Lugejad, kel eluaastad vähemalt keskeani küündivad, küllap mäletavad 1990. aastate alguse keerulisi aegu. Erand polnud ka põllumajandus: sovhoosid ja kolhoosid lagunesid, seevastu sai 1989. aasta taluseaduse alusel hoo sisse talude rajamine.
Ühisorganisatsiooni sünd viibis
Loodi ka põllumajanduse erialaühendusi – näiteks Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit ‒, kuid ühtse katusorganisatsiooni asutamine käis üle kivide ja kändude. Huvitava faktina võib märkida, et põllumeeste ühisorganisatsiooni asutamisel mängis esimest viiulit riik, mitte põllumehed ise.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üks asutaja, Ants Käärma, on raamatus „Eesti põllumajandus XX sajandil“ meenutanud: „Esimesel Eesti Maarahva Kongressil 1994. aasta kevadel Tartus pakkus Põllumajandusministeerium välja selge skeemi Maamajanduskoja loomiseks, kuid kongress laitis selle mõtte maha. Sama aasta sügisel toimunud erakorraline kongress otsustas küll hakata Maamajanduskoda looma, kuid tulemuslikku tegevust ei järgnenud.“
Seepeale tekkis riigikogu maaelukomisjoni liikmetel ja põllumajandusministeeriumi spetsialistidel idee luua seaduse jõuga eeldused põllumeeste ühisorganisatsiooni tekkeks. Seadus võeti vastu 25. septembril 1995 ja selles sätestati Põllumajandus-Kaubanduskoja loomise põhimõtted, üldised ülesanded ning õigused, samuti riigi kohustus toetada koja tegevust kolme aasta jooksul.
Pärast seaduse vastuvõtmist algasid maaettevõtjate arupidamised koja loomise üle. Oluline verstapost oli Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi 29. novembril 1995 kokku kutsutud koosolek. Seal moodustati 15-liikmeline ettevalmistav toimkond, kuhu delegeerisid oma kolm esindajat viis huvigruppi.
Ants Käärma: „Ettevalmistava toimkonna teisel koosolekul Tallinnas 14. veebruaril 1996 jäädi seisukohale, et koja liikmeks võib olla iga põllumajandustootja ja põllumajandussaaduste töötleja, kes järgib koja põhikirja nõudeid. Ei peetud õigeks, et koda kujuneks ainult liitude ühenduseks.“
Asutamiskoosolek Tartus
Eestvedajate töö kujunes tõhusaks ja koja asutamiskoosolek toimus 28. märtsil 1996 Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi saalis. Kohal oli 61 põllumeeste ja töötlejate esindajat, kellest sai 57 koja asutajaliiget. Tartus sõlmiti koja asutamisleping, kinnitati põhikiri ja määrati 15-liikmelise nõukogu koosseis. Kolm kuud hiljem, 28. juunil kinnitas Vabariigi Valitsus koja põhikirja ja asutajate ettepaneku järgse nõukogu koosseisu. Sellega anti Põllumajandus-Kaubanduskoja tegevusele ametlik stardipauk ja uue organisatsiooni esimesed neli-viis töötajat said alustada tähtsat missiooni: ühendada põllumajandustootjad ja -töötlejad ühiste eesmärkide elluviimiseks.
