, sest 25. juuliks peab ministeerium esitama analüüsi ja ettepanekud erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks. Põllumehe jaoks aga ei muutu niipea midagi. Sobivate lahenduste leidmiseks tuleb koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ja valmistada ette vajalikud eelnõud. Kokku tähendab see, et põllumehe jaoks võtab muudatuste jõustumine aasta-paari jagu aega.
Metsandus soovib tagasi sinise kütuse kasutajate ringi
Keskühistu Eramets juhatuse liige Priit Jõeäär leidis, et erimärgistatud diislikütuse (EDK) väärkasutuse ohjeldamisega kokkuhoitava 4,7 miljoni euroga võiks EDK kasutust laiendada metsatöödele. Paraku ei ole praegu lootust, et soov täituks.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ütles, et kunagi oli ka metsanduses võimalik kasutada aktsiisivaba kütust. See võimalus kaotati aga ära, kuna poliitiliselt võeti eesmärgiks aktsiisivabastus tervikuna kaotada. „Paraku kaotati aktsiisivabastus ainult metsanduses ja põllumajanduses jäi see kehtima,“ nendib Välja. Tema arvates ei ole sisulist põhjust eristada metsamasinaid ja põllumasinaid – mõlemad tegelevad samasisulise tööga ja ei liigu avalikel teedel.
Henrik Välja kinnitusel soovivad metsandusettevõtted kindlasti eriotstarbelise kütuse kasutamise õigust, kuna konkureerivates riikides sarnased süsteemid toimivad ning see halvendab meie konkurentsipositsiooni. Samas ei ole liit selle teemaga enam aktiivselt tegelenud.
Ka praegu ei ole metsandusettevõtetel põhjust positiivseid muutusi loota, sest maaeluministeeriumist öeldi, et neil ei ole infot metsameeste soovide kohta eriotstarbelist diislikütust kasutada.
Hea teada
Erimärgistatud diislikütuse kasutamine Eestis
- Erimärgistatud diislikütuse kasutamine sai Eestis alguse ligi 20 aastat tagasi. 2000. aastal võeti riigikogus vastu kütuseaktsiisi seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus, mis nägi ette diislikütuse värvimise.
- Ajalooliselt on Eestis erinevatel aegadel lubatud kasutada erimärgistatud kütuseid soojuse- ja elektrienergia tootmiseks, paiksetes mootorites, kaevandustes, metsanduses, kalanduses, põllumajanduses, ehitusel ja raudteevedudel.
- Aegamisi on EDK kasutusalasid piiratud. Praegu on EDK kasutamise õigus põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, põllumajanduses kasutatavas kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks ning kutselisel kalapüügil.
