• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Metsade hooldamine on oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks

autor: Erametsakeskus
juuni 2020
Kategooria: Mets
Metsa hooldamine aitab ära hoida metsatulekahju. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid. Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali.

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva. “Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,”  rõhutab ta.

Oma panuse annab nii kliimamuutus kui ka üraskid

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsist selgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad, kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.

Lisainformatsioon

Andres Talijärv, tegevjuht, Eesti Erametsaliit, andres.talijarv@erametsaliit.ee, +372 503 6212

Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea

  • Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
  • Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
  • Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
  • Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
  • Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
  • Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
  • Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
  • Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.

Sildid: Erametsakeskusmetsandusmetsaühistutuleohutus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Värske raport: metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Järgmine artikkel

President käis tutvumas erametsade majandamisega

Seotud artiklid

Metsaistutus kui loterii. Kuigi tavaks on metsa istutada kevaditi, on järjest populaarsem ka sügisene istutus. Näiteks kuusetaimi sobib kindlasti sügisel istutada. Foto: Metsaühistu
Mets

Metsaistutus on kui loterii

august 2023
Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt
Mets

Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt

august 2023
Maamaksu tõus. Foto: Pixabay
Arvamus

Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet

mai 2023
Eesti Erametsaliidu eelmine juhatuse esimees Ando Eelmaa (paremal) annab Ants Erikule kaasa head soovid vastutusrikkas ametis jätkamiseks. Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehena alustas tööd Ants Erik

mai 2023
Järgmine artikkel
President Kersti Kaljulaid külastas Korjuse-Vanapere majapidamist Lääne-Harju vallas, kus peremees Ando Eelmaa tutvustas erametsade majandamist. Foto: Eesti Erametsaliit

President käis tutvumas erametsade majandamisega

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.