Eesti põllumajandusettevõtjate ja toidutootjate jaoks terendab võimalus Ukraina sõjast põhjustatud olukorra tõttu eraldatava erakorralise toetusraha kättesaamiseks septembri lõpuks.
21. märtsil 2022 arutati Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel sõjaolukorda Ukrainas ja sellest tingituna Euroopa Liidu toidutootjate erakorralist toetamist. Toona sõnas maaeluminister Urmas Kruuse, et välja pakutud abipakett võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. „Kuna praeguse kriisi mõjud väljenduvad eelkõige tõusvates sisendhindades, siis soovime, et abipaketi liikmesriikidevahelisel jaotamisel arvestataks enam toodangu tootmiseks vajalike kuludega.“
Euroopast tuleb ligi 2,6 miljonit
Erakorralise kohandamistoetuse määrus (EL) 2022/467 võeti vastu 23. märtsil 2022 ning komisjoni ettepaneku kohaselt on 500 miljoni euro suurusest abipaketist Eesti osa 2 571 111 miljonit eurot.
Vastavalt reeglitele saab Eesti riik omalt poolt lisada 200% ehk veidi üle viie miljoni euro. Põllumehe Teataja trükkimineku ajaks oli valitsus lisaeelarvet, mille maht ulatub üle 700 miljoni euro, mitu korda arutanud, kuid mitte kinnitanud. Urmas Kruuse sõnas Põllumehe Teatajale 14. aprillil pärast valitsuse kabinetinõupidamist: „Oleme lähtunud enda ettepanekutes soovist kindlustada toidujulgeolekut ettevõtjaid toetades, seetõttu eeldame, et valitsuskabinet toetab selle 200% lisamist Euroopa Liidu eelarvest eraldatavale 2,5 miljonile eurole.“
Raha ühes potis
Minister Kruuse lisas, et kui lisaeelarve saab kinnitatud, siis püütakse erakorraline toetus nii kiiresti kui võimalik ka välja maksta.
Nii Euroopa Komisjoni eraldatava raha kui ka Eesti lisaeelarvest antavate vahendite taotlemine toimub korraga. Toetust saab taotleda PRIA kaudu ja väljamaksete tähtaeg on 30. september 2022. Urmas Kruuse selgitas, et kui raha eraldatakse riigieelarvest Euroopa Liidu vahendite kaasfinantseerimiseks, milleks on maksimaalne määr 200%, siis tuleb need koos EL-i vahenditega välja maksta samadel eesmärkidel ja tingimustel nagu ka EL-i eelarve vahendid.
Vaja meetmete paketti
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et lisaks kriisitoetuse maksmisele tuleks kaaluda ka teisi meetmeid „Üksikutel meetmetel on olukorra leevendamiseks küll piiratud mõju, kuid erinevate meetmete koosmõju suudaks siiski pakkuda vajalikku leevendust kumulatiivse kulukasvuga toimetulemiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Näiteks tuleks lisaks kriisitoetuse maksmisele langetada ka kütuse ja gaasi aktsiisi ning anda põllumajandustootjatele ligipääs soodsatele käibekapitalilaenudele, mille abil oleks võimalik tootmist finantseerida.
