Metsarikkas riigis nagu Eesti on palju ka metsaomanikke. Lisaks riigile on metsaomanike seas ligikaudu 100 000 erametsaomanikku, kelle keskmine metsaomandi suurus on veidi üle kuue hektari.
Sellises metsatukas jalutades võib see tunduda küll võrdlemisi suur, kuid üksi majandamiseks on see siiski liiga väike. Kui keskmise metsaomandi omanik hakkab metsa mingit tööd tellima, peetakse seda reeglina liiga väikseks ettevõtmiseks ja potentsiaalne tegija pole sellest kas üldse huvitatud või küsib absurdselt kõrget hinda. Sama on ka puidu müügiga – väikest kogust müües pole head hinda loota.
Samas on juba ammu teada, et kui üksi tegemiseks on mingi asi liiga raske ja kulukas, tuleb seda teha üheskoos. Nii on ka metsanduses – kui väikese omandiga omanikud tahavad parimat tulemust, on mõistlik ja kasulik teha seda üheskoos. Vaatamegi, milline võiks olla ühe väikemetsaomaniku teekond ühistegevuses.
Eeltööd metsa majandamiseks
Kõigepealt peaks metsaomanik endale selgeks tegema oma metsa olukorra – mis puud seal kasvavad, kui vana mets on ja kas seal on ka varem mingeid töid tehtud. Kõige lihtsam on selleks pöörduda metsaühistusse.
Kindlasti tasub algajal metsaomanikul käia õppepäevadel, mida metsaühistud metsanduslike teadmiste ja oskuste levitamiseks korraldavad.
Juhul, kui metsaomand on varem olnud majandamata, pole sel tõenäoliselt ka kehtivat metsamajandamiskava. Metsaomanikul tasubki alustada metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad tulevaseks metsa majandamiseks. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid ja metsamajandamise kava ei ole, aitab nende tööde korraldamisel metsaühistu.
Väga tihti on metsaomaniku mets juba aastaid hooldamata. Metsaühistu töötajad puutuvad tihti kokku olukorraga, kus omanik tuleb kontorisse ja ütleb – ma tahaks, et mets saaks korda! Esimese asjana arutatakse koos läbi, mida „korda saamine“ metsaomaniku jaoks tähendab ja millised on võimalused vajaliku tulemuse saamiseks. Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest tehakse kas valgustus- või harvendusraie. Kui omanikul on piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saab ta metsaühistust kasulikke nõuandeid ja võib hakata töid kavandama. Kui aga pole, leiab ühistu oma koostööpartnerite hulgast tööde tegija. Hooldusraieteks on võimalik saada ka toetust, sellegi taotlemisel on abiks metsaühistu.
Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Nii tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente. Ka nende valikul aitab metsaühistu, andes ühtlasi nõu, kuidas ühte või teist vahendit kasutatakse.
Metsaraie ja puidu müük
Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu. Metsaühistule on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük igapäevane tegevus. Kindlasti tasub metsaomanikel raieid ja puidu müüki korraldada ühistu abil. Põhjus on lihtne – puitu ostavad mitmed tööstusettevõtted. Väikeste kogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidele raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.
Metsaühistust saab abi ka siis, kui on soov oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Sel puhul tasub ühendust võtta metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.
Uue metsapõlvkonna rajamine
Algaja metsaomanik võib seista silmitsi ka faktiga, et tema metsamaal oleks vaja hakata uut metsa kasvatama. Oma praeguste otsustega määrab metsaomanik ära selle, milline mets on tema lapselastel. Koos metsaühistu spetsialistiga pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks.
Metsaomaniku jaoks on väga oluline ka see, et metsaühistu abiga saab juba varakult tellida puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus – sedagi aitab taotleda metsaühistu.
Hea teada
SA Erametsakeskus tellis tänavu kevadel erametsaomanike uuringu, millele vastas 1008 erametsaomanikku.
Küsitletutest:
- 86% majandab oma metsa eraisikuna, 6% füüsilisest isikust ettevõtjana ning 8% juriidilise isikuna.
- 54% majandab oma metsa regulaarselt.
- 26% on taotlenud metsandustoetusi, 23% on toetusi saanud.
- 67% ei kuulu metsaühistutesse ega plaani ka liitumist, neist 25% pole liitumisvõimalusest teadlikud.
- 25%-l ei ole metsanduslikke teadmisi.
