• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus

autor: Mari Ivask, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Merrit Shanskiy, Anne Põder, Eesti Maaülikool
veebruar 2021
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja veebruar 2021
Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

Vihmaussid, putukad, bakterid ja seened moodustavad mullaelustiku, mille mitmekesisus mõjutab orgaanilise aine lagunemis- ja muundamisprotsesse ning toitainete ringlust.

Mullaelustik suunab nii toitainete kättesaadavust, mullaviljakust, kultuuride saagikust kui ka taimekaitsevahendite ja muude tootmissisendite kasutusvajadust ning tootmise tasuvust. Seega puudutab teema otseselt põllumajandustootjaid.

Eesti Maaülikooli ja MTÜ Põllukultuuride Klastri tegevuste eesmärk on viieaastase Euroopa Liidu teadusprogrammi Horisont 2020 projekti SoildiverAgro käigus koos tootjatega hinnata mulla bioloogilist mitmekesisust erinevate viljeluspraktikate puhul. Samuti leida põllukultuuride kasvatamisel tavasid, mis suurendavad mulla geneetilist ja bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, kuid samal ajal suurendavad taimekasvatustoodangut ja kvaliteeti.

Põldudel mõõdetakse vihmausside kooslusi

Projektis tehakse katseid kümnel põllul viies asukohas üle Eesti. Katsetega kogutakse andmeid mullaelustiku kohta otsekülvi ja minimeeritud mullaharimisega teraviljapõldudel, testitakse pestitsiidijääke ning fütopatogeensete seente eoste levikut.

2020. aasta sügisel analüüsiti projekti käigus katsepõldude vihmaussikooslusi. Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Vihmaussid panustavad nii huumuse tekkesse kui ka süsinikuringlusse.

EPA2023

2020. aasta oli vihmausside eluks üldiselt soodne ja projekti katsepõldudel oli koosluste arvukus suur. Kõige suuremad arvukused leiti Kesk-Eestist – Põhja-Pärnumaal isegi kuni 444 isendit 1 m² mullas, mis ületas keskmist arvukust kahekordselt. Suur vihmausside arvukus (314) oli iseloomulik ka Lääne-Virumaa põldudele. Saaremaa, Põlvamaa ja Viljandimaa vihmaussiarvukused (96–270) olid võrreldavad paljude aastate keskmiste arvukustega. Erinevused on seotud piirkondade muldade erinevustega.

Keskmiselt kõige suurema kehamassiga ussid elasid Viljandi- ja Põlvamaa põldudel – isend kaalus 0,45‒0,6 g.

Kõige väiksemad ussid elasid Põhja-Pärnumaal, põhjuseks väga arvukas järelkasv tillukeste noorte usside näol.

Vihmaussiliike on Eestis seni kindlaks tehtud 13, kõik liigid siiski põllumajandustegevusi ei talu ja põldude mullas nad ei ela. Katsepõldudelt leiti kokku 7 erinevat liiki vihmausse. Lääne-Virumaa põldudel olid kõik need liigid ka esindatud. Teistel põldudel oli erinevaid liike 4‒6.

Harilik mullauss on põllumajanduslike tegevuste suhtes kõige taluvam ja oli esindatud kõigil projekti katsepõldudel, ulatudes Viljandimaal kuni 90%-ni kogu kooslusest. Intensiivse mullaharimise tulemusena võib see olla ka ainus liik, sest teised liigid ei suuda ellu jääda. Punane vihmauss oli samuti esindatud kõigil põldudel, ehkki mullapinnal ja kõdukihis elav uss on mõnevõrra tundlikum mullaharimise suhtes. Roosa mullauss ja harilik vihmauss esinesid 8 põllul, suur mullauss 6 põllul. Kõige nõudlikumad mullatingimuste suhtes on roheline ja tume vihmauss, kes eelistab niiskemaid orgaanikarikkamaid muldi. Uuringus leiti neid 6 põllul.

Vihmausside elu põldudel peaks soodustama

Vihmausside arvukus, liigiline ja vanuseline koosseis ja eluvormiline mitmekesisus annab tootjatele tagasisidet muldade seisukorra kohta.

