Vilja hind hüppab teraviljabörsil üles-alla, kuid on kokkuvõttes müüja jaoks heal tasemel.
Eesti põllumehed on soodsat olukorda tähele pannud ja tavapärasest rohkem on neid, kel tulevane saak juba fikseeritud hinnaga maha müüdud.
Mudasilla talu peremees Kalle Kits jälgib toormeturgusid iga päev. Ta teab, et COVID-19 on pannud praktiliselt kõigi kaubeldavate varade hinnad kasvama ja sellega on kaasa läinud ka teraviljaturud. Põllumeeste ühistu KEVILI saakide müügijuhi Janno Toometi sõnul on kõikide kultuuride hinnad liikunud üles-alla. Kõige rajuma liikumise on tema andmetel teinud raps ja nisu. Toomet rääkis, et suurem hinnatõus algas aprilli alguses. Põhjus oli eelkõige Brasiilia ja USA ilmastikus.
„Probleemid on Brasiilia maisisaagiga, kuna ilmastik on liiga kuiv ja suur kogus potentsiaalset saaki läks kaduma. Sellest sai alguse suurem hinnatõus,“ ütles ta.
Samas jõudsid hinnad maikuus ka allapoole liikuda. Toometi väitel sai hinnalangus alguse USDA maikuu raportis avaldatud andmetest. Seal avaldati esimesed uue saagi prognoosid, misjärel hakkasid hinnad kukkuma. „Hinnad on küll langenud, aga ikkagi on hinnatasemed endiselt kõrged võrreldes varasemate aastatega,“ mainis Toomet.
.jpg "heworitz")
Scandagra tootejuht Marge Pähkel ütles, et vaatama peab tervet aastat – hinnad ei ole kõikunud ainult kevadel, vaid üles-alla liikunud terve aasta jooksul. Viimase aja sündmustest nimetab Pähkel mais toimunud hindade kiiret allatulekut, kui avalikustati uue teraviljasaagi ülemaailmsed prognoosid.
„Kuna saagiprognoos oli turuootustest kõrgem, siis tõi see ka hinnad alla,“ märkis Pähkel. Hindade langus ei kestnud aga kaua. Peatselt keerasid need jälle üles, sest ilmastik Brasiilias, USA-s ja Kanadas on murettekitav – seal on liiga kuiv. „Hinnad kõiguvad teinekord 10–15 eurot päevas,“ nentis Pähkel olukorra kohta viljaturul.
Copenhagen Merchantsi teraviljamaakler Indrek Aigro jagab koos Baltic Agro viljaäri tootejuhi Timo Sildveega igal nädalal infot Viljajuttude taskuhäälingus. Juuni algul eetris olnud saates tunnistas Aigro, et volatiilsus teraviljaturul on suur ja riskijuhtimine on tänapäeval viljakasvataja või kaupleja jaoks A ja O. „Mitte kellelgi siin äris ei ole kümneeuroseid kasumimarginaale. Kõikumine on sulle tohutult ohtlik, kui sa seda kontrolli all ei hoia,“ hoiatas Aigro.
Eesti põllumehed on olukorra kontrollimisel õnneks olnud aktiivsemad kui varasematel aastatel. Pähkel ütles, et üldist head hinnataset arvestades on põllumehed fikseerinud hindu ligikaudu 30% rohkem kui eelnevatel aastatel samal ajal. Tema sõnul ei ole oluline tabada just kõige kõrgemat hinda, vaid saavutada tuleb hea keskmine hind, mis kataks kasumlikult tootmise omahinna.
Loteriid mängida ei tasu
Oilseeds Trade’i müügijuht Meelis Fink võrdles hinnatipu tabamist loteriivõiduga. „Aga kui paljud meist loteriiga võitnud on?“ küsis ta. „Ma arvan, et kui odra hind on juba üle 190 euro, siis ikka tasub midagi ära fikseerida, mitte veel loteriivõitu lootma jääda,“ soovitas ta viljakasvatajatele.
Kalle Kits on plaanitavast müügist tänaseks 30% realiseerinud. Vilja müüs ta kahes jaos. Esmalt jaanuaris, kui MATIF-i detsembri futuurleping puutus 200 euro taset. Teine müük oli aprillis, kui sama leping jõudis 230 euro tasemele. „Tagantjärele vaadates olen õiged hetked ära oodanud,“ oli Kits rahul, sest mõlemad müügid toimusid tolle hetke hinnatipus.
Kits nentis, et viljaturul on hinnatase võrreldes eelmise aastaga väga hea. „Täna tundub isegi odra hind väga hea, sest söödanisu ja odra hinnavahe on sadamas ainult neli eurot tonnist,“ ütles ta. Kahetseda võib Kits vaid seda, et ta rapsi ei kasvata, sest selle hind on suurepärane.
