• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Oliver Olt, Swedbanki toidutööstuse sektori juht. Foto: Jake Farra

    Mis aitab toidutööstusel keerulisteks aegadeks valmistuda?

    Saagikindlustus kaitseb põllukultuure rahe, hoovihma, tormi, ebasoodsate talvitumistingimuste ja metsloomade tekitatud kahjude eest. Foto: Shutterstock

    Heitlikud talved ja tugevad hoovihmad panevad teraviljakasvatajad proovile

    Aumärgi üleandmine Morgan Hammerbeckile. Laval õhtujuht Jalmar Vabarna, Triin Kõrgmaa, Urmas Kruuse, Sivar Irval ja Morgan Hammerbeck. Foto: Ain Liiva/Hetkpix

    EPKK tunnustas 30. juubelil kaheksat põllumajanduse ja maaelu eestvedajat, esmakordselt valiti ka parim loomakasvataja

    Toidumess SIAL Paris. Foto: EPKK

    Rekordarv Eesti toidutootjaid osaleb maailma suurimal toidumessil SIAL Paris, kaks Eesti toodet pälvis rahvusvahelise innovatsioonitunnustuse

    Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026. Foto: Mailis Vahenurm

    EPA2026 tõi kokku kogu sektori: ligi 3000 külastajat, 47 eksponenti ja 53 arutelu

    Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas konkurssi „Parim Talu“ tänavu 33. korda. Foto: Mailis Vahenurm

    Eesti parim talu 2026 on Tamme talu ürdiaed, kus kasvab üle 500 ürdisordi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Oliver Olt, Swedbanki toidutööstuse sektori juht. Foto: Jake Farra

    Mis aitab toidutööstusel keerulisteks aegadeks valmistuda?

    Saagikindlustus kaitseb põllukultuure rahe, hoovihma, tormi, ebasoodsate talvitumistingimuste ja metsloomade tekitatud kahjude eest. Foto: Shutterstock

    Heitlikud talved ja tugevad hoovihmad panevad teraviljakasvatajad proovile

    Aumärgi üleandmine Morgan Hammerbeckile. Laval õhtujuht Jalmar Vabarna, Triin Kõrgmaa, Urmas Kruuse, Sivar Irval ja Morgan Hammerbeck. Foto: Ain Liiva/Hetkpix

    EPKK tunnustas 30. juubelil kaheksat põllumajanduse ja maaelu eestvedajat, esmakordselt valiti ka parim loomakasvataja

    Toidumess SIAL Paris. Foto: EPKK

    Rekordarv Eesti toidutootjaid osaleb maailma suurimal toidumessil SIAL Paris, kaks Eesti toodet pälvis rahvusvahelise innovatsioonitunnustuse

    Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026. Foto: Mailis Vahenurm

    EPA2026 tõi kokku kogu sektori: ligi 3000 külastajat, 47 eksponenti ja 53 arutelu

    Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas konkurssi „Parim Talu“ tänavu 33. korda. Foto: Mailis Vahenurm

    Eesti parim talu 2026 on Tamme talu ürdiaed, kus kasvab üle 500 ürdisordi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
hypoteeklaen

Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat

autor: ROOMET SÕRMUS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
juuni 2021
Kategooria: Euroopa Liit, Põllumehe Teataja juuni 2021
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat. Radikaalne taimekaitsepoliitika. Foto: EPKK

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Foto: EPKK

Lähiaja eesmärk on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi üksikasjades kokkuleppimine Euroopa Liidu tasandil.

Suured lootused pandi mai lõpus toimunud kolmepoolsetele läbirääkimistele Euroopa Liidu Nõukogu, Parlamendi ja Komisjoni vahel, kuid kahjuks edu ei saavutatud. Samal ajal on Eestis käimas ÜPP strateegiakava koostamine aastateks 2023–2027, mis paneb paika kõige olulisemad poliitikameetmed ja toetused põllumajanduse arendamiseks.

Baastoetused edaspidi vähenevad

Nii Brüsselis kui ka Eestis on läbirääkimistel keeruline valikukoht, kui kaugele saab minna täiendavate keskkonnameetmete rakendamisega uue ÜPP raames. Kindlalt on otsustatud, et uues ÜPP-s suurenevad märkimisväärselt põllumajandustootjate kohustused panustada keskkonnahoidu.

Põllumeeste jaoks kujuneb proovikiviks asjaolu, et kuigi põllumajanduse põhiline sissetulekutoetus väheneb alates 2023. aastast märkimisväärselt, siis sellega kaasas käiv nn baaskeskkonnanõuete pakett hoopis paisub.

