• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Üleskutse Eesti rahvale: eelistage kohalikku toitu!

autor: Eestimaa Talupidajate Keskliit
aprill 2020
Kategooria: Eriolukord
Üleskutse Eesti rahvale eelistage kohalikku toitu! Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Olukorras, kus majandus on ebastabiilne ning toidujulgeolek on muutunud väga oluliseks märksõnaks, teevad kodumaised väiketöötlejad ja talunikud ühispöördumise Eesti rahvale kutsudes üles tarbima kohalikku toitu.

„Eriolukord riigis on toonud meid sinna punkti, kus väiketootjad ja talunikud on oma jõud ühendanud, et teha ühispöördumine Eesti rahvale. Käesolevaga kutsume kõiki üles eelistama kohalikku toitu, mis on puhas ja kohalikke maitse-eelistusi arvestades valmistatud kohalikule tarbijale,” ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Sellistes riikides, kus läheb hästi, on Eestiga üks tugev erinevus – nendes eelistatakse kohalikku toitu välismaa omale. Näiteks võtame Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal on jõutud nii kaugele, et juba kevadel tehakse põllumehega kokkulepped ära ning mitmel pool makstakse pool rahast ette. Keegi tarbijatest ei tee häält, kui kurk on liiga kõver või kartul liiga suur. Inimesed lihtsalt armastavad kohalikku ja ehedat toitu,” kommenteerib Otse Tootjalt Tarbijani eestvedaja Emil Rutiku ning lisab, et näiteks Prantsusmaal on üsna tavaline, et inimesed käivad poest vaid tikku ja  patareisid ostmas, sest kõik muu tuleb kohalikelt kasvatajatelt ja tootjatelt. „On aeg mõelda sellele,  et olenemata poliitilisest olukorrast, iga sent, mis kukub meile tagasi, annab meile õitsengut, iga sent, mis me anname välja, on õitseng mujal.”

Strateegilise toidujulgeoleku aeg on käes

„Keegi ei osanud uskuda, et selline olukord võib maailmas tulla nagu praegu seoses viirusega tekkinud on. Kui kogu aeg on siiani räägitud strateegilisest toidujulgeolekust, siis nüüd ongi see strateegilise toidujulgeoleku aeg käes,” ütleb Saaremaa Talupidajate Liidu  juhatuse liige Aivar Kallas, kelle sõnul on hetkel ka suurtootjatel tänu võõrtööjõu kasutamise piirangutele keeruline toimetada. „Nii mõnigi neist võib uksed sulgeda, sest tööjõudu pole. See viib meid täiesti uude olukorda, kus saame loota talupidajatele, kel mahud väiksemad ning kes saavad hakkama oma pere ja kohaliku tööjõuga.” Sellistel väiketootjatel on aga äärmiselt raske kuhugi kaubandusketti sisse saada, sest toodangut pole nii palju. „Aitame neil ellu jääda tarbides kohalikku toitu!”

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esinaine Jane Mättik kutsub üles välismaise lihaveise asemel eelistama kohalikku. „Eesti veiseliha on väga hea kvaliteediga ning tervislikum kui välismaalt hiigelsuurtest tootmistest pärit masstoodang, kus loomi vaktsineeritakse ning neile süstitakse hormoone ja antibiootikume. See on oluline, sest suurkasvatustes on tuhandeid loomi koos ning muudmoodi see ei oleks võimalik.” Eesti veiseliha kasvatajad suudaks aga praegustel tootmise põhimõtetel katta kogu Eesti vajadusi.  „Eesti veisekasvatuse kurvem pool on see, et meil on teistest riikides ka väiksemad toetused ja kokkuostuhinnad ning hetkel jääb ilma toetusteta veisekasvatus alla kasumlikkuse piiri. Investeeringuteks raha ei jätku. Kui aga eestlased hakkaks rohkem kodumaist veiseliha eelistama, saaksid ka tootjad võtta suuremaid riske ning tagada veel paremaid tingimusi.”

EPA2023

Hetkel müüvad Jane andmetel  paljud oma looma välismaale.  „Meie tootjad ei soovi oma loomi müüa Türki, Leetu, Lätti ja Poola kus saab suuremat raha, aga nad teevad seda praegu, sest pole paremat alternatiivi.” Ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit rõhutab, et need maitseelamused, mille järele varem tuli Lõuna-Euroopasse sõita, on nüüd ka kodumaal toodetuna täiesti saadaval. „Küsige Eesti oma erilisi maitseid meie väikemeiereidest ja eelistage Uus-Meremaa lambalihale kodumaist,” ütleb liidu juhatuse liige Ell Sellis.

