Läti valitsus otsustas toetada 2020. aasta riigieelarvest oma põllumajandustootjaid täiendavalt 22 miljoni euroga, mis vastab Euroopa Liidu poolt lubatud üleminekutoetuste maksimummäärale. Eesti siseriikliku toetuse suurus selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus 11. detsembril.
„Euroopa Liidu eelarvest Eesti põllumeestele makstavad põllumajandushüvitised on kõige madalamate hulgas, seepärast peame väga tähelepanelikult jälgima teiste liikmesriikide samme oma põllumajandustootjate siseriiklikul toetamisel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Kuigi nõuame koos Leedu ja Lätiga meie põllumeeste võrdset kohtlemist Euroopa Liidus, on lõunanaabrid ikkagi ka meie kõige otsesemad konkurendid.“
.jpg "heworitz")
Sõrmuse sõnul peavad Eesti põllumajandusettevõtted võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega. „Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest, mis pärsib konkurentsivõimet ja põllumajandus- ning toidutootmise arengut. Ebavõrdsus terendab ka Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Löögi all on nii põllumajandussektori tulevik kui ka töökohad maapiirkondades,“ selgitas ta.
Tema kinnitusel süvendab ebavõrdset konkurentsi veelgi lähiriikide erinev praktika nii maksustamisel kui siseriiklike põllumajandushüvitiste maksmisel, mis annab teiste riikide toodangule turul hinnaeelise. „Eesti tarbija armastab kodumaist toitu, kuid teiste riikide põllumeeste toodangu kunstlik hinnaeelis nõrgestab meie toodangu positsioone,“ ütles Sõrmus. Ta lisas, et Läti rakendab oma põllumajandustootjatele ka oluliselt suuremat soodustust põllumajandusliku kütuse maksustamisel. „Arvestades Eesti põllumajanduses tarbitavat erimärgistatud kütuse kogust, saavad Läti tootjad aktsiisisoodustuse kaudu võrreldes meie põllumajandustootjatega täiendavalt 6,9 miljoni euro suuruse eelise.“ Samuti rakendab Läti erinevalt Eestist käibemaksu kogumisel soodusmäära köögiviljasektoris.
Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 10. detsembril kell 11-13 olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse, millele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.
TAUST
- 11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Üleminekutoetuste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.
- 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu aastate 2021 – 2027 pikaajalist eelarvet.
- Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee
