• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Joakim Helenius: liiga kiire „rohetootmisele“ üleminek kahjustab toidujulgeolekut

autor: Meelika Sander-Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht
aprill 2022
Kategooria: Piimandus
Joakim Helenius: liiga kiire „rohetootmisele“ üleminek kahjustab toidujulgeolekut. Foto: EPKK

Joakim Helenius: liiga kiire „rohetootmisele“ üleminek kahjustab toidujulgeolekut. Foto: EPKK

Trigon Carbon Negative Agriculture (TCNA) nõukogu esimees Joakim Helenius ​võttis Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil kokku piimasektori tulevikuvaate: oleme kuluefektiivsed, suudame keskkonda hoides toota, arvestame rohepöörde ja ringmajanduse printsiipidega ning suudame toota piima rohkem kui ise tarbime.

Eestis on kõige kuluefektiivsemad ja kõrgeima piimatootlikkusega farmid kogu Euroopas. See on tänu sellele, et meil on Euroopa suurimad piimafarmid, on piimatootja Joakim Helenius veendunud. “Ma olen veendunud, et piimatootmise tulevik on suurtootjate käes. Nemad toodavad suure enamuse meie turul olevast piimast,” sõnas Helenius.

Aga lisaks heale piimaannile ja kasvu näitavale piima kokkuostuhinnale oleme ikkagi sõltuvuses toetustest. Meie toetused on olnud ja on ka edaspidi madalamad kui meie ametivendadel mujal Euroopa Liidus.

Helenius rõhutas oma ettekandes, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste struktuur muutub ja uuel eelarveperioodil hakatakse toetama enam väiksemaid tootjaid, mahetootjaid ning keskkonnasõbralikke praktikaid kasutavaid põllumajandusettevõtteid.

“Uuel ühise põllumajanduspoliitika eelarveperioodil on rõhk keskkonnasäästlikkusel. Vähemalt 25% põllumajanduse otsetoetuste mahust peab suunama kliima- ja keskkonnakavade rahastuseks, uue terminina ökokavadele. Mahetootmise alla peaks minema 25% põllumaast. Edaspidi peab toetama just väiketootjaid, kusjuures 10% otsetoetustest peab ümber jaotama väikestele põllumajandustootjatele täiendavaks toetuseks. Oma osa saavad ka noored – vähemalt 3% toetustest läheb noortele,” rääkis Helenius.

Samas tõi ta esile, et tema kui suurettevõtja ja praktiku kogemus on, et meie väiksematel põllumajandusettevõtetel on väga keeruline lihtsalt mahupõhise piimatootmisega vee peal püsida. Väiksemaid ettevõtteid on kindlasti ka tulevikus vaja, aga nende võimaluseks on mahetootmine ja teiste nišitoodete tootmine, sest kasumisse on tavapärase piimatootmisega raske jõuda.

Rohepööre versus toidujulgeolek

Keskkonna ja rohepöördega seotud reeglistik karmistub. Samal ajal aga kasvab Euroopas vajadus toidujulgeolekut tugevdada, seda eriti praegu maailmas toimuva vaates – sõda Ukrainas paneb meid kõiki teistmoodi mõtlema ja toimetama.

Joakim Helenius on arvamusel, et liiga kiire rohetootmisele üleminek kahjustab põllumajandussektori tootlikkust ja Euroopa Liidu toidujulgeolekut. “See aga ei tähenda, et n-ö rohetootmisele üleminekust tuleks loobuda, vaid seda, et lahendused peavad meeles pidama toidujulgeoleku aspekti. ​Ja tempo ajakavas kindlasti muutub,” arvas ta.

Üks on kindel – rohepööre põllumajanduses nõuab suuri investeeringuid. “Ainult suured, kuluefektiivsed farmid saavad vajalike investeeringutega hakkama. Lisaks rohepöördega seotud väljakutsetele, on suurfarmidel juba praegu suureks väljakutseks ka tööjõu leidmine. Üha enam on tulevikus vaja investeerida tootmise automatiseerimisse, et saaks hakkama vähemate töölistega,” ütles Helenius.