Kodumaine toit on hea tervisele

„Kohaliku toidu tarbimise osas on Eestil arenguruumi. Erinevad uuringud on näidanud, et Eesti toitu eelistatakse küll teoorias, kuid poes, turul ja söögikohtades tehakse tihti (eeskätt hinnast, aga ka teadmatusest) lähtudes teisi valikuid,” ütleb Kaja Piirfeldt, MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige ja piimatootja.  Kaja sõnul on Eesti toidu eelistamine  kasulik nii tootja, tarbija kui ka riigi majanduskasvu seisukohalt. „Meie toit on väga kvaliteetne, reeglina puhas ja ohutu. Palju on kurdetud Eesti ametnike pedantsuse üle, kuid see tähendab muuhulgas tarbija jaoks, et  Eesti rakendab toiduohutuse osas keskmisest kõrgemaid standardeid.” Kodumaise toidu tarbimise eelistamisel toob Kaja välja kolm olulist pidepunkti. „Teadlikkus väljas einestades ja kaupu valides – restoranides, turul, kaubanduskettides tuleks järjepidevalt küsida infot tooraine/kauba päritolu kohta. Kindlasti võiks uurida lähiümbruse tootjate ja kaubavõimaluste kohta ning põhivajadused katta just selliste kaupadega ning mõtestada endale eestimaise eelistamise olulisus. Kodumaine toit on hea tervisele ning tagab samas elukeskkonna säilimise ja majanduse hea käekäigu.”

Kodumaisel toidul on palju eeliseid

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja ütleb, et Eesti paistab silma oma suure mahepõllumajandusmaa osakaaluga. See on kindlasti järjest aktuaalsemaks muutuvate keskkonna- ja kliimaküsimuste kontekstis väga positiivne. „Eestis on mahepõllumajandusmaa osa 22%  kogu põllumajandusmaast, selle näitajaga on Eesti EL-s Austria järel teisel kohal.” Kohaliku toidu eelistamine on Meriti sõnul äärmiselt oluline. „See on tähtis nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka keskkonna aspektist,” ütleb ta. Arusaamad sellest, mida me täpselt kohaliku toidu all silmas peame, on erinevad. „Mõned peavad selleks Eestist pärit ehk kodumaist toitu, teised näiteks 100 km raadiusest pärit toitu, kolmandad 50 km või oma maakonna/piirkonna toitu. Paljud tootjad ja tarbijad peavad toidu puhul oluliseks lihtsalt vahendajate arvu vähesust. See kõik on hea!” Kodumaisel toidul on palju eeliseid. „Sellel on tihti parem, harjumuspärasem maitse. See jõuab meie toidulauale üldjuhul kiiremini ja seega värskemana. Köögiviljade ja puuviljade puhul sööme kohalikku eelistades hooajalist toitu, millel on samuti palju eeliseid. Kohalik toit pole üldjuhul anonüümne, teame, kes on tootja/töötleja ja kus ta paikneb. Väga oluline kohaliku toidu eelistamisel on meie majanduse toetamine ja töökohtade säilitamine.”

Kõik algab teadlikkusest

Sama kinnitab ka Sirkka Pintmann, MTÜ Ehtne Talutoit esindaja. „Kõik algab teadlikkusest, et kohalik toit on kasulik meie tervisele, majandusele, keskkonnale ja kogukondlikele sidemetele.” Sirkka leiab, et alustada tulekski teadlikkuse tõstmisest. „Inimene on juba kord selline, et näeb hea kraami nimel rohkem vaeva ja ületab nii mõnegi ebamugavuse, et see kätte saada. Järelikult tuleb inimestel aidata tõsta enda teadlikkust. Lisaks peaks olema riiklik seisukoht soodustada lühikesi tarneahelaid riigi sees ja ehk ka lähinaabritega.” Eesti talutoidu maastik on Sirkka sõnul õnneks väga mitmekesine ja rikkalik. Meil on nii peenemaid lihalõike, pikantsemat juustu kuni viinamarjaveinide ja kalamarjani välja. „Samal ajal on olemas suuremad tootmistalud, robotlaudad, kallis põllutehnika ja neile võetud laenud. Need on tootmised, mis sõltuvad toidutoorme börsihindadest maailmaturul, kütusehinnast ja tööjõust. Seega, autonoomne väiketalu on täna jätkusuutlikum, kui leiab kohaliku tarbija. Tänases kontekstis on see eraisikust tarbija, suuremas plaanis ehk lasteaiad ja koolid, vanadekodud, haiglad Eestis.”

Ka Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja UMA MEKK kaubamärgi eestvedaja kutsub üles kohalikku tarbima. „Kohalik toit on meie inimeste toodetud ja mõeldud just meie inimesele. Praegusel ajal eriti, kui paljud ettevõtted on seoses kriisiolukorraga suletud, on oluline, et toetaksime just kohalikku ettevõtjat ja soetaksime tema toodangut. Mõtleme ikka enim oma rahvale ja hoiame kokku!”

Ühisavalduse esitajad

Eestimaa Talupidajate Keskliit
MTÜ Eesti OTT
Võrumaa Talupidajate Liit/ UMA MEKK
Saaremaa Talupidajate Liit
Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Noortalunikud
MTÜ Ehtne Talutoit
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit

Sildid: Eesti põllumajandusEesti põllumeesEesti toiteriolukordliitude uudisedmahepõllumajandustaluliit
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

2019. a pindalatoetuste suurimad eksimused ja millele käesoleval aastal tähelepanu pöörata

Järgmine artikkel

Tänasest 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Seotud artiklid

Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee
Aasta parimad

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

september 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastapäeva perede seltsis
Sündmus

Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastapäeva perede seltsis

august 2023
Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi . Foto: Shutterestock
Seadus

Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi 

august 2023
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

Tänasest 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.