• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

    Kerli Ats: mängureeglid muutuvad

    Põllumajandusettevõtte kasutuses olevaid raskeveokeid ei käsitleta maksustamisel teistmoodi kui näiteks veoettevõtete omi. Foto: Shutterstock

    Põllumeeste masinapark erikohtlemist ei saa

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis septembri lõpus toimunud konverentsil pärjati Maarika Susi põllumajanduse tippjuhi tiitliga. Susi kinnitab, et põllumajandus on ülimalt huvitav ala ja rutiini ei teki kunagi. Foto: Oleg Hartsenko

    Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Digiteerimine loomakasvatuses – asi iseeneses või põllumajandus 4.0?

autor: Ants-Hannes Viira, Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandus­uuringute osakonna juhataja ja Hardi Tamm, Piimaklaster MTÜ juhataja
oktoober 2023
Kategooria: Andmed, Põllumehe Teataja oktoober 2023
Digiteerimine loomakasvatuses – asi iseeneses või põllumajandus 4.0? Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Põllumajanduse digiteerimist käsitlevad arutelud ja raportid keskenduvad peamiselt kaugseire, täppistaimekasvatuse ja asjade interneti võimalustele taimekasvatuses. Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.

Tootmise iseloomu tõttu toimuvad loomakasvatusega seotud sündmused ettevõtetes pidevalt. Neid sündmusi puudutavad andmed kogutakse kas käsitsi, mitmesuguste farmiseadmete abil või ka lautadesse paigutatud ja/või loomade küljes olevate andurite abil. Enamikku neist andmetest kasutatakse ettevõtetes tootmise korraldamiseks, seireks ja otsustustoeks.

Kümmekond rakendust erinevate andmete jaoks

Piimatootmisega tegelevas ettevõttes võib taime- ja loomakasvatuse töölõikudes olla korraga kasutusel kümmekond eri rakendust ja platvormi, millest osade vahel on võimalik sisse seada automaatne või manuaalne andmevahetus, kuid teatud töölõikudes toimub andmete uuesti sisestamine endiselt käsitsi. Andmete topeltsisestamist tuleb vältida ja liikuda erinevate masinate, seadmete ja rakenduste vahelise andmevahetuse suunas.

Kõik andmed peaks edastama riigiga seotud andmekogudesse

Osa loomakasvatuse andmetest jõuab ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) ja PRIA andmebaasidesse. Erinevates tarkvarades asuvate andmete kokku koondamine ja ühendamine on põllumajandustootjate jaoks oluline. Osalt ka seetõttu, et kommertsrakendustes hoitavad andmed ei pruugi säilida piisavalt pikaajaliselt. Andmete edastamine kesksetesse (riigiga seotud) andmekogudesse tagaks nende pikaajalise säilimise ja selliseid andmeid oleks võimalik kasutada ettevõtetele täiendava otsustustoe pakkumiseks.

PRIA tellimusel AS-i Helmes tehtud uuringust selgus, et 75% piimatootmisettevõtetest on huvitatud andmevahetuse sisseseadmisest nende praegu kasutatava või tulevikus kasutuselevõetava karjahaldustarkvara ja kesksete andmekogude (PRIA ja EPJ) vahel.

Karjahaldustarkvara ja riigi andmekogude vahele automaatset andmevahetust võimaldavate liideste loomise osas olid tarkvara maaletoojad aga eri arvamustel. Võrreldes iga tarkvara kasutajate arvuga maailmas on Eestis kasutajaid väga vähe. Mõnel juhul oleks see võimalik, teistel juhtudel ei usuta, et nii väikese turu pärast oleksid arendajad nõus liideseid looma. Oluline on ka see, et andmevahetuse sisseseadmiseks tuleb lisaks tehnilistele küsimustele lahendada andmete kasutamise õiguslikud küsimused.

Digiandmetest väärtuse loomise potentsiaal on praegu veel suuresti kasutamata. Oluline on erinevate andmete ja informatsiooni lõppkasutajate vajaduste välja selgitamine.

Tarneahelas mitmepoolse andmevahetuse sisseseadmisel on oluline eeldus toiduainetetööstuse vajadus ja huvi esmatootmisega seotud andmete järele.

Jätkusuutlikkuse aruandlus muutub aina tähtsamaks

Nõudlus info järele pigem kasvab (riik, ekspordipartnerid, kohalike tarbijate järgmine põlvkond). Erinevad jätkusuutlikkuse aruandluse alased nõuded toiduainetööstuse ja põllumajandussektori ettevõtetele tulevad praegu paljuski jaekettidelt. Ka suuremad pangad on loonud finantstooteid, mille tingimused (laenuintress) sõltuvad investeeringu olulisusest rohepöörde kontekstis. Loomakasvatusettevõtted peavad tulevikus oma kestlikkuse andmeid jagama mitme teise tarneahelas asuva ettevõttega.

Arvestades olulise osa andmete olemasolu riigi andmekogudes, oleks perspektiivikas automaatsete kliimajalajälje raportite genereerimiseks vastava (riikliku) süsteemi loomine, mida saaks laiendada ka teiste jätkusuutlikkuse aruandluseks vajalike elementidega.

