Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas põllumajandustootjatele suunatud kolmeaastase katseprogrammiga, et nõustada ja koolitada tootjaid keskkonnahoidlike praktikate rakendamiseks silo tootmisel ja käitlemisel. Projekti kaasati tootjaid nii Eestist, Lätist kui ka Soomest.
„Uue ÜPP raames on tugevalt esile kerkinud keskkonnahoiu teemad. Seetõttu on eriti tähtis, et põllumajandusettevõtted teaksid innovaatilisi töövõtteid ja teaduslikke lähenemisi. Hea võimalus neist teadmistest ja kogemuste jagamisest osa saada on osaleda rahvusvahelistes projektides. Vähetähtis pole ka koostöö eri riikide loomakasvatajate vahel ja heade kontaktide sõlmimine edaspidiseks,“ tunnustas põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot rahvusvahelise projekti avamist kojas.
Praktiline info põllumajandustootjatele
Katseprogrammi raames pakutakse põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike praktikate rakendamise kohta silo tootmisel ja käitlemisel.
Koostöös Eesti parimate ekspertidega koostatakse ja viiakse ellu tegevuskava, mis keskendub lisaks silo tootmisele ka veekaitsenõuete korrektsele täitmisele ning tootmisega kaasnevate jäätmete käitlemisele.
Tegevuste planeerimiseks ja tulemuste monitooringuks võetakse koostöös ettevõttega tootmisüksusest vajalikud silo-, vee-, mulla- ja taimeproovid ning analüüsitakse neid.
.jpg "heworitz")
„Kvaliteetse silo olulisus on loomakasvatajale teada, sest sellest sõltub nii looma tervis kui ka piima- või lihatoodang. Samas tuleb jälgida, et silo valmimisel eralduvad mahlad ei satuks loodusesse ega tekiks keskkonnakahju. Edumeelsed farmipidajad on juba varemgi käinud välismaal ennast sel teemal täiendamas, aga nüüd tuuakse need teadmised koju kätte,“ lisas koja juht kolm aastat vältavat projekti kommenteerides.
Keskkonnariskid võetakse luubi alla
Silja Lehtpuu on katseprogrammi projektijuht Eestis. Ta rõhutas, et kuna praeguseid silo tootmise tehnoloogiaid ei ole toitainete lekete seisukohast piisavalt uuritud, siis on vaja kaardistada ja käsitleda keskkonnariske.
„Seda tehes peame vaatama kogu ahelat silo kasvatamisest kuni ladustamise ja kasutamiseni, aga ka kasutatud siloplasti jäätmekäitlust,” tõdes Silja Lehtpuu. „Seega on Eestis, Lätis ja Soomes vajadus loomakasvatussektorile suunatud keskkonda säästvate lahenduste järele. Silotootmisest tulenevate keskkonnariskidega tuleb tegeleda piiriüleses koostöös, sest ainult riiklikest jõupingutustest ei piisa.“
Programmis osalevad põllumajandustootjad, kelle tegevusvaldkond puudutab piimatootmist, lihaveisekasvatust, lambakasvatust, biogaasi tootmist, silo tootmist müügiks või muuks otstarbeks.
Hea teada
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse, Läti Põllumeeste Parlamendi ja Soome ProAgria nõuandeorganisatsiooniga viib aastatel 2023–2026 läbi projekti „Kestlik silotootmine – Sustainable Silage“. Projekti eesmärk on vähendada silo tootmisest ja käitlemisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Projekti elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.
