• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

autor: Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik
märts 2023
Kategooria: Koostöö, Põllumehe Teataja märts 2023
EPKK korraldas läinud aasta lõpus õppereisi, et uurida kuidas põllumajanduse ja toidutööstuse arengu toetamine toimub Iirimaal.

Reisil osalesid: Ants Hannes Viira, Marko Kass, Alo Tänavots, Meelis Ots, Evelin Loit, Ivi Jõudu, Jaak Läänemets, Vallo Seera, Pilleriin Puskar, Mae Alviste, Mirjam Pikkmets, Triin Hallap

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldas läinud aasta lõpus õppereisi, et uurida kuidas põllumajanduse ja toidutööstuse arengu toetamine toimub Iirimaal. Tutvuti järgmiste asutustega: Teagasc, Dublini Ülikooli kolledži õppekeskus Lyons ja Alltechi Euroopa peakorteriga.

Lõviosa Iirimaa põllumajandusettevõtetest (70%) tegeleb piima- ja lihaveise kasvatusega, sest tänu soodsale kliimale laiuvad üle kogu maa lopsakad rohumaad. Veiste koguarv riigis on 2,6 miljonit, neist 900 000 lihaveiseid.

Piimafarme on kokku 18 000, keskmiselt 90 loomaga karjas. Sellest, et iirlased on tasemel veisekasvatajad, annab tunnistust tõik, et nad on suuruselt viiendad lihaveiseliha eksportöörid maailmas ning imikute piimapulbrisegude eksportimises ollakse lausa teisel kohal maailmas. Koguni 80% Iirimaal toodetud või töödeldud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest eksporditakse. Rahalises vääringus on see umbes 13 miljardit eurot aastas. Võrdluseks, et Eestis on vastav arv 1,4 miljardit eurot.

Enamus Iiri põllumajandusettevõtetest on väikesed perefarmid, keskmiseks farmi suuruseks loetakse 30 ha, aga selle eest on neid kokku üle 120 000. Enamus Iiri talunikest teevad lisaks ka osakoormusega muud tööd. Võrdluseks, Eestis on 2020. aasta Statistikaameti põllumajandusloenduse andmetel kokku 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, kuid 84% meie põllumajandustoodangust pärineb 1300 suurimalt tootjalt, kes kasutavad üle kahe kolmandiku põllumajandusmaast.

Riiklik teadmuskeskus

Teagasc pakub Iiri talunikele ja toidutööstustele teadus-, nõustamis- ja haridusteenuseid, et tagada teaduspõhine tugi toidusüsteemi jätkusuutlikuks muutmisel.

Iirimaal toodetud toit on maailmas tuntud kui ohutu ja kvaliteetne toit. Selle suurepärase renomee säilitamiseks panustavad lisaks Teagascile veel Bord Bia ja Enterprise Ireland. Ettevõtete arengu toetamiseks on loodud Toidu Innovatsiooni Portaal ja kiirendi „Food Works“. Tegime ringkäigu Ashtowni keskuses, kus töötab 200 teadlast ja tudengit, kes pakuvad igas suuruses ettevõtetele tehnilisi teenuseid, piloteerimise võimalust, viivad läbi lepingulisi teadusprojekte ja tegelevad teadmus- ning tehnoloogiasiirdega. Kohapeal on lihatööstus, pagaritöökoda, pakendamistsehh ja sensoorikalabor. Lisaks lihale, piimale ja teraviljale, tegeletakse ka kala ja valmistoitudega.

Toidutööstuse arendusosakonda külastades saime teada, et laboriseadmete valikul lähtutakse alati põhimõttest, et ettevõtted saaksid endale osta peale laborkatsete lõppu tootmise alustamiseks täpselt samade seadmete tööstuslikke mudeleid. Arutelu käigus selgus, et mitmed meiegi toidutööstuste mured pole võõrad Iirimaal. Peamisteks väljakutseteks peetakse: keskkonnanõudeid, toidu kättesaadavust, tootmiskulude kasvu, suurenevat konkurentsi globaalsel turul, tarbija eelistuste muutumist (lisandväärtusega toidud) ning toiduohutuse tagamist.

Teagasci nõuandeteenistuses töötab 256 konsulenti, keda koolitavad 65 spetsialisti. Kõige enam on konsulente lihaveise- ja lambakasvatuse vallas (120), järgneb piimaveisekasvatus (90), vee kvaliteet (20), keskkond (20), kündmine (15). Sarnased on ka klientide proportsioonid. Konsulendi tööplaan näeb ette igakuiste grupidiskussioonide läbiviimist talunikega (ühe konsulendi hallata on 3–4 gruppi), lisanduvad telefonikonsultatsioonid ning üks iga-aastane visiit iga taluniku juurde. Tänu diskussioonigruppide süsteemile osaleb teadmiste vahetamises kokku 12 000 huvilist.

