• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni. Foto: Katrin Press, Maaeluministeerium

    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika. Foto: Pixabay

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

    Keskkonnafoorum. Foto: Pixabay

    Keskkonnafoorum: rohelepe on põllumajandusele väljakutse

    Maaeluminister Urmas Kruuse, EPKK avalike suhete juht Malle Lind ja Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron. Foto: Maaeluministeerium

    EPKK avalike suhete juht Malle Lind pälvis maaeluministeeriumi tunnustuse

    Olav Kreen. Foto: EPKK

    Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni. Foto: Katrin Press, Maaeluministeerium

    Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika. Foto: Pixabay

    Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

    Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

    Keskkonnafoorum. Foto: Pixabay

    Keskkonnafoorum: rohelepe on põllumajandusele väljakutse

    Maaeluminister Urmas Kruuse, EPKK avalike suhete juht Malle Lind ja Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron. Foto: Maaeluministeerium

    EPKK avalike suhete juht Malle Lind pälvis maaeluministeeriumi tunnustuse

    Olav Kreen. Foto: EPKK

    Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri Agri John Deere

Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus

autor: Mari Ivask, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Merrit Shanskiy, Anne Põder, Eesti Maaülikool
veebruar 2021
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja veebruar 2021
Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

Vihmaussid, putukad, bakterid ja seened moodustavad mullaelustiku, mille mitmekesisus mõjutab orgaanilise aine lagunemis- ja muundamisprotsesse ning toitainete ringlust.

Mullaelustik suunab nii toitainete kättesaadavust, mullaviljakust, kultuuride saagikust kui ka taimekaitsevahendite ja muude tootmissisendite kasutusvajadust ning tootmise tasuvust. Seega puudutab teema otseselt põllumajandustootjaid.

Eesti Maaülikooli ja MTÜ Põllukultuuride Klastri tegevuste eesmärk on viieaastase Euroopa Liidu teadusprogrammi Horisont 2020 projekti SoildiverAgro käigus koos tootjatega hinnata mulla bioloogilist mitmekesisust erinevate viljeluspraktikate puhul. Samuti leida põllukultuuride kasvatamisel tavasid, mis suurendavad mulla geneetilist ja bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, kuid samal ajal suurendavad taimekasvatustoodangut ja kvaliteeti.

Põldudel mõõdetakse vihmausside kooslusi

Projektis tehakse katseid kümnel põllul viies asukohas üle Eesti. Katsetega kogutakse andmeid mullaelustiku kohta otsekülvi ja minimeeritud mullaharimisega teraviljapõldudel, testitakse pestitsiidijääke ning fütopatogeensete seente eoste levikut.

2020. aasta sügisel analüüsiti projekti käigus katsepõldude vihmaussikooslusi. Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Vihmaussid panustavad nii huumuse tekkesse kui ka süsinikuringlusse.

Landcredit

2020. aasta oli vihmausside eluks üldiselt soodne ja projekti katsepõldudel oli koosluste arvukus suur. Kõige suuremad arvukused leiti Kesk-Eestist – Põhja-Pärnumaal isegi kuni 444 isendit 1 m² mullas, mis ületas keskmist arvukust kahekordselt. Suur vihmausside arvukus (314) oli iseloomulik ka Lääne-Virumaa põldudele. Saaremaa, Põlvamaa ja Viljandimaa vihmaussiarvukused (96–270) olid võrreldavad paljude aastate keskmiste arvukustega. Erinevused on seotud piirkondade muldade erinevustega.

Keskmiselt kõige suurema kehamassiga ussid elasid Viljandi- ja Põlvamaa põldudel – isend kaalus 0,45‒0,6 g.

Kõige väiksemad ussid elasid Põhja-Pärnumaal, põhjuseks väga arvukas järelkasv tillukeste noorte usside näol.

Vihmaussiliike on Eestis seni kindlaks tehtud 13, kõik liigid siiski põllumajandustegevusi ei talu ja põldude mullas nad ei ela. Katsepõldudelt leiti kokku 7 erinevat liiki vihmausse. Lääne-Virumaa põldudel olid kõik need liigid ka esindatud. Teistel põldudel oli erinevaid liike 4‒6.

Harilik mullauss on põllumajanduslike tegevuste suhtes kõige taluvam ja oli esindatud kõigil projekti katsepõldudel, ulatudes Viljandimaal kuni 90%-ni kogu kooslusest. Intensiivse mullaharimise tulemusena võib see olla ka ainus liik, sest teised liigid ei suuda ellu jääda. Punane vihmauss oli samuti esindatud kõigil põldudel, ehkki mullapinnal ja kõdukihis elav uss on mõnevõrra tundlikum mullaharimise suhtes. Roosa mullauss ja harilik vihmauss esinesid 8 põllul, suur mullauss 6 põllul. Kõige nõudlikumad mullatingimuste suhtes on roheline ja tume vihmauss, kes eelistab niiskemaid orgaanikarikkamaid muldi. Uuringus leiti neid 6 põllul.

Vihmausside elu põldudel peaks soodustama

Vihmausside arvukus, liigiline ja vanuseline koosseis ja eluvormiline mitmekesisus annab tootjatele tagasisidet muldade seisukorra kohta.

