• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Õppejõud Rando Värnik arendab innukalt maaelu

autor: KRISTINA TRAKS
detsember 2022
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja detsember 2022
Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja potipõllumees Rando Värnik oma koduaias. Foto: Scanpix / Sille Annuk /Tartu Postimees

Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja potipõllumees Rando Värnik oma koduaias. Foto: Scanpix / Sille Annuk /Tartu Postimees

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis tänavu parimaks maamajanduseriala õppejõuks Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhi Rando Värniku, kes tegeleb ülikoolis innukalt erinevate maaeluteemadega alates piimafarmide kasumlikkuse uurimisest kuni biogaasi tootmise koostöö­lahenduste väljatöötamiseni Kagu-Eestis.

MES-i juhatuse liige Meelis Annus kiidab professor Rando Värniku töövõimet ja soovi panustada põllumajandussektori arendamisse. „Ta on hästi entusiastlik ja positiivne, tema kabinet on täis paberivirnu, mis näitab, et töö käib mitmel rindel. Värnik käib väga meelsasti esinemas ja jagab alati hea meelega oma teadmisi. Teadust võib teha projektipõhiselt, kuid tema puhul on täiesti selge, et ta tahab ka päriselt põllumajandussektori arengusse panust anda,“ räägib Annus. Ta lisab, et teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili endise juhina on tal hea meel, et Värnik veab eest ühistegevuse arendamist Eestis ja suhtub sellesse teemasse väga innukalt.

Meie jutuajamise ajal ongi Värnik ühistegevuse asjus koos kolme suure põllumajandusühistu – Kevili, Viru Vilja ja E-Piima – inimestega Kreekas koolitusreisil. Ta on vedanud ühistegevuse teadmussiirde programmi juba alates 2015. aastast ja ütleb, et ühistuline tegevus on ettevõtlusvorm, mida tasub arendada. „Ühistulise tegevuse juures on palju proovikive – näiteks kuidas ühistuid juhtida ja arendada nii, et sellest tegevusest tõuseks ühistu liikmetele kasu ja ühistute turuosa suureneks,“ selgitab ta.

„Viimastel aastatel on Eesti põllumajandussektoril keerulised ajad seoses sõjamõjude ja pandeemiaga. Siiski on näha, et hästijuhitud põllumajandusühistud peavad vastu – nad ei lähe laiali, vaid on koos tegutsedes vastupidavamad.“

Uus tegutsemisvorm: energiaühistu

Rando Värnik on väga mitmekülgne. Tal on käsil erinevad projektid alates piimatootmise kasumlikkust analüüsivast Agroinfost kuni biogaasi ja ringmajanduse projektini välja.

Suurt perspektiivi näeb ta energiaühistutel. Need on siinmail veel üsna uus nähtus, kuid piirkondlikul energiatootmisel võiks olla jumet näiteks biogaasist biometaani tootmisel ning selle kasutamisel oma masinapargis.

Hiljuti alguse saanud projektis kaardistavad maaülikooli teadlased Rando Värniku juhtimisel tootmise võimalusi ja vajadusi Kagu-Eestis. Värniku sõnul on bio­gaasi teema aktuaalne just praegu, sest Euroopas otsitakse võimalusi vähendada sõltuvust Vene maagaasist ja huvi biogaasi tootmise vastu on väga suur.

Biogaasi tootmise juures on võtmetähtsusega tootmismaht, sest väikses koguses tootmine ei tasu ära. Siin tulebki Värniku sõnul mängu ühistegevus – kui ühe põllumajandustootja biojäätmetest ja kõrvalsaadustest ei piisaks biogaasi tootmiseks, siis mitmel ettevõttel tuleb vajalik tooraine­kogus kokku. Algav projekt püüabki välja selgitada, millistel tingimustel oleks ühistegevus selles vallas mõistlik. „Maaelus on suured asjad sageli seotud ühistute ja kogukondlike tegevustega,“ sõnab Rando Värnik. „Ühistute rolli maaelu ja põllumajanduse arendamisel tuleb enam teadvustada,“ lisab professor.

