Põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine ja maaelu arengu vahendite kärbete tagasilükkamine peavad olema meie valitsuse jaoks esimeseks prioriteediks Euroopa Liidu mitmeaastases eelarvekavas aastateks 2021-2027, mille üle on valitsusjuhtidel kavas arutada täna Brüsselis algaval Euroopa Ülemkogul.
„Eesti põllumehed ei mõista olukorda, miks meie põllumajandustoetused on siiani kõige madalamad Euroopa Liidus, kuigi Eesti põllumajanduse tootmiskulud on keskmisest kõrgemad. Loodame, et täna Brüsselis toimuval ülemkogul suudab peaminister Jüri Ratas oma kolleege veenda, et Eestis makstavate põllumajanduse otsetoetuste suurt mahajäämust ELi keskmisest tuleb otsustavalt vähendada,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on positiivne, et Eesti on ülemkogu eel ühinenud 17 liikmesriigi nõudmisega säilitada järgmisel eelarveperioodil ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve praegune maht. Euroopa Komisjoni ettepanek ÜPP vahendite kärpimiseks on täielikus vastuolus komisjoni plaanidega suurendada põllumajandussektori panust keskkonnahoidu ja kliimameetmetesse. Täiesti arusaamatuks jääb komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid, mis tabaks ebaproportsionaalselt palju just Eestit. Maaelu vahendite vähendamine tähendab sisuliselt kärpimist arengu, teadmiste ja keskkonnahoiu arvelt.
„Selleks, et ÜPP saaks olla tõeliselt tugev ühine poliitika, peab see muutuma kõikide liikmesriikide jaoks palju õiglasemaks. Kuigi Eesti on 2027. aastal ELi liige olnud juba 23 aastat, siis komisjoni ettepanku kohaselt jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest ja mitu korda väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed. Sellisele ebaõiglusele pole mingit õigustust ja see nõrgendab kogu Euroopat,“ rõhutas Sõrmus.
Lisainfo
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 520 5857, roomet.sormus@epkk.ee
