Kuuse jõuludeks tuppa toomine on traditsioon, mida järgib pea iga Eesti pere. Sobiliku kuuse saamiseks on mitmeid viise – kes läheb oma metsa, kes riigimetsa, kes ostab turult või kaubanduskeskuse juurest, kes pakib lahti kunstkuuse ja kes ehib hoopiski mõne maja lähedal kasvava kuuse.
Mõnikümmend aastat tagasi oli jõulukuuskede kasvatamine Eestimaal üsna tundmatu tegevus. Vaid läinud sajandi seitsmekümnendatel aastatel prooviti nääripuude kasvatamist tolleaegsetes metsamajandites.
Kogemus ei olnud aga kõige parem – kuuseistikud pandi lihtsalt kasvama ja oodati, kuni need on kasvanud müügikõlblikeks ehk siis vähemalt pooleteise meetri kõrgusteks. Mingeid hooldusvõtteid sel ajal ei kasutatud. Kuna aga paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad ja kuusekesi varastati üsna ohtralt, otsustati esimeste kogemuste järel, et nääripuude kasvatamisega ei tasu tegelda.
Paarkümmend aastat jõulupuude kasvatamise kogemust
Uus katse (seekord juba jõulupuude kasvatamiseks) sai hoo sisse paarikümne aasta eest. Selleks ajaks oli olemas juba kogemus välismaiste jõulupuudega, peamiselt Soomest, samuti oli saadud teadmisi, kuidas puukesi müügiks ette valmistada.
Nii ongi praeguseks jõulupuude kasvatajaid mitmeid ning tarbijatel kodumaise puu saamine üsna lihtne.
Jõulupuude kasvatamisega tegeleb muude metsamajanduslike ettevõtmiste seas ka Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe, kes samas ei pea end kuigi suureks kuusekasvatajaks.
Umbes tuhatkond puud pani Meelis Matkamäe kasvama seitse aastat tagasi ning eelmisel aastal olid esimesed puud juba „koristamiseks“ sobilikud. Suurem „saagikoristus“ on tal plaanis mõne aasta pärast.
„Seitse-kaheksa aastat läheb korralike jõulupuude kasvamiseks. Aga kõik sõltub siiski pinnasest ja puude kasvukiirusest. Kalendri järgi seda asja väga kindlalt planeerida ei saa, peamine on ikka puude kõrgus ja väljanägemine. Inimesed soovivad ju ilusaid jõulupuid,“ selgitab Meelis Matkamäe.
Kui asjatundmatu inimese jaoks võib jõulupuude kasvatamine tunduda väga lihtsa tegevusena – paned aga puud kasvama ja siis vaid ootad, nõuab see tegelikult palju hoolt ja vaeva.
Puudealune hein vajab niitmist ja kuusevõrad kujundamist
„Kaks korda aastas käin kindlasti istanduse läbi. Pidevalt tuleb jälgida, et hein puudele liiga ei teeks, et võra oleks ilus. Vajadusel tuleb oksi kärpida. Kui mõne puu võras hakkab auk tekkima, tuleb ka okste kasvu suunata. Varem oli seda raskem teha, tuli oksi kokku siduda, nüüd aga liigub ka meil juba spetsiaalseid „kamme“, millega oksi saab kokku panna,“ tutvustab Matkamäe kuusekasvataja töid-tegemisi.
Tulu tuleb kasvatajale alles aastate pärast
Jõulukuuskede kasvatamine kiiret tulu ei anna, hoiatavad kogenud kasvatajad. Öeldakse, et esimesed kaheksa aastat on ainult kulud, edasi tuleb juba ka tulu. Kogu üritus võib ka ebaõnnestuda ja siis on ainult kahjum.
Kas jõulupuude kasvatamine on metsanduslik, aianduslik või hoopiski põllumajanduslik ettevõtmine? Ühte ja ainuõiget seisukohta selles osas pole, aga ilmselt kaldub kaalukauss aianduse poole. Kõige sarnasem on jõulukuuskede kasvatamine viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisele. Nii et kes soovib seda tegevust kuhugi lahterdada, võib vaadata aianduse poole.
Hea teada
Millest alustada, kui on soov hakata jõulupuukasvatamisega tegelema?
- Esimesena tuleb läbi mõelda oma võimalused – kas mul on kasutada piisavalt maapinda, milline on seal pinnas, kas mul on jõudu (ka finantsvõimekust) ja tahtmist istandust rajada ning hooldada?
- Kui vastus neile küsimustele on aus jah, võib edasi tegutseda. Esimene asi on istanduse asukoht. Ideaalne kasvukoht on kõrgem ala, kus on kerge langus põhja poole ning mis ei ole avatud tuultele. Lõunapoolne ala ei sobi, sest seal on suured temperatuurikõikumised, päikesepõletuse oht ja ka niiskust võib olla vähe.
- Muld peaks olema liiva-savine või kruusane. Muld ei tohiks olla väga viljakas, kuna seal kasvavad puud liiga kiiresti, mistõttu oksaringide vahe on suur ja puid on raske kujundada. Kindlasti ei sobi ka raske savimuld, kuna see on külm ja niiske ning seisev vesi tekitab juurekahjustusi. Hoiduda tuleks ka liigniisketest ja soistest piirkondadest.
- Istandus tuleks ette valmistada nagu tavaline põllumaa – teha umbrohutõrje ja sügiskünd ning kevadel kultiveerida-libestada. Ära tuleks korjata ka kivid, kuna need takistavad hilisemat umbrohutõrjet.
- Parimaks kasvatatavaks puuliigiks on meie enda harilik kuusk. Jälgida tuleks istutavate taimede kvaliteeti, mis peaks olema väga hea. Vähemalt esimestel aastatel tuleb istanduses teha umbrohutõrjet, kasvavate puude vahet tuleb puhastada mitu korda suve jooksul.
- Väga oluline on taimede kaitsmine ulukite eest, parim oleks kasvanduse ümber rajada aed, mis on aga kulukas töö. Majapidamise lähedal võivad olla probleemiks ka hiired, kes tükivad taimede koort närima.
- Kui puud on juba suuremad, tuleb alustada kuuse kujundamisega jõulupuuks. Kohendada tuleb latvu, okste suunamisega kasvatada täis hõredamad kohad võras, teha kujundlõikust. Kõik see nõuab häid oskusi või palju kogemusi, sest oskamatu lähenemisega võib puu kergesti ära rikkuda.
