Trigon Carbon Negative Agriculture (TCNA) nõukogu esimees Joakim Helenius võttis Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil kokku piimasektori tulevikuvaate: oleme kuluefektiivsed, suudame keskkonda hoides toota, arvestame rohepöörde ja ringmajanduse printsiipidega ning suudame toota piima rohkem kui ise tarbime.
Eestis on kõige kuluefektiivsemad ja kõrgeima piimatootlikkusega farmid kogu Euroopas. See on tänu sellele, et meil on Euroopa suurimad piimafarmid, on piimatootja Joakim Helenius veendunud. “Ma olen veendunud, et piimatootmise tulevik on suurtootjate käes. Nemad toodavad suure enamuse meie turul olevast piimast,” sõnas Helenius.
Aga lisaks heale piimaannile ja kasvu näitavale piima kokkuostuhinnale oleme ikkagi sõltuvuses toetustest. Meie toetused on olnud ja on ka edaspidi madalamad kui meie ametivendadel mujal Euroopa Liidus.
Helenius rõhutas oma ettekandes, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste struktuur muutub ja uuel eelarveperioodil hakatakse toetama enam väiksemaid tootjaid, mahetootjaid ning keskkonnasõbralikke praktikaid kasutavaid põllumajandusettevõtteid.
“Uuel ühise põllumajanduspoliitika eelarveperioodil on rõhk keskkonnasäästlikkusel. Vähemalt 25% põllumajanduse otsetoetuste mahust peab suunama kliima- ja keskkonnakavade rahastuseks, uue terminina ökokavadele. Mahetootmise alla peaks minema 25% põllumaast. Edaspidi peab toetama just väiketootjaid, kusjuures 10% otsetoetustest peab ümber jaotama väikestele põllumajandustootjatele täiendavaks toetuseks. Oma osa saavad ka noored – vähemalt 3% toetustest läheb noortele,” rääkis Helenius.
.jpg "heworitz")
Samas tõi ta esile, et tema kui suurettevõtja ja praktiku kogemus on, et meie väiksematel põllumajandusettevõtetel on väga keeruline lihtsalt mahupõhise piimatootmisega vee peal püsida. Väiksemaid ettevõtteid on kindlasti ka tulevikus vaja, aga nende võimaluseks on mahetootmine ja teiste nišitoodete tootmine, sest kasumisse on tavapärase piimatootmisega raske jõuda.
Rohepööre versus toidujulgeolek
Keskkonna ja rohepöördega seotud reeglistik karmistub. Samal ajal aga kasvab Euroopas vajadus toidujulgeolekut tugevdada, seda eriti praegu maailmas toimuva vaates – sõda Ukrainas paneb meid kõiki teistmoodi mõtlema ja toimetama.
Joakim Helenius on arvamusel, et liiga kiire rohetootmisele üleminek kahjustab põllumajandussektori tootlikkust ja Euroopa Liidu toidujulgeolekut. “See aga ei tähenda, et n-ö rohetootmisele üleminekust tuleks loobuda, vaid seda, et lahendused peavad meeles pidama toidujulgeoleku aspekti. Ja tempo ajakavas kindlasti muutub,” arvas ta.
Üks on kindel – rohepööre põllumajanduses nõuab suuri investeeringuid. “Ainult suured, kuluefektiivsed farmid saavad vajalike investeeringutega hakkama. Lisaks rohepöördega seotud väljakutsetele, on suurfarmidel juba praegu suureks väljakutseks ka tööjõu leidmine. Üha enam on tulevikus vaja investeerida tootmise automatiseerimisse, et saaks hakkama vähemate töölistega,” ütles Helenius.
Ettevõtja sõnul on hea meel tõdeda, et meie pangad on aru saanud, et põllumajandussektorile võib laenu anda – tagatiseks saab pakkuda maad, mille hind on aastate vältel tõusnud ja tõuseb veelgi.
Rõhk keskkonnasäästul
Suured ja kuluefektiivsed piimatootjad saavad kasvatada oma turuosa Euroopa Liidu piimatootmises läbi keskkonnasäästliku majandamise. Trigoni kontserni kuuluvad piimafarmid on eesmärgiks seadnud kliimaneutraalsuse ja seda kogu tarneahela ulatuses.
Joakim Heleniuse sõnul on siin teenäitajaks mitmed suured tööstused, kes teevad aktiivset koostööd põllumajandustoojatega, näiteks Valio, Arla, Danone, Nestle, Fonterra. Ka Eestis võiks asjad niimoodi käia.
Trigon Carbon Negative Agriculture visoon saavutada kliimanegatiivsus ei ole pelgalt sõnakõlks. Ettevõtte eesmärgiks ongi see, et igapäevategevus seoks rohkem CO2-te kui ise emiteeritakse. “Me teeme koostööd selles vallas Alltechiga, kes on globaalne turuliider CO2 jalajälje mõõtmises põllumajandussektoris. Nemad tegid auditi Väätsa Agro farmis, et kaardistada meie farmi jalajälg ja koostada tegevuskava süsinikujälje vähendamiseks. Selgus tõsiasi – meie farmi süsiniku jalajälg on tervelt kolm korda madalam kui keskmisel farmil maailmas, kuid parandamisruumi on siingi kõvasti,“ lausus Helenius.
Ta lisas, et edaspidi on plaanis järjepidevad CO2 auditid, piima tootmisel tekkiv jääksoojus kasutatakse oma tarbeks, läga separeeritakse ja see läheb loomadele allapanuks, suur rõhk on loomade heaolul ja tervisel. Ettevõte plaanib Väätsa Agrosse rajada ka biogaasijaama ja hakata biometaani tootma ning tootmises plaanitakse kasutada taastuvenergiat, näiteks päikesepaneele. Juba aastaid tegeletakse täppisviljelusega. Aastal 2021 pärjati Väätsa Agrot ka tiitliga “Mullasõber 2021”, see tunnustus tuli, sest firma põldudel kaardistati Eesti väikseim süsiniku jalajälg. See on tõestus, et ka suurtootjad on keskkonnasõbralikud!
“Meie eesmärgiks on saavutada veel parem tulemus. Saame öelda, et meie lehmade piim on keskkonnasõbralikum kui taimsete piimalaadsete jookide oma. Keskkonnasõbralikkust saame tõendada reaalsete faktidega,” ütles Helenius.
Lisainfo
https://epkk.ee/joakim-helenius-liiga-kiire-rohetootmisele-uleminek-kahjustab-toidujulgeolekut/
