Maaeluminister allkirjastas määruse, mille alusel saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda detsembri alguses Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot.
„Mul on väga hea meel, et me saame kiiresti suunata toetuse sektoritesse, mis on praegu kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu kõige keerulisemas olukorras ja kus sellest tulenev ebakindlus on olnud väga suur,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Oleme sektori keerulise olukorra küsimuse korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel. Seda muret jagatakse ning Euroopa Komisjon muutis hiljutise otsusega riigiabi andmise tingimusi paindlikumaks, mis on ettevõtjatele meeldiv uudis.“
Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille kuuenda muudatuse võttis Euroopa Komisjon vastu 18. novembril. Raamistiku kehtivust pikendati 30. juunini 2022. aastal ja raamistiku alusel antavate toetuste piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti 290 000 euroni.
Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.
Kes saab toetust?
Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.
Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.
Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.
Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.
Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.