Viimastel aastatel on Kitse plaan ette näinud, et juuli keskpaigaks on pool oodatavast saagikogusest müüdud. Nüüd on jäänud veel üks kuu otsuseid teha ja Kits ütles, et kuulab hoolsalt viljauudiseid.
Ta mainis, et pandeemia on Eesti teraviljaturule hästi mõjunud – nii mõnedki turuosalised on hakanud põllumehi teravilja hinnateemadel valgustama, mis tähendab, et põllumeestel on rohkem infot vajalike otsuste tegemiseks. „Kes tahab, see õpib, kes tahab, küsib kogu aeg abiraha,“ leidis Kits.
Edasine sõltub ilmast
Hindade edasist liikumist on keeruline ennustada. Toometi sõnul sõltub edasine hinnaliikumine ilmselt ilmastikust. Lisaks on koristuse ajal tavaliselt surve hindadele ja need on tihti madalamad.
Ilmastiku üle on aga viljakasvatajatel praegu põhjust rõõmustada. Indrek Aigro ja Timo Sildvee tegid juuni alguses oma Viljajuttude taskuhäälingus ilmast ja selle mõjudest saagile ülevaate – ilm on hea nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas.
Aigro tõi välja, et tulenevalt headest ilmaoludest on kauplejad näiteks Saksamaa nisutoodangu prognoosi tõstnud 22,5 miljonilt tonnilt 24 miljonile tonnile. Kui varem oligi kartus, et külm kevad ja hiline külv on taimede arengut pärssinud, siis nüüd on soojaks läinud ja see annab taimedele suurepärase võimaluse mahajäänud kasvukõver kompenseerida. Lisaks on tulnud piisavalt vihma. Sama head olud on ka Lõuna- ja Kesk-Venemaal.
Probleemi võib Euroopas otsida ainult Balkanimaades, kuhu Aigro sõnul prognoositakse natuke liiga palju vihma. Odrakoristus algab seal juba paari nädala pärast ja vihm võib kahjustada odra ja nisu kvaliteeti.
„Aga saagikuse potentsiaalist rääkides tundub, et kõik olulised piirkonnad on tipp-topp,“ võttis Aigro teema kokku.
Maailmas oodatakse head viljasaaki
Maikuu prognooside järgi lõigatakse põldudelt maailmas tänavu suurem saak kui eelmisel aastal. Selle prognoosi järgi võib vähemalt viljakoristuse ajal oodata hindade langust.
„Hinnad lähevad tavaliselt üles, kui saagiprognoosid on kehvad, aga hetkel isegi ei paista need kehvad,“ nentis Oilseeds Trade’i müügijuht Meelis Fink. „Vähemalt Euroopas ennustatakse saagi kasvu võrreldes eelmise aastaga,“ kinnitas ta.
Ilusad põllud Euroopas
Scandagra tootejuht Marge Pähkel ütles, et Euroopas on põllud ilusad ja ennustatakse 8 miljoni tonni võrra suuremat saaki kui eelmisel aastal. Aga olukord on hea kogu maailmas. Näiteks nisusaaki oodatakse 13 miljoni tonni võrra rohkem kui oli möödunud aastal. Pähkel lisas siiski, et tegelik tulemus oleneb ilmast. Ta märkis, et vilja hind sõltub globaalsest maisitoodangust – kui maisi tuleb vähem, siis läheb hind üles ja viib endaga kaasa ka teraviljahinnad.
Põllumeeste ühistu KEVILI saakide müügijuht Janno Toomet tegi ülevaate USDA maikuu prognoosidest. Nende järgi oodatakse maisisaagiks ligikaudu 1190 miljonit tonni (eelmisel hooajal oli ligi 1128 miljonit tonni). Nisusaagi prognoos on ligi 789 miljonit tonni (eelmisel aastal oli number 776 miljonit tonni), sojauba prognoos ligikaudu 386 miljonit tonni (eelmise aasta tulemus oli ligikaudu 363 miljonit tonni). „Sellest tulenevalt on uue saagi väljavaated üsna head ja see võiks hinnad koristuse ajal surve alla panna,“ leidis Toomet. Ta lisas, et praegu on kõrgeid hindasid soosinud ka tugev nõudlus Hiinast ja Venemaa ekspordimaksud.
Hea võimalus teenida
Eesti põllumehed on selles olukorras praegu üsna heal positsioonil. Meie põllud on ilusad. „Eestis on saagipotentsiaal hea ja põllumeestel paistab võimalus raha teenida. Samas saab tulu kokku lugeda siis, kui vili salves,“ ütles Fink.
