• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Lely esitleb: Tervemad lehmad tänu suurepärasele laudahügieenile

autor: LINERY
detsember 2019
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja detsember 2019
Lely Discovery 120 Collector

Hea tervisega piimakarja tootlus on optimaalne, kari vajab vähem hoolitsust ja on farmerile puhas rõõm. Kahjuks on udarapõletik, viljakuse langus ja sõrgade tervise probleemid siiani kolm peamist põhjust, mille tõttu loomi tuleb välja praakida.

Puhas laudapõrand tähendab ka puhtamaid sõrgu, latreid, udaraid ja sabasid ning pidurdab bakterite kasvu. See vähendab hügieeniga seotud sõrgade ja udarate tervise probleeme.

Udara tervis

Udarapõletik on levinud udaratervise probleem, mida põhjustavad udarasse tunginud bakterid, mis tekitavad infektsiooni. Bakterite kasvu piiramiseks on korralikul hügieenil eriti oluline roll. Kui põrand on puhas, ei vii lehmad jalgadega latritesse sõnnikut. Samamoodi nagu udarad, jäävad puhtamaks ka sabad. Seetõttu on infektsioonide oht väiksem.

Viljakus

Kui sõrad on tervemad ja põrandad ei ole libedad, on ka lehmade käitumine loomulikum. Tänu sellele on teil lihtsam indlust tuvastada, võimaldades poegimisintervalli lühendada.

Sõrgade tervis

Terved sõrad on lehma jaoks väga olulised, kuna need võimaldavad tal vabalt liikuda ja oma toiminguid teha: puhata, süüa, juua või minna lüpsile. Paljud piimatootjad mõtlevad, et sõraprobleemid on ületähtsustatud, kuid sõrgade terviseprobleeme on rohkem, kui nad arvavad. Uuringud näitavad, et piimatootjad tuvastavad tegelikest sõrahaigustest vaid 25% (Jessica Fabian, 2012). See on üks põhjus, miks ei võeta olukorrale vastavaid meetmeid. Piimafarmides kannatab aasta jooksul mingil hetkel sõrahaiguste all umbes 80% karjast. Sõrgade probleemid võivad lehma aja jooksul kurnatuks muuta, põhjustades suuri kulusid. Terved sõrad aitavad vältida kulusid ja kadusid.

Cornelli ülikooli uuringud on näidanud, et 20% keskmise piimatootmisettevõtte lehmadest on vigased ja sellest põhjustatud kulud lehma kohta jäävad vahemikku 250–380 eurot.

Seetõttu on sõrgade terviseprobleemid ühed kulukamad piimakarja haigustest udarapõletiku ja viljakusprobleemide järel). Kulud on suured sõrahaiguste ravikulude, aga ka kaudsete mõjude tõttu, nagu rohkem seemendamist, suuremad veterinaari ja asenduskulud, piimatoodangu vähenemine.

Keskmine sõraprobleemide kulu lehma kohta aastas on 53,17 eurot.

  • 23,70 € kaotus piimatoodangus
  • 11,33 € väljapraakimiskulu
  • 6,56 € poegimiste vahelise intervalli kulu
  • 6,31 € tööjõukulu
  • 2,02 € äravisatud piima kulu
  • 1,68 € sõralõikuse kulu
  • 0,84 € veterinaarteenuse kulu
  • 0,73 € ravimite kulu

Discovery 120 Collector

Käsitsi puhastamine võtab palju aega ning nöör- ja kettskreeperil on mitmeid puudusi. Ketid ja nurgarattad takistavad vahekäikudes liikumist, ootealad jäävad puhastamata ja iga kord, kui sõnnikukraap möödub, on lehmad sõrgadeni sõnnikus. Just seetõttu on Lely välja töötanud Discovery 120 Collectori, uuendusliku sõnnikuroboti, mis on mõeldud puhastama siledaid laudapõrandaid. Kraapimise või lükkamise asemel kogub Discovery 120 Collector sõnniku kokku ja toob kogumisjaama.

Vee pihustamine

Masina esiosa pihusti lahustab vett pihustades libeda mustusekihi ning tänu sellele puhastatakse põrand palju põhjalikumalt. Tagumine pihusti pihustab vett, et põrand oleks niiske ja vähem libe. Nii ei kleepu sõnnik kohe põranda külge. Samal ajal kui sõnnikumahuti täitub, väheneb veekoti maht, vabastades rohkem ruumi sõnniku jaoks. See muudab masina kompaktseks, lehmad saavad vabalt Collectori ümber liikuda ja see saab sõita ka eraldusväravate alla.

Lely Discovery 120 Collector

 

Sõnniku kogumine

Mahutiga ühendatud vaakumpump tekitab vaakumi, mis on piisav põrandalt sõnniku imamiseks. Kui sõnnikumahuti on täitunud, lülitab ülemine andur vaakumi ja veepumba välja. Mahuti vaakum hoiab sõnniku selle sees, samal ajal kui Collector sõidab kogumisjaama.

Lely Discovery 120 Collector

 

Sõnniku kogumispunkti viimine

Pärast sõnniku kogumisjaama sisenemist avaneb vaakumi vabastamiseks õhutusventiil. Kahe minutiga voolab sõnnik mahutist kogumisjaama süvendisse. Õhutusventiil eemaldab vaakumsüsteemist ka kondenseeritud vee. Kogumisjaamast lahkumise järel õhutusventiil sulgub, vaakum ja veepump hakkavad tööle ning Discovery jätkab oma marsruuti.

Lely Discovery 120 Collector

Marsruudi lõpp-punkt

Kõik marsruudid lõpevad laadimisjaamas, kus Collector alustab laadimist, kuni jõuab kätte järgmise plaanitud marsruudi aeg.

Lely Center Estonia, Linery OÜ, www.lely.com, www.linery.ee

Sildid: lautpiimakaripiimatööstussisuturundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

Järgmine artikkel

EPA tuleb ka 2020. aastal

Seotud artiklid

Aserbaidžaani farmerite delegatsioon. Foto: EPKK
Koostöö

Eesti tõuloomad vallutavad Aserbaidžaani – 4000 looma juba müüdud, järgmine partii soolas!

veebruar 2025
SE Tehnikakeskus: kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele.
Sisuturundus

Kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele

detsember 2024
Kaiu LT OÜ kõrge väljalüpsiga lehmad. Foto: Juuli Nemvalts
Piimandus

Eesti on lehmade keskmise piimatoodanguga Euroopas esikohal

detsember 2024
Konverentsil „Põllumees kui tippjuht“ anti välja juba 12. põllumajandussektori tippjuhi tiitel, mille pälvis Vändra AS-i juht Margus Lepp. Foto: Oleg Harchenko
Persoon

Margus Lepp: hea suhtumine töötajatesse on võtmetegur

november 2024
Järgmine artikkel
EPA2020

EPA tuleb ka 2020. aastal

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.