Roosi Soosaar MTÜ-st Põllukultuuride Klaster rõhutas, et vihmaussidel on väga tähtis roll orgaanilise aine lagunemisel. Nad on võimelised sööma koguseliselt pool oma kehakaalust ühe päevaga ja neid läbiv orgaaniline aine võib sisaldada kuni kümme korda toitainerikkamat materjali kui neid ümbritsev muld. „Põllumehe jaoks on see protsess oluline, sest mulla orgaaniline aine osaleb otseselt taimede toitumises ning määrab suuresti saagi kujunemise. Lisaks aitavad väikesed vihmausside käigud viia õhku ja vett pinnalt sügavamatesse mulla kihtidesse. Vihmaussid on ka head indikaatorid mulla seisundi hindamisel,“ mainis Soosaar.

Vihmaussid on tundlikud mulla harimisviisi, mulla tihenemise ja pestitsiidide kasutamise suhtes. Intensiivne mullaharimine kahjustab vihmausside kooslusi. Minimeeritud mullaharimine, mis häirib mulda vähem ja vähendab mulla tihenemise ohtu, on vihmaussidele soodsam. Samuti on oluline orgaanilise aine kättesaadavus nende toitumiseks. Tootjad saavad kaasa aidata vihmausside populatsiooni suurendamisele, kasvatades vahekultuure ja kasutades mitmeaastaseid ristiku-kõrreliste taimede külvikordi, mis pakuvad vihmaussidele toitumiseks rikkalikult taimejäänuseid.

Põllumajandustootjate ja teadlaste dialoog

Tootjate tegevus mulla bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ei sõltu ainult nende teadlikkusest, vaid mitmetest teguritest, mis hõlmavad inimese ja keskkonnavahelist suhestatust. Harimisviisi valik sõltub infost, mis on tootjal oma põldude muldade kohta, senistest kogemustest ja probleemidest, seatud nõuetest ning majanduslikest teguritest. Seega on oluline dialoogi loomine tootjate ja teadlaste vahel, et teadlastel tekiks arusaam tootjate tegelikest harimispraktikatest ja valikute põhjustest. Tootjad saavad samas vastu infot enda muldade ja mullaelustiku mitmekesisuse kohta ning kuidas erinevate harimisviiside valikuga seda soodustada. „Eesti põllumajandustootjad peavad oluliseks teadmisi mullaelustikust ja soovivad saada teadmisi enda põldude kohta. Katsetes osalemisest ja teadlastega koostööst huvitatud tootjaid oli palju, isegi rohkem, kui seekord oli võimalus kaasata,” seletas Roosi Soosaar.

Järgneval kolmel aastal jätkuvad SoildiverAgro käigus põldkatsed pestitsiidide ja mullaelustiku mitmekesisuse mõõtmiseks. Ka hinnatakse harimisviiside majanduslikku tasuvust ja tootjate tegevust mõjutavaid muid tegureid.

Projekti SoildiverAgro rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist Horisont 2020.

Kommentaar: Vihmaussid on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased

Jüri Patune, Sukahärma Märdi talu

Muld maakoore pealmise osana on maagiline substants! Mullas toimetavad asukad on üldjuhul inimsilmale nähtamatud. Nähtavatest asukatest suurimad on putukad ja vihmaussid. Olen jälginud mulda aastakümnete jooksul ja vihmausside arvukuse suurenemise tõttu muutus juba 3‒5-aastase otsekülvi perioodi jooksul mulla reaktsioon aluselisemaks. Mõnel põllul rohkem, mõnel vähem, aga suundumus oli tuntav!

Oluliselt paranes ka mulla veerežiim ja põldude kandvus, haritavus. Põldudest, kus varem jäädi vihmastel aastatel traktoriga sisse, said parema läbitavuse ja haritavusega põllud.

Kui meil olid kõik põllud juba mõned aastad olnud otsekülvis ja vihmausside arvukus kõvasti tõusnud, siis ma pakkusin mõnele tavaharimisega tegelevale külla tulnud põllumehele kihlvedu: kui löön kannaga mulda ükskõik millisel meie põllul ükskõik millises kohas ja sealt vihmausse ei paista, siis olen mina kaotaja ja teen pudeli konjakit välja. Kui vihmausse on kohe näha, olen võitja ja tema teeb pudeli konjakit välja.

Tänapäeva põllumajanduses on vihmaussid saanud teenimatult vähe tähelepanu. Nad on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased!

Sildid: keskkondmuldteadusülevaadevihmaussid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Veerand sajandit põllumehe huvide eest seismist

Järgmine artikkel

Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane?

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
Järgmine artikkel
Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane? Kuusekultuuri kahjustus pärast valgustusraiet. Foto: Ülle Läll, Kalevi Kvell

Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.