Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv on aastaid väsimatult oma kandi põllumehi nõustanud ja olnud paljude Kagu-Eesti maaettevõtlust puudutavate algatuste juures.
Tema eestvedamisel ja osalusel sai 14 aastat tagasi alguse nii toiduvõrgustik Uma Mekk kui ka paljudele maainimestele inimlikud elutingimused toonud hajaasustuse programm.
Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Parv ütleb, et see tunnustus oli tema jaoks väga suur üllatus. „Märgatakse suuri tegijaid – häid lauljaid, näitlejaid. Neid, kes teevad midagi rahvale vaatamiseks. Mina olen tegelenud põlluharijate ja väikeste maaettevõtjatega. Olen alati tahtnud jääda Võrumaale ja olla inimestele abiks just siin,“ sõnab ta.
Talupidamise järjepidevus ei katke
Ennast nimetab Parv läbi ja lõhki maainimeseks, kuid huvitaval kombel polegi ta maalt pärit. Juhtus nii, et zootehnikuks õppinud Võru tüdruk sattus 30 kilomeetri kaugusele Varstu sovhoosi tööle, kohtus seal oma tulevase abikaasaga ja rajas kodu Matsi külla. Kui majandid lagunesid, hakati talu pidama.
Tänapäeval kasvatatakse perega Kriguli talus 800 hektaril teravilja. Parv loodab, et õige pea jõutakse ka sinnamaani, kus talu saab edasi anda järgmisele põlvkonnale, sest mõlemad pojad on piltlikult öeldes kasvanud traktoris ja väga huvitatud talupidamise jätkamisest. „Me pole neil kunagi keelanud traktoritega sõita, oleme isegi trahve maksnud, kui nad sõitsid, aga lube veel polnud,“ muigab Parv.
Ta meenutab ka lugu, kus noorem poeg Roomet plaanis sõita gümnaasiumi lõpuaktusele John Deere’i traktoriga ja vanemad lubasidki. Traktor oli juba pidulikuks sündmuseks läikima löödud ja õhupallidega kaunistatud, kui viimasel hetkel selgus, et sel puudub kindlustus… Jäigi aktusele traktoriga minemata ja pettumus oli suur.
Õppetunnid vaarikakasvatusega
Enne viljakasvatuse juurde jõudmist prooviti talus kätt igasuguste asjadega. „Kasvatasime kõvasti peeti ja saime neid koristades sugulastest mitmeks aastaks lahti. Oleme pidanud pulle, sigu, lambaid,“ räägib Parv.
Mõned aastad tagasi proovis ta kätt vaarikakasvatusega, õigemini kavatses teha vaarikaistandusest endale pensionisamba. Esimesed paar aastat „töötas“ sammas kenasti, aga siis selgus, et vaarikas ikka päris ise ei kasva ning vajab õigupoolest kõvasti hoolt ja teadmisi. Aianduskonsulendina sai Parv sellest ettevõtmisest väärtuslikke kogemusi, sest vigu tegi ta oma sõnul kõvasti. „Vaod olid liiga pikad, ei jõudnud ühest otsast teise vett pumbata. Peenravaip takistas taimedel sellest läbikasvamist ja nii kolisid taimed kasvama hoopis peenarde vahele,“ loetleb ta ja lisab, et nüüd on alustatud vaarikaistanduse ülesvõtmist.
Kriguli talus teevad kõik pereliikmed seda, mida parasjagu vaja, kuid laias laastus on rollid jaotunud nii: Marika hoolitseb talu paberimajanduse eest, noorem poeg tegeleb vedudega (vedada on palju, sest talul pole kuivatit ega viljahoidlat) ning vanem poeg ja abikaasa korraldavad kogu talu toimimise.
„Päevad on mõnikord väga pikad. Viljalõikuse ajal on tavaline kütta saun kella 23-ks ja kui ilm soosib, koristatakse vilja kogu öö,“ räägib Parv. Võib ka minna nii, et isegi haige tuleb olla kombainikabiinis. Täpselt nii juhtus pere noorema pojaga, kes kaitseväest puhkusele tulles koroonasse jäi. Et oli viljalõikuse aeg, põdes noormees haiguse läbi kombainis vilja võttes. Põllumehel pole ju aega haige olla.
Võrumaa patrioot seisab maaelu edendamise eest
Marika Parv on suur Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Näiteks oli tema üks neist, kes osales hajaasustuse programmi loomisel. Tänu sellele on tuhanded maapered saanud endale veevärgi, korraliku tee või parendanud elektrivarustust. Võrumaalt alguse saanud programm levis üle Eesti ja on jätkuvalt väga populaarne. „Tavaelaniku toetamist me peame jätkama ja mõistma, et maal elamine ongi kallis,“ ütleb Parv.