Koos sellega oleks oluline luua nn võrdlussüsteem, mis tooks iga üksiku loomakasvataja jaoks välja, milline on tema kestlikkusnäitajate olukord võrreldes teiste temasarnaste ettevõtetega, ning annaks nõuandeid selle kohta, kuidas ta saaks oma keskkonnajalajälge vähendada ja kestlikkust suurendada.

Loomakasvatuse suurandmete süsteemi järele on nõudlust

Tarbijate käitumine muutub praegustes oludes (pandeemia, sõda Ukrainas, e-kaubanduse kasv, Euroopa Liidu rohepööre ja sellega kaasnev) küllaltki palju. Võib eeldada, et just loomsete toiduainete kvaliteet, kohalikkus ja tootmispraktikate info läbipaistvus muutuvad olulisemaks. Näiteks võivad tulevikus olulisemaks muutuda andmed söötade ja karjatamise kohta.

Samuti võib oodata, et keskkonna- ja kliimaaspektidega arvestamine riiklikes toitumissoovitustes levib lähiaastatel Rootsist ka teistesse Euroopa riikidesse.

Jõudluskontrolli andmetel võiks olla laiemad kasutusvõimalused

Loomaheaolu kvaliteedikavade rakendamine on üks võimalus vastata tarbijate kõrgendatud ootustele loomakasvatuse suhtes. Asjaolu, et kvaliteedikavad kasutavad osaliselt tunnustatud jõudluskontrolli läbi viivate asutuste kogutud andmeid, loob eeldusi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmebaasi kogutavate andmete kasutusvõimaluste avardamiseks ka Eestis.

Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse rakendamine koos karjaterviseprotokollidega võiks olla tulevikus Eesti karjatervise kvaliteedikava aluseks.

Loomakasvatuse suurandmete süsteemi loomine, liideste loomine farmide tarkvaradega ning andmevahetuse loomine tarne­ahelas aitaks korraga täita eri osapoolte jaoks mitut eesmärki, mis on seotud sektori jätkusuutlikkuse ning muutuvale väliskeskkonnale ja tarbijate nõudlusele vastamisega. Argumendid loomakasvatuse suurandmete süsteemi loomiseks on järgmised:

  • Rohepöördega seotud suur väljakutse on antibiootikumide kasutamise vähendamine 50% võrra. Praegu puudub Eestis ülevaade põllumajandusloomade haigestumisest ja haigustest, farmide antibiootikumikasutusest ning sellest, kas erinevate loomahaiguste puhul on kasutusel kõige optimaalsemad raviskeemid.
  • Tõenduspõhise andmestiku olemasolu võimaldab luua tarbijale suunatud kvaliteedikavasid ja tõendada Eesti loomakasvatustoodete praegu vaid tunnetuslikult väikest keskkonna-, kliima- ja ravimikasutuse jalajälge.
  • Eelnevalt kirjeldatu looks ühtlasema kvaliteediga toodangu abil eeldused ka kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks piimatööstustes.
  • Läbipaistvuse, tõenduspõhisuse ja probleemidega fokusseeritult tegelemise võime suurendab kogu Eesti loomakasvatussektori usaldusväärsust ja loob tulevikus eelduse eksportida kõrgemaid standardeid väärtustavatele turgudele.
  • Andmevahetusel põhinev raporteerimine säästab nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele tuhandeid töötunde, kasvatades sedasi nii ettevõtete tootlikkust kui ka riigi toimimise tõhusust.
  • Suurandmete süsteem annaks teadlastele senisest palju ulatuslikuma andmestiku, mille abil saaks näiteks tõuaretuses kasutada haigustele ja stressile (sh kliimamuutuste tingimustes kuumastressile) paremini vastu pidavate loomade geneetilist materjali.

Sildid: andmeddigitaliseerimineEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollloomakasvatuspria
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Juhuslik vestlus viis Eesti suurima wagyu karja rajamiseni

Järgmine artikkel

Kuidas on läinud PRIA äpil Iva?

Seotud artiklid

Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay
Loomakasvatus

Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

november 2023
Loomakasvatajad: kuidas veelgi väärindada Eesti oma liha? Foto: Pixabay
Seakasvatus

Loomakasvatajad: kuidas veelgi väärindada Eesti oma liha?

november 2023
Toetustingimuste kunstlik täitmine – mida see tähendab ja kuidas seda vältida? Kui Statistikaametist helistatakse, palun vastake! Statistikaamet korraldab 15. novembrini kestvat põllumajanduse struktuuriuuringut. Foto: Shutterstock
Andmed

Kui Statistikaametist helistatakse, palun vastake!

oktoober 2023
FaST-i digiplatvorm peaks tulevikus andma põllumehele täpselt teada tema maade toitainevajaduse, praeguseks valminud demoversioon sisaldab vaid väetamisplaani tegemise lahendust. Digrstaadi kasutamine. Foto: Pixabay
Väetamine

Digestaadi kasutamine vajab täpset ajastamist

oktoober 2023
Järgmine artikkel
PRIA esimene mobiiliäpp IVA lihtsustab toetusesaaja ja PRIA suhtlust, kuid vajab veel tehnilist täiustamist. Foto: PRIA

Kuidas on läinud PRIA äpil Iva?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.