Lisaks käib arutelu selle üle, kui suur osa põllumajanduse otse­toetuste eelarvest tuleks suunata põllumeestele vabatahtlike nn ökokavade ehk täiendavate keskkonnakavade rakendamiseks. Kuigi Brüsselis on reeglid veel otsustamata, siis maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt eraldatakse ökokavadele 30% otsetoetuste eelarvest, millest suurem osa läheb mahetoetusteks ja keskkonnasõbraliku majandamise meetmesse.

heworitz

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille kohaselt tuleks suuremate ettevõtete pindalatoetuste arvelt rohkem toetada väiksema maakasutusega põllumajandustootjaid. Eesti puhul tähendaks see, et esimese 66 hektari eest makstakse kõrgemat toetust. Eestis kasutavad põllumajandusettevõtted umbes 60% ulatuses rendimaad, mistõttu on sellise põhimõtte rakendamisel väga suur oht, et rendi- ja maahinnad hakkavad tõusma ning sellest toetusest võidavad hoopis põllumajandusega mittetegelevad maaomanikud.

Kumbki väljapakutud meede Eestile head ei tõota

EL-i läbirääkimistel tahetakse läbi suruda põhimõtet, et liikmesriik peab valima kas kõrgemate toetuste maksmise nn esimeste hektarite eest või kärpima suuremate põllumajandustootjate toetuseid. Suuremateks ettevõteteks loetakse Euroopa mõistes aga selliseid tootjaid, kes Eesti mõistes on pigem keskmise suurusega. Eesti põllumajanduse struktuuri arvestades pole meie tootmise konkurentsivõimele kumbki meede eriti sobilik. Väiksemate ettevõtete toetamiseks oleks märksa õigem kasutada teisi meetmeid, mis oleksid spetsiaalselt neile suunatud või annaksid eelise väiksemale tootjale.

Keskkonnaambitsiooniks raha napib

Komisjon on teatavasti välja käinud ambitsioonikad eesmärgid, mille kohaselt tahetakse 2030. aastaks vähendada 50% võrra keemiliste pestitsiidide kasutamist, 20% võrra väetiste kasutamist ja poole võrra vähendada antibiootikumide tarvitamist loomakasvatuses. Elurikkuse soodustamiseks soovitakse tootmisest välja jätta 10% põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduse osakaalu on kavas aga tõsta 25%-ni, mis tähendab EL-i jaoks kolmekordset mahepinna kasvu.

Mahepõllumajanduse osakaalu hüppeline suurendamine tekitab aga mahetoodete hinnalanguse ohu ja toetusvajaduse suurenemise. Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamine eeldab omakorda suuri investeeringuid täppisviljeluse arendamiseks. Eesti ÜPP strateegiakava esialgsest eelarvejaotusest selgub, et kõikide eesmärkide saavutamiseks meile eraldatud EL-i vahenditest kindlasti ei jätku. Suur küsimus on, kuidas edendada keskkonnahoidu ja samal ajal säilitada meie põllumajandustootjate majanduslik elujõulisus?

Sildid: arvamusEuroopa LiitkeskkondkolumnpõllumajanduspoliitikaÜPP
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Hüplik viljahind pakub häid müügikohti

Järgmine artikkel

300-aastase järjepidevuse hoidja

Seotud artiklid

Saagikindlustus kaitseb põllukultuure rahe, hoovihma, tormi, ebasoodsate talvitumistingimuste ja metsloomade tekitatud kahjude eest. Foto: Shutterstock
Sisuturundus

Heitlikud talved ja tugevad hoovihmad panevad teraviljakasvatajad proovile

november 2026
Kui toidutootmine, põllumajandus ja mets jäävad 2027. aasta programmides kõrvalteemadeks, on ohus midagi palju suuremat kui ühe sektori kasumlikkus – ohus on Eesti võime end ise toita ka siis, kui olukord on kõige raskem. Foto: Krõõt Tarkmeel
Arvamus

Kümme sammu, et Eesti rahvas saaks toidetud

oktoober 2026
Kristo Eisenbergi sõnul aitab Grüne Fee energiamahukat köögiviljakasvatust pinnal hoida oma energiatootmine ehk gaasil töötav koostootmisjaam. Sealt saadakse 90% vajaminevast soojusenergiast ja kolmandik elektrienergiast. Foto: Mailis Vahenurm / Tartu Postimees / Scanpix
Persoon

Tartu lähedal küpseb aiandusala sajandi investeering

oktoober 2026
Mullaproovide analüüsitulemuste põhjal saab koostada happesuse, lubjatarbe ja väetustarbe kaarte. Kui mullaanalüüside tulemused on põllu eri osades erinevad, ei pruugi ühe normi kasutamine kogu põllul olla põhjendatud. Foto: Shutterstock
Muld

Mullaportaal aitab mullaproovi tulemused kasutusse võtta

oktoober 2026
Järgmine artikkel
Korjuse-Vanapere talu õunaaias käis tänavu talvel esmakordselt soovimatu külaline. Peremees Ando Eelmaa sõnul rüüstas läbi piirdeaia murdnud põder paarsada õunapuud. Foto: Julia-Maria Linna

300-aastase järjepidevuse hoidja

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2026

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja august 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.