Võrumaa Talupidajate Liitu on Marika Parv juhtinud 13 aastat. Kusjuures liidu etteotsa asus ta mitte just liiga suurte lootustega ja õigupoolest vastas esimesele kutsele tulla juhtima talupidajaid eitavalt. „Aga nüüd ma küll ei kahetse! Põllumeeste seltskond on väga tore ja ühtehoidev. Mind hoiavad siin tööl just meie inimesed – kui sügisel on saak salves, siis inimestel silm särab. Nad on tänulikud selle eest, mis neil on ja mida loodus annab,“ ütleb Parv.
Taluliidul on mitmeid rolle. Ühelt poolt esindada Võrumaa talunikke ja teisalt on liit talupidajatele koht, kust saada igakülgset nõu. Näiteks nõustab Parv koos kahe konsulendiga kõiki Võrumaa pindalatoetuse saajaid. See tähendab tihti poole ööni ulatuvaid tööpäevi, mis võivad vabalt alata ka hommikul kella kuue ajal, sest mõnikord võib talunikul olla ainuke võimalus paberitööga tegeleda enne põllule sõitmist.
Uma Mekk tutvustab kohalikku toidu- ja joogipoolist
Selleks et Võrumaale rohkem tuntust (loe: külalisi) meelitada, loodi 14 aastat tagasi Vana-Võromaa kohaliku toidu- ja joogitoodangu märgis Uma Mekk. Üks märgise eestvedajaid on algusest peale olnud Marika Parv. Praeguseks on Uma Meki võrgustikus 65 ettevõtet, korraldatakse ühisüritusi (näiteks traditsioonilist Uma Meki laata), käiakse koos messidel ja ollakse koos väljas ka kohalikel poelettidel.
Parv kiidab Uma Meki ettevõtjate kirjut seltskonda, kelle hulgas leidub ka neid, kes juhivad oma Võrumaist toiduettevõtet distantsilt. Ja on ka neid, kes jätnud linnaelu ja tulnud maale ideega toidutootmist arendada. Üks selline on Siidrikoda, kelle omanikud jätsid Tallinna elu ja võtavad maal hoogsalt asju ette. „Linnast tulijad näevad asju tihti laiemalt ja neil on julgemat mõtlemist,“ leiab Parv. „Eks muidugi ka kõrbetakse ja mõnikord kaotavad ettevõtjad motivatsiooni, kuid üldiselt on meil palju tublisid noori peresid, kes on Kagu-Eestisse kolinud uudsete ideedega. Näiteks mustasõstrakasvatus on muutunud popiks, tehakse veini, mahla, marjad lähevad müügiks toitlustuskohtadele, kes mahedat kohalikku toodet väga hindavad.“
Veel toob Parv välja trendi, et aina enam eelistatakse vastuvõttudel kohalikke tooteid.
„On tekkinud uhkus omamaise üle ja ka arusaamine, et kohalik võib olla kallis, kuid ta on hea,“ ütleb ta.
Selle kinnituseks on jõuluaegne Uma Meki kingipakimöll – möödunud aastal oli kõige hinnatum ärikingitus just kohalikest parimatest paladest koosnev toidupakk. Teele läks 770 Uma Meki kingipakki ja ega rohkem poleks jõudnud ka teha.
Üheksa ametit nagu Hunt Kriimsilmal
Marika Parv on üle 20 aasta osalenud Võrumaa kauni kodu konkursi komisjoni töös. Ta on õppinud iluaiandust Räpina aianduskoolis ja ta hobi on samuti iluaiandus, aga ka käsitöö ja kokkamine. Marika Parv jõuab hämmastavalt palju ja ta ise ütleb selle põhjuseks olevat head inimesed, kellega koostööd teeb ja kes on lihtsalt nii inspireerivad.
Marika on Võrumaa talupidajate edu tagaja!
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige
Kolmteist aastat Võrumaa Talupidajate Liitu juhtinud Marika Parv on liidu edu tagaja. Olen koos Marikaga töötanud alates 2016. aastast, kui taluliitu tööle asusin. Imetlen Marika töövõimet ja oskust siduda inimesed koostöövõrgustikuks.
Ühtlasi on Marika andnud suure panuse Eesti vabaühenduste arengusse. Ta on Võrumaa vabaühenduste heaks töötanud aastast 1988: loonud Varstu maanaiste seltsi, olnud 15 aastat Kodukandi liikumise Võrumaa eestvedaja, Võrumaa partnerluskogu looja ja esimese strateegia koostaja.
Koostöös maaelu ümarlauaga sündis Kagu-Eesti hajaasustuse programm ja Võrumaa toidumärgis Uma Mekk. Võrumaa Talupidajate Liit on ka praegu Uma Meki eestvedaja.
Marika on aktiivne külainimene, ema kolmele lapsele ning lisaks põllumajanduskonsulent alates esimesest Euroopa Liidu toetuste taotlusvoorust. Olen alati Marikat imetlenud ja eeskujuks võtnud!
