• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Mahetootjate tume tulevik

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
september 2020
Kategooria: Mahe
Mahetootjate tume tulevik. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

24. septembril 2020 Järvamaal Mäos toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja mahetoimkonna koosolekul arutati mahetootmise arenguid Euroopa roheleppe eesmärkide ja ettevalmistamisel oleva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava 2021 – 2027 valguses.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et ELi mahepind võiks 2030. aastaks moodustada 25% põllumajandusmaast.

„Uute eesmärkide valguses võime heameelt tunda, et Eestis on mahetootmise osakaal umbes 23% kasutatavast põllumajandusmaast, millega oleme ELi esimeste seas. Samas on teravalt esile kerkinud küsimus, kas suudame tulevikus seda taset hoida, rääkimata mahepinna kasvatamisest. Mahetoodangu müügihinnad on mitmes valdkonnas langenud tavatoodete hindadega sisuliselt samale tasemele, mis paneb küsimärgi alla maheettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja mahetoimkonna esimees Hardo Vahemäe.

Vahemäe sõnul on varasem turuolukord ja ekspordivõimalused pigem soosinud mahetootmise arengut, kuid mahetootmise suurendamine on konkurentsi turul oluliselt kasvatanud. Ka avalikel toetustel on mahetootmise jätkusuutlikkuses olnud oluline roll, sest tarbijad pole olnud valmis mahetootmisega kaasnevaid keskkonnahüvesid täiel määral enda kanda võtma.

Kui Euroopa roheleppe osaks oleva „Talust taldrikule“ strateegias räägitakse 25% mahepõllumajanduse osakaalu saavutamisest aastaks 2030, siis praegu ulatub Euroopa Liidu keskmine umbes 8%-ni. „Viimased aastad on näidanud, et näiteks teraviljasektoris on mahetootmine kasvanud tarbimisest kiiremini, mis on viinud turuhindade suure languseni. See kogemus tekitab Eesti mahetootjates suurt ebakindlust tuleviku suhtes ja vaja on riigi selget visiooni sektori edasistest arengutest ja võimalustest mahetootmise kestlikkuse kindlustamisel,“ rõhutas Vahemäe.

PollumeheTeajabanner

Põllumajanduskoja mahetoimkonna kohtumisel väljendati seisukohta, et kavandatud rohepöörde tingimustes võiks mahetootmisel olla suur potentsiaal. Samas on praegu täiesti ebaselge, kas ja kui palju on Eesti riik valmis omalt poolt panustama keskkonnahüvede pakkumise soodustamiseks põllumajandussektoris. Uue eelarveperioodi osas valitseb kahjuks täielik teadmatus. See on põllumeeste jaoks edasise tegevuse kavandamisel suureks probleemiks.

Lisainfo

Eesti Põllumajanadus-Kaubanduskoja mahetoimkonna esimees Hardo Vahemäe, tel 58665920, hardo@wiruvili.ee;

EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo, tel 53315198, vahur@epkk.ee

Sildid: EPKKEuroopa Liitliitude uudisedmahepõllumajandusrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Järgmine artikkel

Ühistegevuse konverents „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
Silotootmise infopäev. Kliimamuutused ja järjest suuremad ootused silo kvaliteedile panevad teadlasi katsetama uusi lahendusi.
Sündmus

Jahe suvi tõi fookusesse maisi- ja rohumaa katsed silo kvaliteedi parandamiseks

september 2025
Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge.
Seakasvatus

Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge tootmise taastamiseks pärast SAK-puhanguid

september 2025
Notsu. Foto: Pixabay
Seakasvatus

Eestlased soovivad edaspidigi kasvatada kodu-, mitte metssigu

september 2025
Järgmine artikkel
Koroonakriis pärsib talutootmist. Ühistegevuse konverents. Foto: Pixabay

Ühistegevuse konverents „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.