Ettevõtja sõnul on hea meel tõdeda, et meie pangad on aru saanud, et põllumajandussektorile võib laenu anda – tagatiseks saab pakkuda maad, mille hind on aastate vältel tõusnud ja tõuseb veelgi.

Rõhk keskkonnasäästul

Suured ja kuluefektiivsed piimatootjad saavad kasvatada oma turuosa Euroopa Liidu piimatootmises läbi keskkonnasäästliku majandamise. Trigoni kontserni kuuluvad piimafarmid on eesmärgiks seadnud kliimaneutraalsuse ja seda kogu tarneahela ulatuses.

Joakim Heleniuse sõnul on siin teenäitajaks mitmed suured tööstused, kes teevad aktiivset koostööd põllumajandustoojatega, näiteks Valio, Arla, Danone, Nestle, Fonterra​. Ka Eestis võiks asjad niimoodi käia.

Trigon Carbon Negative Agriculture visoon saavutada kliimanegatiivsus ei ole pelgalt sõnakõlks. Ettevõtte eesmärgiks ongi see, et igapäevategevus seoks rohkem CO2-te kui ise emiteeritakse. “Me teeme koostööd selles vallas Alltechiga, kes on globaalne turuliider CO2 jalajälje mõõtmises põllumajandussektoris. Nemad tegid auditi Väätsa Agro farmis, et kaardistada meie farmi jalajälg ja koostada tegevuskava süsinikujälje vähendamiseks. Selgus tõsiasi – meie farmi süsiniku jalajälg on tervelt kolm korda madalam kui keskmisel farmil maailmas, kuid parandamisruumi on siingi kõvasti,“ lausus Helenius.

​Ta lisas, et edaspidi on plaanis järjepidevad CO2 auditid, piima tootmisel tekkiv jääksoojus kasutatakse oma tarbeks, läga separeeritakse ja see läheb loomadele allapanuks, suur rõhk on loomade heaolul ja tervisel. Ettevõte plaanib Väätsa Agrosse rajada ka biogaasijaama ja hakata biometaani tootma ning tootmises plaanitakse kasutada taastuvenergiat, näiteks päikesepaneele. Juba aastaid tegeletakse täppisviljelusega. Aastal 2021 pärjati Väätsa Agrot ka tiitliga “Mullasõber 2021”, see tunnustus tuli, sest  firma põldudel kaardistati Eesti väikseim süsiniku jalajälg. See on tõestus, et ka suurtootjad on keskkonnasõbralikud!

“Meie eesmärgiks on saavutada veel parem tulemus. Saame öelda, et meie lehmade piim on keskkonnasõbralikum kui taimsete piimalaadsete jookide oma. Keskkonnasõbralikkust saame tõendada reaalsete faktidega,” ütles Helenius.

Lisainfo

https://epkk.ee/joakim-helenius-liiga-kiire-rohetootmisele-uleminek-kahjustab-toidujulgeolekut/

Sildid: Eesti piimEPKKliitude uudisedpiimafoorumPiimafoorum 2022piimatootminevisioon
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumajanduskoja aretuskonverentsil astuvad üles maailma tippeksperdid

Järgmine artikkel

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

Seotud artiklid

Digiteerimine loomakasvatuses – asi iseeneses või põllumajandus 4.0? Foto: Shutterstock
Andmed

Digiteerimine loomakasvatuses – asi iseeneses või põllumajandus 4.0?

oktoober 2023
Tänavusest rukkisaagist küpsetatud uudseleib viiakse traditsiooniliselt presidendile. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Teraviljakasvatus

Presidendile viiakse täna uudseleib

oktoober 2023
Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Aasta parimad

Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

september 2023
Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia
Aasta parimad

Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

september 2023
Järgmine artikkel
Suhtumine suurkiskjatesse Eestis. Foto: Pixabay

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.