• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    METK 2026. aasta II kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Foto: Shutterstock

    Toorainehindade muutused jõuavad jaehindadesse ebaühtlaselt

    Möödunud aastal osutus „Parim Talu 2025″ tiitli vääriliseks Purtse Farm OÜ.

    Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2026″ tiitlile

    Kutsume põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Foto: Pixabay

    Palume põllumeeste abi karukahjude kaardistamisel

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    METK 2026. aasta II kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Foto: Shutterstock

    Toorainehindade muutused jõuavad jaehindadesse ebaühtlaselt

    Möödunud aastal osutus „Parim Talu 2025″ tiitli vääriliseks Purtse Farm OÜ.

    Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2026″ tiitlile

    Kutsume põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Foto: Pixabay

    Palume põllumeeste abi karukahjude kaardistamisel

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
hypoteeklaen

President käis tutvumas erametsade majandamisega

autor: Eesti Erametsaliit
juuni 2020
Kategooria: Mets
President Kersti Kaljulaid külastas Korjuse-Vanapere majapidamist Lääne-Harju vallas, kus peremees Ando Eelmaa tutvustas erametsade majandamist. Foto: Eesti Erametsaliit

President Kersti Kaljulaid Korjuse-Vanapere majapidamises Lääne-Harju vallas, kus peremees Ando Eelmaa tutvustas erametsa majandamise põhimõtteid. Foto: Eesti Erametsaliit

President Kersti Kaljulaid külastas Eesti Erametsaliidu kutsel Korjuse-Vanapere majapidamist Lääne-Harju vallas, kus peremees Ando Eelmaa tutvustas erametsaomanike tegemisi ja oma põhimõtteid metsade majandamisel.

Presidendiga arutatud teemade ring oli lai. Paaritunnise külaskäigu jooksul räägiti nii kliimamuutustest, metsade ja metsaomanike mitmekesisusest kui ka väljakutsetest puidu väärindamisel. Nägemata ei jäänud ka sellekevadine tuntuim metsaelanik kuuse-kooreürask.

heworitz

Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku, kes kõik oma metsades veidi erinevalt toimetavad. Nende seas on hulgaliselt omanikke, kes on otsustanud oma metsa puutumata jätta aga ka neid, kes seda aktiivselt majandavad. Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul tagab selline metsaomanike mitmekesisus ka erametsade majandamise kestlikuse, kõige olulisem on, et omanikud oma maast ei loobuks. “Ka looduskaitset korraldades peaksime rohkem usaldama metsaomanikke, kes on oma maadel elurikkuse hoidjateks. Euroopas on metsa- ja maaomanike looduse kaitsmisesse kaasamine kujunenud võtmeküsimuseks,” rääkis Eelmaa.

“Metsapoliitika ning ka looduskaitsepoliitika tähendab täna, et mõnikord on liigirikkast metsast rohkem tüli kui rõõmu, sest seni vastutustundlikult hooldatud ja majandatud mets võetakse – metsaomanike silme läbi – neil justkui käest ära, kui sellesse metsa mõni vähem levinud liik pesitsema satub,” nentis president pärast kohtumist. “See aga tähendab, et metsaomanikul tekib motivatsioon liigirikkust varjata või lihtsalt käega lüüa ja lihtsamat, monokultuurset metsa kasvatada. Tõenäoliselt saaks probleemi leevendada targalt jagatud toetustega, mis kestlikku metsategu au sees hoiaks. Ja loodetavasti tõstaks ka metsatööde kvaliteeti, et metsavõtt tähendaks vähem rikutud metsateid ja ligipääsmatuid, üles küntud ja purustatud alustaimestikuga lanke,” rääkis Kaljulaid.

heworitz

Presidendile tutvustati ka Erametsaliidu mõtteid seoses puidu väärindamisega. “Peame ühiselt pingutama, et saada toorme eksportijast puitu kõrgtehnoloogiliselt väärindavaks riigiks,” rääkis Ando Eelmaa. Ta nentis, et täna jääb liiga suur osa puidust kohapeal väärindamata. “Juba praegu on olemas tehnoloogiaid, mida puidu väärindamiseks väga väikeses mahus kasutada osatakse. Samas puuduvad kogemused, kuidas neid suuremahulistes protsessides ära kasutada. Täna on Eestis üks selline katsetus käimas. Kui see edukaks kujuneb, on see kindlasti maailmatasemel saavutus,” nõustus president teema olulisusega.

Lisainfo

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees, ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

Sildid: metsmetsanduspresidentürask
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsade hooldamine on oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks

Järgmine artikkel

Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

Seotud artiklid

Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa.
Sisuturundus

Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, loeb iga päev

juuni 2026
Metsaomanike hinnangul peavad looduskaitselised otsused olema selgelt põhjendatud, teaduspõhised, proportsionaalsed ning vajadusel õiglaselt hüvitatud. Foto: Pixabay
Mets

Metsaomanikud ministrile: metsaomaniku õigusi tuleb rohkem austada

juuni 2026
2025. aasta parimad metsamajandajad Saarepeedil toimunud Metsamajandajate kokkutulekul ja konkursi parimate autasustamisel. Autor: Liisa Jõhvik
Mets

Heaperemehelikke metsamajandajaid kutsutakse konkursile

aprill 2026
Järgmine artikkel
President Kersti Kaljulaid andis Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistuse. Foto: Presidendi kantselei

Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.