Paks lumevaip on männi- ja kuusetaimed mütsikestega katnud ja see näeb muinasjutuline välja. Siiski võib just nooremates metsakultuurides näha, kuidas männitaimed on koheva lume all looka vajunud ja kohati lume all kooldunud. Mida teha?
Looduses on seatud nii, et taimed kasvavad ikka päikese poole. Lume sulamisel ajavad taimed ennast pikkamööda uuesti sirgeks. Talvine lumi ei ole ohtlik, kui ta on kerge ehk sula ja külma vaheldumine ei ole lund okste külge kinni kleepinud. Koheva lumemütsi võib taimelt ka maha raputada, kuid kindlasti ei tohi tüvekest sirgeks hakata painutama, sest külma ilmaga teeme nii taimele hoopis liiga. Külmad on taime külmunud tüve hapraks muutnud ja tüve sirgeks sikutamisega võivad koorele tekkida praod, mida me ise ei märkagi.
Millal lumi maha raputada?
Kuni on ühtlaselt külm, ei tasu ka lund maha raputada, sest lumi on taimele teki eest, mis kaitseb külma öö ja päevase päikese temperatuuride vaheldumise eest. Kui aga tuleb lühiajaline sula koos lumesajuga ja sellele järgneb uuesti külm, siis võib okste külge külmuv lumi hakata puukesi murdma. Kui maapind ei ole korralikult külmunud, võib selline lumi raskeks muutudes noori metsakultuure, mis ei ole veel korralikult juurdunud, isegi maa seest välja painutada.
Kuusk on lume suhtes vastupidavam, sest tema oksad on lühemad ja okkad ei hoia lund nii hästi kinni. Männil on oksad pikemad ja okste otsa jäävad lumetordid hakkavad oksi maha painutama. Suure raskuse korral võib selline oks tüve küljest lahti rebeneda, eriti, kui tuleb sula ning lumi hakkab kokku vajuma ja oksa kisutakse raske lumega allapoole.
Hiirtel lume all hea tegutseda
Kui märkame lumes jälgi hiire tegutsemisest, võib kevad metsaomanikule tuua ebameeldiva üllatuse. Hiirtel on lume all hea tegutseda, vaenlased ei märka teda nii kergesti. Kohev lumi pakub varju ning nii on ohutu noore taime koort ja niineosa näksida.
Hiirte tegutsemist aitab vältida lume kinnitallamine ümber puutüvede, kuid metsas seda võtet töömahukuse tõttu eriti ei kasutata. Hiirte kahjustus juurekaelal võib puukesed viia hukuni. Leethiir, metsa peamine hiirlasest asukas, võib metsakultuuri kahjustada isegi kuni viie meetri kõrguselt, närides meeleldi noort koort eelmise aasta võrsel.
Kui hiired tegutsevad lume all, siis lume alt väljajäävat puukest kahjustavad metskits ja jänes. Jänes kahjustab tihti just kasekultuure, kus puuke lume piirini ära süüakse. Sageli süüdistatakse siis metskitse, kuid jänese jäljerida reedab tegeliku süüdlase. Kevade saabudes hakkavad ka kitsed otsima üles kuuse- ja männikultuure. Nooremaid taimi kasutatakse toiduks, et vitamiine saada, suuremate taimede vastu on sokkudel hea noori sügelevaid sarvi hõõruda.
Sula saabudes mine metsa
Sula tulekul võiks metsaomanik teha tiiru oma noortes metsakultuurides ja sulalume taimedelt maha raputada. Ka tasub üle vaadata, kas on kitsepere ennast noorendikku sisse seadnud või hakanud kultuurides maiustamas käima.
Sõraliste kahjustusi saab ennetada, kasutades selleks repellente. 1. maiks tuleb maakondlikule jahindusorganisatsioonile saata ulukikahjustuse ennetamise teatis.
Aprilli lõpus, kui ilmad hakkavad soojenema, tuleb jälgida ka üraskite lendlust, vältimaks nende massilist levikut. Juba varakult tasub mõelda ka üraskipüüniste soetamisele. Pärast lume sulamist tuleks üle vaadata, kas taimed ei ole jäänud eelmise aasta rohu alla ning vajadusel vana rohi maha tallata.
