• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni. Foto: Katrin Press, Maaeluministeerium

    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika. Foto: Pixabay

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

    Keskkonnafoorum. Foto: Pixabay

    Keskkonnafoorum: rohelepe on põllumajandusele väljakutse

    Maaeluminister Urmas Kruuse, EPKK avalike suhete juht Malle Lind ja Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron. Foto: Maaeluministeerium

    EPKK avalike suhete juht Malle Lind pälvis maaeluministeeriumi tunnustuse

    Olav Kreen. Foto: EPKK

    Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni. Foto: Katrin Press, Maaeluministeerium

    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika. Foto: Pixabay

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

    Keskkonnafoorum. Foto: Pixabay

    Keskkonnafoorum: rohelepe on põllumajandusele väljakutse

    Maaeluminister Urmas Kruuse, EPKK avalike suhete juht Malle Lind ja Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron. Foto: Maaeluministeerium

    EPKK avalike suhete juht Malle Lind pälvis maaeluministeeriumi tunnustuse

    Olav Kreen. Foto: EPKK

    Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri Agri John Deere

Raivo Musting

Kui mulle antaks võimalus uuesti alustada, hakkaksin ikkagi talu pidama

autor: SANDER SILM, ajakirjanik
oktoober 2019
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja oktoober 2019
Raivo Musting on rahul ja uhke, et poeg Ole võttis üle tema elutöö – Külmsoo talu juhtimise. Foto: Sander Silm

Raivo Musting on rahul ja uhke, et poeg Ole võttis üle tema elutöö – Külmsoo talu juhtimise. Foto: Sander Silm

Põlvamaal asuva Külmsoo talu vanaperemees Raivo Musting on talupidamise üle andnud pojale ja saab praegu nautida rahulikumat elu. Kuigi põllumehepõli pole olnud just meelakku­mine, on Raivo Musting endas kindel – ta ei kahetse hetkekski, et alustas 30 aastat tagasi talupidamisega.

Ütlesite hiljaaegu, et Teie elus on kätte jõudnud mõnus rantjeepõli – talu juhtimine on pojale üle antud ja saate rahulikult pensionäripõlve nautida. Ise tulite hetk tagasi lauda juurest, kus käib lauda II etapi ehitus. Kuidas see rantjee-eluga kokku käib?

Praegu käib tõesti lauda II etapi ehitus, kuhu tulevad noorloomad. Laut, kus praegu on noorkari, valmis 1964. aastal ja see lihtsalt kukub ühel hetkel kaela. Seal on inimesel paha, seal on loomal paha, seal on pime, seal on kõik hädad. Nõuded lähevad järjest karmimaks ja loomade heaolu peab olema tagatud.

Loomade arv meil sellega aga ei suurene – 250 lüpsilehma pluss noorkari, see ongi meie maksimum, rohkem ei saa. Sama asi on ka silohoidlatega – selleks, et vastata kõikidele keskkonnanõuetele, tuleb investeerida, midagi teha ei ole.

Rääkides investeerimisest – kui kerge või raske see praeguse 300-eurose piimatonni juures üldse on?

Suhteliselt keeruline. Kõige targem oleks mitte investeerida, kuid vana laut oleks ühel päeval lihtsalt kokku kukkunud ja siis poleks noorkarja kuhugi panna. Uued silohoidlad on valmis – kaks löövi, kumbki mahutab 1200 tonni, lägalate laiendused on ka valmis. Nii et tööd on tehtud usinalt.

Vajalikud investeeringud on tehtud, Külmsoo talus on Eesti üks tippkarjasid. Seega võib eluga rahul olla?

Ütleme nii, et meie kari on üks väheseid, kelle piima valk ja rasv vastab Saksamaa piimastandardile ehk rasv üle 4 ja valk üle 3,5%. Ainuke häda on selles, et piima kokkuostuhind ei vasta Saksa standardile. Kui härra minister räägib inimeste maale tagasitoomisest, siis minu seisukoht on see, et kui ma pean konkureerima kogu Euroopa tööjõuturul, siis ma pean saama ka Euroopa keskmist hinda. Kui ma seda ei saa, siis minister võib pingutada palju tahes – rahvas maale ei tule. Lubatakse küll laenu, kuid laenu teenindamiseks on inimesel vaja korralikku palka. Otsime endale lüpsjat, palk 1600 eurot, neli päeva tööl, kaks vaba. Nulliring, keegi ei võta isegi ühendust.

Landcredit

Seetõttu töötavad Külmsoo laudas ka ukrainlased?

Just, mul on kaks ukrainlannat lüpsmas ja üks noormees on traktori peal. Tegin töölistemajaks korda Kiuma vana koolimaja ja nad elavad nüüd seal. Nad töötavad korralikult, kuna neil on üks asi, mis meie inimestel puudub – töötahe. Nad tahavad raha teenida. Mul on näiteks üks lüpsja, kes saadab kogu teenitud raha koju ja jätab kuus endale 150 eurot elamiseks. Kui tal juhtub vaba päev olema, tuleb ikka küsima, kas mingit tööd ei saaks.

Ukrainlased on ju Eesti riigile väga head lüpsilehmad – neil lähevad alguses maksud maha ju kohe esimese euro pealt. Ma olen poliitikutele öelnud, ärge jumala pärast nende tulekut ära keelake. Nad on tublid!

Teisalt olen ma välja õpetanud neli traktoristi ja ainult kaks neist olid asjalikud. Üks põhjus on ka selles, et meie noortel pole enam töökasvatust. Ma ei või ju tänapäeval lapsi isegi muru niitma panna. Aga kust see töökasvatus siis tuleb!?

