• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taotleda saab programmperioodi 2023–2027 toetusi, mida sel aastal on üle 20. Foto: Pixabay

    Täna algas PRIAs aasta suurima taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    viljakasvatus

    Euroopa juhtiva edasikindlustaja, Elama Kindlustuse ja EPKK koostöös jõuab Eesti põllumeesteni uus saagikindlustuse lahendus 

    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taotleda saab programmperioodi 2023–2027 toetusi, mida sel aastal on üle 20. Foto: Pixabay

    Täna algas PRIAs aasta suurima taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    viljakasvatus

    Euroopa juhtiva edasikindlustaja, Elama Kindlustuse ja EPKK koostöös jõuab Eesti põllumeesteni uus saagikindlustuse lahendus 

    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Värske raport: metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

autor: Eesti Metsaselts
juuni 2020
Kategooria: Mets
Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu. Foto: Metsaselts, autor Jarek Jõepera

Foto: Metsaselts, autor Jarek Jõepera

Hiljuti avaldatud Keskkonnaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab.

Eesti suurimad süsinikusidujad on metsamaa ja puittooted, mis vähendavad riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui suudetakse siduda. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on õhus olev liigne süsinik, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja kiiresti kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu saame asendada suure keskkonnajalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond.

Eesti Maaülikooli professor Hardi Tulluse sõnul on teadus- ja arendustegevustes oluline keskenduda ring- ja biomajanduse ning rohemajanduse rakendamise võimalustele. „Selline lähenemine loob kõige paremad eeldused Euroopa Liidu majanduse ressursitõhusamaks muutmiseks ning ühiskonna ja looduskeskkonna kestlikkuse tagamiseks,” lausub ta.

Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Tullus toob välja, et metsavaestel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu pehmendada kliimamuutusi. „Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist, süsinikuvaru ja suurendada edaspidi puidukasutust ning sellega seonduvaid sotsiaalmajanduslikke võimalusi,” ütleb Tullus.

Metsade jätkusuutlik majandamine

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp: „Euroopa Liidu roheleppe rakendamisel on oluline roll nii elurikkuse kaitsel kui taastuvenergiale ja taastuvatele ressurssidele üleminekul. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Kliimamuutuste leevendamise kaudu langeb surve looduskeskkonnale, paraneb välisõhu ja vee kvaliteet ning väheneb invasiivsete võõrliikide sissetung.”

Metsade ja puidutööstuse rolli kliimamuutuste leevndamisel rõhutab ka asekantsler: „Esiteks aitab metsade jätkusuutlik majandamine suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja metsamullas. Teiseks on võimalik talletada süsinikku puittoodetes ja kolmandaks luua seeläbi asendusfekt. Metsade majandamine pakub lahendust ka  metsasüsiniku küllastusprobleemile- küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo, kuna süsinikuheide ja sidumine tasakaalustuvad üksteist. Oluline on ka kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust, kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamist ja paremat süsiniku sidumist.”

Puidus talletatud süsinikku on võimalik hoida seotuna pikaajalistes puidust toodetes, nagu ehitised ja mööbel. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on Eesti puidutööstus ressursisäästlik ja jäätmevaba. „Paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse,” selgitab Välja. Ta lisab, et puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.

Ajaloolistel põhjustel on Eestis väga palju suhteliselt vana metsa, mis enam olulisel määral süsinikku ei seo. Keskkonnaagentuuri andmetel on ligi 39% Eesti puistutest üle 60 aasta vanused. Viimase 25 aasta jooksul on Eesti metsasus kasvanud meie kahe suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra. Majandatavate metsade pindala Eestis on 2019. aasta seisuga 2,03 miljonit hektarit ning akumuleerunud püstiseisva surnud puidu hulk neis metsades on 13 miljonit tihumeetrit.

Lisainfo

Liina Gross, tegevjuht, Eesti Metsaselts, liina.gross@metsaselts.ee , +372 512 5592

Sildid: EMPLkliimakliimamuutusedmetsandusmetsaseltsmetsaühistu
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Presidendi toetus julgustab põllumehi lootma tööjõumurele kiiret lahendust

Järgmine artikkel

Metsade hooldamine on oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on koondanud tagasiside ja ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse (KliimaS) eelnõu kohta. Foto: Shutterstock
Seadus

EPKK: kliimakindla majanduse eelnõu vajab täiendamist

oktoober 2024
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Mets

Eestimaa, ikka see kõige-kõigem riik maailmas

juuli 2024
Pinnaseiresüsteem. Foto: Shutterstock
Keskkond

Kuidas saavutada kliimaseaduse eesmärgid?

juuli 2024
Metsamajandaja konkurss: Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Kes väärib tänavu parima metsamajandaja tiitlit?

aprill 2024
Järgmine artikkel
Metsa hooldamine aitab ära hoida metsatulekahju. Foto: Pixabay

Metsade hooldamine on oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.