Roosi Soosaar MTÜ-st Põllukultuuride Klaster rõhutas, et vihmaussidel on väga tähtis roll orgaanilise aine lagunemisel. Nad on võimelised sööma koguseliselt pool oma kehakaalust ühe päevaga ja neid läbiv orgaaniline aine võib sisaldada kuni kümme korda toitainerikkamat materjali kui neid ümbritsev muld. „Põllumehe jaoks on see protsess oluline, sest mulla orgaaniline aine osaleb otseselt taimede toitumises ning määrab suuresti saagi kujunemise. Lisaks aitavad väikesed vihmausside käigud viia õhku ja vett pinnalt sügavamatesse mulla kihtidesse. Vihmaussid on ka head indikaatorid mulla seisundi hindamisel,“ mainis Soosaar.

Vihmaussid on tundlikud mulla harimisviisi, mulla tihenemise ja pestitsiidide kasutamise suhtes. Intensiivne mullaharimine kahjustab vihmausside kooslusi. Minimeeritud mullaharimine, mis häirib mulda vähem ja vähendab mulla tihenemise ohtu, on vihmaussidele soodsam. Samuti on oluline orgaanilise aine kättesaadavus nende toitumiseks. Tootjad saavad kaasa aidata vihmausside populatsiooni suurendamisele, kasvatades vahekultuure ja kasutades mitmeaastaseid ristiku-kõrreliste taimede külvikordi, mis pakuvad vihmaussidele toitumiseks rikkalikult taimejäänuseid.

Põllumajandustootjate ja teadlaste dialoog

Tootjate tegevus mulla bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ei sõltu ainult nende teadlikkusest, vaid mitmetest teguritest, mis hõlmavad inimese ja keskkonnavahelist suhestatust. Harimisviisi valik sõltub infost, mis on tootjal oma põldude muldade kohta, senistest kogemustest ja probleemidest, seatud nõuetest ning majanduslikest teguritest. Seega on oluline dialoogi loomine tootjate ja teadlaste vahel, et teadlastel tekiks arusaam tootjate tegelikest harimispraktikatest ja valikute põhjustest. Tootjad saavad samas vastu infot enda muldade ja mullaelustiku mitmekesisuse kohta ning kuidas erinevate harimisviiside valikuga seda soodustada. „Eesti põllumajandustootjad peavad oluliseks teadmisi mullaelustikust ja soovivad saada teadmisi enda põldude kohta. Katsetes osalemisest ja teadlastega koostööst huvitatud tootjaid oli palju, isegi rohkem, kui seekord oli võimalus kaasata,” seletas Roosi Soosaar.

Järgneval kolmel aastal jätkuvad SoildiverAgro käigus põldkatsed pestitsiidide ja mullaelustiku mitmekesisuse mõõtmiseks. Ka hinnatakse harimisviiside majanduslikku tasuvust ja tootjate tegevust mõjutavaid muid tegureid.

Projekti SoildiverAgro rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist Horisont 2020.

Kommentaar: Vihmaussid on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased

Jüri Patune, Sukahärma Märdi talu

Muld maakoore pealmise osana on maagiline substants! Mullas toimetavad asukad on üldjuhul inimsilmale nähtamatud. Nähtavatest asukatest suurimad on putukad ja vihmaussid. Olen jälginud mulda aastakümnete jooksul ja vihmausside arvukuse suurenemise tõttu muutus juba 3‒5-aastase otsekülvi perioodi jooksul mulla reaktsioon aluselisemaks. Mõnel põllul rohkem, mõnel vähem, aga suundumus oli tuntav!

Oluliselt paranes ka mulla veerežiim ja põldude kandvus, haritavus. Põldudest, kus varem jäädi vihmastel aastatel traktoriga sisse, said parema läbitavuse ja haritavusega põllud.

Kui meil olid kõik põllud juba mõned aastad olnud otsekülvis ja vihmausside arvukus kõvasti tõusnud, siis ma pakkusin mõnele tavaharimisega tegelevale külla tulnud põllumehele kihlvedu: kui löön kannaga mulda ükskõik millisel meie põllul ükskõik millises kohas ja sealt vihmausse ei paista, siis olen mina kaotaja ja teen pudeli konjakit välja. Kui vihmausse on kohe näha, olen võitja ja tema teeb pudeli konjakit välja.

Tänapäeva põllumajanduses on vihmaussid saanud teenimatult vähe tähelepanu. Nad on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased!

Sildid: keskkondmuldteadusülevaadevihmaussid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Veerand sajandit põllumehe huvide eest seismist

Järgmine artikkel

Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane?

Seotud artiklid

Glüfosaati võib EL-is kasutada kuni 15. detsembrini 2022. Mis saab edasi, on lahtine, sest alternatiivset ja sama efektiivset taimekaitsevahendit praeguse seisuga pole. Foto: Pixabay
Taimekaitse

Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

veebruar 2021
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Foto: Kristina Traks
Persoon

Arnold Pastak, Olustvere hing

veebruar 2021
Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Foto: EPKK
Arvamus

Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta

veebruar 2021
Uus valitsus muudab maaelus vähe. Maaeluminister Urmas Kruuse. Foto: Scanpix
Ülevaade

Uus valitsus muudab maaelus vähe

veebruar 2021
Järgmine artikkel
Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane? Kuusekultuuri kahjustus pärast valgustusraiet. Foto: Ülle Läll, Kalevi Kvell

Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane?

Ajakirja eelmine number siin

Põllumehe Teataja veebruar 2021
EPA2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020
Lüpsirobot Lely A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

september 2020

Maaeluministeeriumi taimetervise foorum

https://youtu.be/2n_fv-2Yxss

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika põud seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

Küpsised

Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.