• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Yara Megalab

Kobras – looduse ümberkujundaja

autor: TOOMAS KELT, keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist
detsember 2020
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja detsember 2020
Kobras ehitab oma elupaiga veetaseme tõstmiseks tammi. Selleks kasutab ta langetatud puude tüvesid, oksi ja risu, mis seotakse savi ja mudaga. Foto: Metsaühistu

Kobras ehitab oma elupaiga veetaseme tõstmiseks tammi. Selleks kasutab ta langetatud puude tüvesid, oksi ja risu, mis seotakse savi ja mudaga. Foto: Metsaühistu

Meie looduses on kobras ja inimene ainsad imetajad, kes muudavad oma elukeskkonna loomiseks ümbritsevat ökosüsteemi. Kui mõtleme koprale, tulevad kohe meelde tammid. Need ongi vahendid, millega kobras muudab ökosüsteemi.

Tammiga paisutatud vesi ujutab üle nii põllumaid kui ka metsi ja vabatahtlikult kobras oma ehitist maha ei lõhu. Kuidas siis leida lahendus?

Koprarikas Eesti

Kobras on meie suurim näriline, kehapikkusega umbes meeter, kaaluga ligi 30 kilogrammi. Kuigi praegu on kobras meil üsna levinud loom (hinnanguliselt elab Eestis 2020. aastal 3000‒3250 kopra pesakonda ehk 12 000‒13 000 isendit), on meil olnud ka koprata aegu.

Kuigi kopraluid on leitud paljudest muistsetest asulakohtadest, suudeti küttimisega muuta kobras meie aladel juba 18. sajandil haruldaseks loomaks. Koprauurija Nikolai Laanetu andmetel oli viimast kobrast Eestis nähtud 1841. aastal. Kobras taasasustati Eestisse 1957. aastal.

Kobras on täielikult taimetoiduline, suvel sööb ta rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne), talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras kahe minutiga.

Landcredit

Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Tammi ehitab kobras selleks, et veetase tema elupaigas tõuseks. Vesi kaitseb urgu või kuhilpesa looduslike vaenlaste – huntide, karude, ilveste – eest.

Kopratammid võivad olla üsna väikesed, aga vahel ka väga pikad. Eesti teadaolevalt üks pikemaid kopratamme valmis 2018. aastal Läänemaal Esna allikate juures, kuhu koprad rajasid 95,5 meetri pikkuse tammi. Maailma pikim kopratamm asub Kanadas ja on 850 meetri pikkune.

Inimene ja kobras

Inimese ja kopra suhted on olnud segased – sadu aastaid tagasi hinnati kopra liha, nahka ja nõret, praegu pööratakse põhitähelepanu kopratammidele. Koprad võivad oma tegevusega ujutada üle inimeste kodusid, haritud maid ja majandusmetsa, tekitades nii majanduslikku kahju. Kõigest paari aastaga võib üks koprapere põhjustada metsa hävimise sadade hektarite ulatuses, sest enamik puuliike ei talu mulla püsivat liigniiskust või juurestiku püsivat vee alla jäämist.

Ka mõjutavad koprad kalu, takistades nende liikumist kudemispaikade vahel. Suurt majanduslikku kahju tekitab kobraste elama asumine kuivenduskraavidesse. Lisaks sellega kaasnevale naabruse põllu- ja metsamaade veerežiimi halvenemisele rikub see ka kuivendussüsteemi, mille taastamine on kulukas. Kobraste poolt teeäärsete kraavide või ojade kallastesse uuristatud käigud võivad muuta tee liiklusele läbimatuks.

Kuidas kobrast tõrjuda?

Kobras. Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Kopra tõrjumine mittesobivatest elukohtadest, peamiselt kuivenduskraavidest, pole kerge töö. Samas on see hädavajalik, eriti maaparanduskraavide puhul, mille korrashoiu kohustus on seadusega sätestatud. Metsanduskonsulent Ülle Läll soovitab tegeleda esmalt ennetustööga. „Pidevalt tuleks maaomanikul jälgida kuivenduskraave ja kohe, kui kobras hakkab sinna elama asuma, tuleks ta sealt välja püüda. Kui koprad on jõudnud juba tammi ehitada, siis selle lõhkumine ei aita. Kobras parandab tehtud augud tammides väga kiiresti ära ja nii võibki seda lõhkuma jääda. Ka on kopratammid nii tugevad, et vahel inimjõust lõhkumiseks ei piisagi ja tuleb kasutada masinajõudu. Selleks peab aga traktor või metsamasin pääsema tammile lähedale.“

Lälli sõnul on väga oluline maaomanike koostöö, seda nii naabrite vahel kui ka põllumaade puhul omanike ja maarentnike vahel. „Mingil määral aitab kopraid eemal hoida ka see, kui kraavikaldad on lehtpuuvõsast puhtaks tehtud. Aga kui tekivad vaidlused, kas seda tööd peaks tegema maaomanik või maarentnik, siis võib see jääda tegematagi. Samuti on väga vajalik hoida puhtad metsateed ja -sihid, sest ka jahimehed vajavad kobraste väljapüügiks ligipääsu.“

Kindlasti soovitab Läll maaomanikel võtta kopratammi leidmisel ühendust metsaühistu või jahiseltsiga. Sealt saab asjatundlikku nõu, mida edasi teha.

Sildid: kobrasmetsandus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

Järgmine artikkel

12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega

Seotud artiklid

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay
Mets

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

aprill 2021
Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

aprill 2021
Keskkonnaamet ajas maaomanikud jahimeestega riidu. Foto: Eesti Erametsakeskus
Jahindus

Keskkonnaamet ajas maaomanikud jahimeestega riidu

märts 2021
Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane? Kuusekultuuri kahjustus pärast valgustusraiet. Foto: Ülle Läll, Kalevi Kvell
Mets

Lumi – metsaomaniku sõber või vaenlane?

veebruar 2021
Järgmine artikkel
12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega

Ajakirja eelmine number siin

Pollumehe Teataja aprill 2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma piimatootmise pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks?

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

aprill 2021
Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020

Agronoomia 2021

https://youtu.be/ERh2pcAaDGs

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eramets eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Pdf
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.