• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.

    Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju

    Uuring: põllumees loodab tänavu mullusest paremat saaki. Foto: Shutterstock

    Uuring: kaks kolmandikku Eesti põllumeestest loodab tänavu mullusest paremat saaki

    Meeli Lindsaar: Piir tavapärase investeeringu ja innovatsiooni vahel ei ole selge – sageli sõltub kõik sellest, kuidas projekt on sõnastatud. Foto: EPKK

    Kas innovatsioon on uus sõna investeeringule?

    Hannes Prits Roodevälja viljaterminalis. Kevili müüb vilja ka Mäo ja Rõngu terminalist. Foto: Sven Arbet / Delfi Meedia / Scanpix

    Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

    Ajakohane tehnika aitab väetamisel ja taimekaitses kokku hoida, teistpidi nõuab tehnikapargi uuendamine raha. Foto: Pixabay

    Kokkuhoid väetiste arvelt kajastub saagikuselangusena

    Väga hea talvekindlusega hariliku lutserni sort ‘Heiti’ puhaskülvis.

    Silo kvaliteet 2025: mida õppida ja kuidas 2026 paremini teha?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.

    Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju

    Uuring: põllumees loodab tänavu mullusest paremat saaki. Foto: Shutterstock

    Uuring: kaks kolmandikku Eesti põllumeestest loodab tänavu mullusest paremat saaki

    Meeli Lindsaar: Piir tavapärase investeeringu ja innovatsiooni vahel ei ole selge – sageli sõltub kõik sellest, kuidas projekt on sõnastatud. Foto: EPKK

    Kas innovatsioon on uus sõna investeeringule?

    Hannes Prits Roodevälja viljaterminalis. Kevili müüb vilja ka Mäo ja Rõngu terminalist. Foto: Sven Arbet / Delfi Meedia / Scanpix

    Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

    Ajakohane tehnika aitab väetamisel ja taimekaitses kokku hoida, teistpidi nõuab tehnikapargi uuendamine raha. Foto: Pixabay

    Kokkuhoid väetiste arvelt kajastub saagikuselangusena

    Väga hea talvekindlusega hariliku lutserni sort ‘Heiti’ puhaskülvis.

    Silo kvaliteet 2025: mida õppida ja kuidas 2026 paremini teha?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

autor: Eesti Erametsaliit
juuni 2020
Kategooria: Mets
President Kersti Kaljulaid andis Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistuse. Foto: Presidendi kantselei

pidulik hetk kohtumiselt presidendiga – Metsatervenduse OÜ sai kätte üle-euroopalise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistuse. Foto: Presidendi kantselei

Erametsaomanike kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga anti Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistus. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid.

Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa Maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil, ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Võrgustiku eesmärgiks on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Keskkonnamärgise saajad on heaks näiteks sellest, kuidas looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid. Teisipäeval anti keskkonnamärgis üle Eesti maamajandusettevõttele Metsatervenduse OÜ.

PollumeheTeajabanner

Wildlife Estates võrgustiku Eesti delegaadi Ants Varblase sõnul hinnatakse iga keskkonnamärgise taotleja juures tema tegevust oma maa säästval kasutamisel ja keskkonnaga arvestamisel. „Taotlemise protsessis saime põhjaliku ülevaate Metsatervenduse OÜ tegevusest nii metsa- ja põldude majandamisel kui ka elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. Nad on hea näide maaomanikust, kes arvestab maakasutuses ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ning väärtustab majandamisotsuste tegemisel nii teadustulemusi kui talupojatarkust,“ rääkis Varblane.

Me mahume siia maale kõik koos tegutsema

Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees Ants Erik selgitas, miks otsustati üle-euroopalist keskkonnamärgist taotleda: „Oleme oma ettevõttes väga palju panustanud tegevuse korraldamisse nii, et kogu maakasutus oleks looduse toimimismehhanismidega kooskõlas ning pakuks samal ajal ka majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid,“ rääkis Erik, kelle sõnul on ettevõte oma maadel aktiivne majandaja ning kohalikele inimestele stabiilne tööpakkuja. Samas investeeritakse väga palju ka erinevatesse elurikkust edendavatesse tegevustesse. “Näiteks oleme nii oma maadele kui ka linnadesse-asulatesse paigaldanud tuhatkond pesakasti ja kakuliste jaoks ka pesaaluseid, oleme rajanud erinevaid keskkonnarajatisi ja koos sellega mitmekesistanud elupaikasid, ajastame oma maadel töid vastavalt looduse aastaringile ja palju muud,” rääkis ta.

Ants Eriku sõnul ei ole eramaadel võimalik looduskaitset ja -hoidu üles ehitada vaid keeldudele ja käskudele, jättes maaomanikud sisuliselt kaasamata. “Vaid maaomanik saab olla päriselt looduse hoidja ja kaitsja. Meie jaoks on Wildlife Estates märgis kinnituseks, et oleme oma tegevuses leidnud tasakaalupunkti aktiivselt majandamise ja kõigi teiste maakasutuse ja looduse hüvede hoidmise juures, et me mahume siia maale kõik koos tegutsema,“ selgitas Erik ja rõhutas, kui oluline on maaomaniku tahe ise looduse hoidmisesse panustada.

Wildlife Estates vabatahtlikku võrgustikku on tänaseks kaasatud üle 1,8 mln ha eramaid erinevates Euroopa riikides. Eestis on 4 Wildlife Estates märgise omanikku, kellele kuulub kokku umbes 16000 hektarit maad. Teisipäevasel kohtumisel andsid Metsatervenduse OÜ esindajale Ants Erikule tunnistuse üle Wildlife Estates Eesti delegaat Ants Varblane ja president Kersti Kaljulaid.

Lisainfo

Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhatuse liige, ants@metsatervenduse.ee, tel 5091575

Sildid: keskkondmetsmetsandussündmustunnustamine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

President käis tutvumas erametsade majandamisega

Järgmine artikkel

PRIAs algas põllumajanduskindlustustoetuse taotluste vastuvõtt

Seotud artiklid

Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.
Sisuturundus

Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju

aprill 2026
Uuring: põllumees loodab tänavu mullusest paremat saaki. Foto: Shutterstock
Teraviljakasvatus

Uuring: kaks kolmandikku Eesti põllumeestest loodab tänavu mullusest paremat saaki

aprill 2026
Hannes Prits Roodevälja viljaterminalis. Kevili müüb vilja ka Mäo ja Rõngu terminalist. Foto: Sven Arbet / Delfi Meedia / Scanpix
Persoon

Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

aprill 2026
Ajakohane tehnika aitab väetamisel ja taimekaitses kokku hoida, teistpidi nõuab tehnikapargi uuendamine raha. Foto: Pixabay
Kriis

Kokkuhoid väetiste arvelt kajastub saagikuselangusena

aprill 2026
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

PRIAs algas põllumajanduskindlustustoetuse taotluste vastuvõtt

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.