Biogaasi teema haakub otseselt süsiniku jalajälje hindamise teemaga. Maaülikool osales hankel, kus otsiti süsiniku jalajälje hindamise metoodika ja tööriista väljatöötajat, kuid hanget ei võidetud. Eelnevalt tehti Värniku eestvedamisel maaülikoolis koolitusi, mis aitavad kaasa süsiniku jalajälje hindamise ja analüüsimise metoodika omandamisele ja praktilisele rakendamisele. Koolituse tulemusena hinnati maaülikooli Eerika katsefarmis süsiniku jalajälge veebipõhise programmiga The Cool Farm Tool.

„Erinevates ülikooli õppetoolides selle temaatikaga tegeletakse nii või teisiti. Meie mõte on aga see, et võiks vaadata asja tervikuna, sest tegemist on väga kompleksse teemaga,“ sõnab Rando Värnik.

Katselaudas oli piimatootmine jätkusuutlik

Eerika katsefarmi Märja laudas, kus süsiniku jalajälge mõõdeti, toimub ühes õppetööga ka piimatootmine nagu tavalises piimatootmisettevõttes. Selgus, et farmi piimatootmise jalajälg oli 2021. aastal 1,17 kilogrammi CO2 ekvivalenti ühe kilogrammi rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta. Euroopa keskmine võrreldav näitaja on 2,6 ja Põhjamaade oma 1, seega on piimatootmine Eerika katsefarmi Märja laudas jätkusuutlik. Selgus ka, et farmi CO2 emissiooni vähendamiseks peaks tootma veiste sõnnikust biogaasi ja alles siis kasutama saadud digestaati väetisena.

Kuhu kaob kasumlikkus piimatootmises?

Just sellele küsimusele otsis vastuseid kuus aastat kestnud ja tänavu novembri lõpus läbi saanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi Agroinfo koostööprojekt, mida samuti vedas Rando Värnik.

Selle projekti käigus koguti paarikümne Eesti suurema piimatootja tootmistulemuste andmeid ja loodi mõõdikute süsteem, mis aitaks ettevõtjatel oma tegevuse kitsaskohtadest paremat ülevaadet saada. Keskenduti piima jääktulu näitajatele, millega on hea iseloomustada tootmise üldist kasumlikkust. Piima jääktulu on ülevaatlik näitaja. See seob viis olulist tegurit, millest igaühe eraldi maksimeerimine võib mõjutada tootmise kogukasumlikkust hoopis vastupidiselt. Need tegurid on piimatoodang lehma kohta, piima kaubalisus (kui suur osa toodetud piimast läheb müüki), piima hind, lisasööda kogus lehma kohta ja lisasööda hind.

Professor Rando Värnik võtab Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmelt Meelis Värnikult vastu 2022. aasta maamajanduseriala õppejõu aunimetuse. Tiitliga kaasnes Tauno Kangro skulptuur „Õpetaja Laur“. Taamal rõõmustab maaeluminister Urmas Kruuse.     Foto: Oleg Hartsenko
Professor Rando Värnik võtab Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmelt Meelis Annuselt vastu 2022. aasta maamajanduseriala õppejõu aunimetuse. Tiitliga kaasnes Tauno Kangro skulptuur „Õpetaja Laur“. Taamal rõõmustab maaeluminister Urmas Kruuse. Foto: Oleg Hartsenko

Värnik selgitab, et projekti ajendiks oli tähelepanek, et piimatootjate kasumlikkuse näitajad on väga erinevad, kuigi ettevõtjad tegutsevad samas geograafilises majandusruumis. Selleks, et kasumlikkust parandada, on aga vaja teada, millistes tootmislõikudes esinevad puudujäägid ja erisused. „Söödakulu võib karjades olla väga erinev, samuti loomade karjast väljaminek. Kokku on välja joonistunud paarkümmend olulist näitajat, mida on võimalik erinevate tootjate lõikes võrrelda ja mille võrdlus annab vastuse küsimusele, miks kasumlikkus erineb,“ selgitab Värnik.