Mu enda lapsed on maast-madalast tööd teinud ja nüüdseks on kõik kolm kõrgharidusega. Tõsi küll, eks nad hiljem ole naernud, et kaebavad mu tagantjärele lapstööjõu kasutamise pärast inimõiguste kohtusse. Kuid meil on praegu igatahes väga mõnus omavahel olla ja poeg Ole võttis üle ka mu elutöö – Külmsoo talu juhtimise, mis näitab, et ma olen neid õigesti kasvatanud.

See on talunikule suur õnn, kui lapsed võtavad töö üle?

Mul on väga vedanud, et mul oli, kellele talu edasi anda. Sest kui poleks poeg Olet, oleksin pidanud kas talu maha müüma või andma maad rendile ja lõpetama loomapidamise. Mina ise lihtsalt enam ei jõua, üks seljaoperatsioon on juba üle elatud. Nüüd ongi nii välja kujunenud, et Ole juhib ja mina nina vahele ei topi. Mina tegelen tehnikaga, käin põllud üle ja tema peal on üldjuhtimine.

Kui me 1989. aasta jaanuaris talupidamisega alustasime, oli meil üks ostetud vasikas.

Nüüd ma ütlen, et alla 250–300 lüpsilehma pole võimalik ära majandada.

Mul on siiralt kahju kõigist 100-pealistest lüpsikarjadest, nad kõik lõpetavad sellel päeval, kui peremees ja perenaine enam ei jaksa. 100-pealise karja juures sa töötajat palgata ei suuda ja 24/7 pole meist keegi võimeline töötama.

Piimalehmade arv pole Eestis pärast ühtegi kriisi taastunud ja ka praegu liigub see langustrendis. Vaatamata sellele, et Eesti piimakari on oma toodangu poolest ühe lehma kohta Euroopas teisel ja maailmas viiendal kohal. Käesoleval aastal võib juhtuda, et keskmine lehma aastatoodang ületab juba 10 000 kg piiri.

Raivo Musting. Foto: Sander Silm

Olete rääkinud, et Külmsoo tippkari sõi ära 1600 tihumeetrit puitu. Kuidas see juhtus?

Asi oli tegelikult väga lihtne. Mets läks selle nahka, et maksta panga ees oma kohustused. 2016. aastal oli piimatonni kokkuostuhind 190 eurot ja piimatonni omahind oli 290–300 eurot. Talu tootis iga kuu 12 000 eurot kahjumit, ja kui sa küsid, kus see 12 000 eurot oli, siis oli see maksmata arvete pakis. Tootmist ma ju peatada ei saanud, sest kui ma pistiku oleks piltlikult öeldes seinast välja tõmmanud, siis oleks olnud kõik – sellist masinavärki enam uuesti käivitada ei saa.

Palju talul praegu metsa on?

Müüsime ära palki ja noorendikuga metsamaad – kõik selleks, et säilitada Eesti üks tippkarju. Praegu on meil 14 hektarit metsa ja metsamajandamisel on mul abiks olnud Põlvamaa Metsaühistu. Nad on väga tublid – kui nad on mul metsa üles töötanud, siis pärast ei jäänud maha muud kui mõni kooretükk. Hiljem ostsin ma neilt ka istikuid, mille kasvamamineku protsent on väga suur – kusagil 90%. Praeguseks on noored männid juba 80 cm kõrgused, nii et ma olen väga rahul, ühistu toimib.

Eelöeldu taustal on eriti valus, et valitsus ei pidanud sõna ja loobus jälle üleminekutoetuste täielikust maksmisest?

Ütleme nii. Kui Reformierakond võttis ära 15 miljonit üleminekutoetusi, siis läks selle tulemusel piltlikult öeldes 20 000 lehma loojakarja. Praeguste piimahindade juures oleks see 60 miljonit eurot aastas, millest oleks laekunud riigile maksud. Ma pole keskerakonna liige, kuid keskerakond päästis tookord Eesti tipptasemel piimakarja.

Aga ma ütlen veel kord: kui poleks olnud Euroopa Liitu, siis räägiksime Eesti põllumajandusest mineviku vormis.

Lõpetuseks üks kiuslik küsimus. Kui saaks ajaratast tagasi keerata, kas alustaksite nagu 30 aastat tagasi talupidamisega või jääksite edasi kraana peale ja töötaksite ehitusel?

Ma ei kahetse midagi, sest kõige rumalam on müüa oma tööjõudu. Vaatamata kõigele olen ma rahul. Lapsed on koolitatud, püsti on pandud täiesti normaalne tootmisfirma. Külmsoo talu on minu elutöö, olen uhke oma töö ja laste üle.

Sildid: edukas põllumeesnooredpersoonpiimakaripõllumeesPõlvamaauus põlvkond
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsaühistu seisab metsaomaniku teenistuses

Järgmine artikkel

Biolisandiga diisel nõuab tähelepanu ja piinlikku puhtust

Seotud artiklid

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Foto: Kristina Traks
Persoon

Arnold Pastak, Olustvere hing

veebruar 2021
Vahur Tõnissoo
Persoon

In memoriam Vahur Tõnissoo

veebruar 2021
Eestimaa Talupidajate Keskliidu aasta parim talu 2020 tiitli pälvis Jüri Laur Möldri talust. Foto: Tarmo Pihelgas
Persoon

Jüri Laur: tulge maale elama

detsember 2020
Ahti Aruksaar. Foto: Kristina Traks
Persoon

Rukkifänn Ahti Aruksaar

oktoober 2020
Järgmine artikkel
Biolisandiga diisel. Foto: Pixabay

Biolisandiga diisel nõuab tähelepanu ja piinlikku puhtust

Ajakirja eelmine number siin

Põllumehe Teataja veebruar 2021
EPA2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020
Lüpsirobot Lely A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

september 2020

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika põud seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

Küpsised

Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.