Teagasci rahastus pärineb 60% ulatuses riigilt, lisandub talunike tugi (44 000 lepingulist klienti, kes maksavad aastas 170–500 euro suurust liikmemaksu vastavalt oma sissetulekule) ning teenuste pealt teenitud tulu. Ligikaudu pool Teagasci eelarvest on mõeldud teadusuuringuteks ning teine pool teadmussiirde elluviimiseks. Lisaks Teagasci pakutavale, on Iirimaal ka riiklik nõuandeteenus, kellel on sama suur tarbijaskond. Seega vaid 1/3 kõikidest talunikest ei kasuta kumbagi nõuandeteenuse pakkujat.

Samad mured

Saime teada, et peamisteks väljakutseteks Iiri põllumajanduses on talunike majanduslik ja sotsiaalne toimetulek; karmid keskkonnanõuded (eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside emissioone 25%, suurendada elurikkust, väga suurt tähelepanu pööratakse vee kvaliteedile, kuna pooled jõgedest on mitterahuldava vee kvaliteediga); loomade ja taimede tervis ning tööjõu olukord (talunike halvenev tervis ja vähene tootmise automatiseeritus). Küsimusele, milline on ühiskonna suhtumine põllumajandusse, saime vastuseks, et kuigi talunike reputatsioon inimeste silmis on langev, siis usutakse, et nad teevad asju üldiselt õigesti.

Rahvusvaheliste suhete juht Paul Maher rääkis, et viimasel ajal on toimunud suur areng andmete kasutamises, tekkinud on palju programme, mis aitavad andmeid paremini interpreteerida ja kasutada. Näiteks mullaanalüüsi abiprogramm IFA Soil Descision Support Tool, koplite kaardistamise abivahend Google My Maps abil, kasumlikkuse võrdlusanalüüsi programm Teagasc Profit Monitor; karjamaarohu kasvu hindamise programm Pasture Base Ireland.

Külastasime ka lihaveisekasvatuse uurimiskeskust (Animal Bioscience Research Centre Grange). See paikneb mitte kaugel Dublinist, keset 220 ha püsirohumaid ning toimetab 1200-pealise lihaveisekarjaga. Kohapeal laborites tegutsesid 12 teadlast ja doktoranti, oli võimalik viia läbi sööda ja loomade vere analüüse ning valmimas oli biogaasijaam. Uudistasime parasjagu käimasolevat loomade söödakasutuse katset, kus kasutati Calan väravate süsteemi, mis võimaldab tänu elektrooniliselt kontrollitud ustele jälgida ja dokumenteerida iga looma söödakasutust ilma, et peaks loomi hoidma üksteisest eraldatuna. Samas keskuses uuritakse ka metaani heite vähendamise võimalusi veistel. Võimalusi selleks on mitmeid – aretuse teel, erinevate söödalisandite abil või karjamaal kasvatatavate söödakultuuride läbi.

Paul Crosson, Beef Enterprise Leader, Teagasc
Paul Crosson, Beef Enterprise Leader, Teagasc

Peamise probleemina lihaveisekasvatuses nimetas keskuse juht Paul Crosson tasuvust. Ilma EL-i toetusteta ei oleks paljud loomakasvatajad jätkusuutlikud, toetused moodustavad üle poole lihaveisekasvatajate sissetulekutest.

Lisasissetuleku võimalust lihaveisefarmidele näevad nad taastuvenergia tootmises biogaasijaamades. Keskuses on läbi viidud ka mitmeid loomade heaolu uuringuid, nt põrandakattematerjalide ja loomade tiheduse osas. Selgus, et rohkem kui 3 m² ruumi looma kohta ei mõjuta kuidagi loomade tapakaalu, kuid härgade pidamine nuumaperioodi vältel Durapak kummimattidel parandab oluliselt nende söödaväärindamist ja päevast juurdekasvu. Arvatavasti tundsid kummimattidel loomad end oluliselt mugavamalt, nad eelistasid kauem lamada ja kulutasid nii vähem energiat kui betoonist pilupõrandal olijad ning see tõstis nende tapakaalu 18 kg võrra suuremaks.

Ülevaade reisist Iirimaale jätkub järgmises Põllumehe Teataja numbris.

Hea teada

Teagasc juhib kokku 50 nõuandekeskust, 7 põllumajanduskolledžit, ja 7 teaduskeskust. Ametis on 650 professionaali, kes hoolitsevad selle eest, et luua uusi teadmisi ning viia uuringute tulemused põllumeheni.

EPKK ja EL logo
Sildid: eksportiirimaaloomakasvatustoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

8.03.2023 EPKK konverents Aiandusfoorum 2023

Järgmine artikkel

Teenetemärgid tublidele tegijatele

Seotud artiklid

Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet
Persoon

Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

märts 2023
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Arvamus

See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

märts 2023
Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay
Toetus

Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

märts 2023
Järgmine artikkel
Roomet Sõrmus. Foto: Arno Mikkor

Teenetemärgid tublidele tegijatele

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.