„Projektis osalenud tootjad hindavad kõrgelt tekkinud väärtuslikku ja ainulaadset andmebaasi ning nad on saanud projekti kestel üksteiselt õppida. Eriti praeguses olukorras, kus on kasvanud nii sööda- kui ka energiakulud, on väga hea teada, millises tootmisetapis on sinu ettevõttes kitsaskohad ja mida saaksid teha paremini.“

Otsustamine peab põhinema andmetel

Maaeluga seotud otsuste alus peaks olema põllumajandusökonoomika ja andmetel põhinev juhtimine ehk andmed ja nende lugemise oskus. „Tänapäeva toidutootja ei ole enam lihtsalt teraviljakasvataja või piimatootja, vaid ta peab olema ka ettevõtja ehk konkurentsis hakkama saama. Näen, et tudengitel on huvi ökonoomika vastu. Meie õpe on hästi praktiline, töötame koos praktikutega ja õpime reaalelu näidete põhjal,“ selgitab Värnik. Ta ütleb ka, et huvi maamajanduse erialade vastu võiks olla suurem, sest mõnel erialal, näiteks loomakasvatuses, on raskusi õppekohtade täitmisega. „Me soovime, et oleks rohkem motiveeritud tudengeid, kes õpingutes lõpuni läheksid. Muidugi eeldab see ülikoolilt, et õppekavad käiksid tänapäeva vajadustega kaasas.“

Toidutootmine võiks saada erikohtlemise osaliseks

Toidusektorit laiemalt vaadeldes ütleb Rando Värnik, et varustuskindlus on teema, millega tuleb kindlasti tegeleda.
„Praegune kriis näitab selgesti, et oma toidutootjaid tuleks hoida ja kaitsta. Neile peaks andma võimalikult head tingimused arenemiseks, sest me ei saa loota importtoidule. Ütleksin isegi, et toiduainetööstus peaks olema samamoodi erikohtlemisega, nagu päästjad või politsei,“ sõnab ta.

Kas toidutootjad tunnetavad praegu riigi toetust või poolehoidu? Sellele küsimusele vastates nendib Rando Värnik, et sõltub valdkonnast. „Näiteks seakasvatajad ütlevad, et neid pole toetatud piisavalt, nad tunnetavad probleeme ja sektori jätkusuutlikkuse langust. Juba numbrid näitavad, kui palju jäävad meie toetused maha võrreldes teiste Euroopa riikidega. Me peaksime ühiskondlikult rohkem edasi andma seisukohta, et meie oma toiduettevõtted on olulised ja väärtuslikud.“

Sildid: Eesti MaaülikoolharidusMaaelu Edendamise SihtasutusMESpersoon
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Vahekultuurid: mida ja millega külvata?

Järgmine artikkel

Valmisolek kriisideks ja kaitsetahe

Seotud artiklid

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko
Persoon

Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

detsember 2023
Parima talu tiitliga pärjatud Sepa talu paistab silma keskkonnasõbralikkuse ja uuendusmeelsusega. Talul on pea 40 loomaga wagyu veisekari. Lisanna ja Marko Hiiemäe teavad oma ligi sajapealise karja loomi nii nime- kui ka nägupidi. Foto: Kaul Nurm
Loomakasvatus

Juhuslik vestlus viis Eesti suurima wagyu karja rajamiseni

oktoober 2023
Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Huvi õppida põllumajandust püsib suur. Olustvere kooli taimekasvatuse eriala esimese õppeaasta noormehed tänavu 24. aprillil nn Olustvere poiste põldu külvamas. Foto: Averi Kolju
Haridus

Huvi õppida põllumajandust püsib suur

juuli 2023
Järgmine artikkel
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

Valmisolek kriisideks ja kaitsetahe

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.