Aastatepikkuse arendustöö tulemusena sai valmis Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. Eesti mee DNA-test on laiapõhjalisemaid kogu maailmas.
Mesi sisaldab DNA jälgi kõigist võimalikest organismidest, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. DNA analüüs tuvastab meest näiteks erinevaid taimi, baktereid, seeni ja putukaid ning annab igale meeproovile unikaalse ning võltsimiskindla DNA profiili ehk sõrmejälje.
Mee DNA analüüs võimaldab kirjeldada senisest täpsemalt meetaimede koostist ning monitoorida mesilase patogeene ja parasiite. Kahjurite jälgimine DNA tasemel aitab vastavad kolded võimalikult varakult tuvastada, aidates vältida tõsiseid majanduslikke kahjusid. Muuhulgas võimaldab mee kogu DNA profiil tuvastada toote autentsust ja päritolu, andes mesinikule eelise oma mee turundamisel.
.jpg "heworitz")
Nii võltsingud kui mesilaste haigustekitajad on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) toidu metagenoomika juhi Kairi Raime hinnangul mee tootmisega seotud valdkonnas kõige põletavamad probleemid: „Meie DNA analüüs võimaldab mee abil monitoorida muuhulgas 20 kõige olulisemat mesilaste patogeeni või parasiiti. Oleme maailmas unikaalsed: taolist kõikehõlmavat analüüsi kusagilt mujalt täna tellida ei saa.“
Kui meetaimede analüüsiks on seni kasutatud õietolmuterade analüüsi mikroskoobiga, siis DNA lähenemine analüüsib mett molekulide tasemel ning tuvastab lisaks õietolmutaimedele ka nektari- ja lehemeetaimed liigi tasemel. Ühe meeproovi analüüs põhineb 10-20 miljoni DNA järjestusel, mille abil saab tuvastada kõiki liike, kelle DNA järjestus on tänaseks teada.
Koostöö Eesti mesinikega
Uue DNA põhise lähenemise arendamiseks annetas oma meeproovi rohkem kui paarsada Eesti mesinikku. Nordmel OÜ kutseline mesinik Peeter Matson kinnitas, et juba testi väljatöötamise etapis tuvastati arvukalt kõrgel tasemel võltsinguid, mida seni olemasolevad testid näha ei suutnud. „Vaid siis on lootust ausale mesindusele, kui mee DNA test võetakse laialdaselt kasutusele. Iga tootja südametunnistuse asi on, et tarbijad saaksid osta päris mett. Lisaks võltsingute tuvastamisele on mesinduse sektorile suureks abiks laiapõhjaline teave meetaimede ning patogeenide kohta,“ tõi Matson välja olulisema.
Toiduainete valdkond on võltsingutele ahvatlev oma kõrge käibe ning kohati läbipaistmatu tootmise ja tarneahela tõttu. Tervise-TAKi teenuslabori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutškov avaldas heameelt, et lisaks meditsiinile on tipptasemel DNA metoodika jõudnud ka toiduanalüüsi valdkonda. „Tervise-TAKi jaoks omab toidu metagenoomika DNA analüüs avanenud turupotentsiaali, et tagada toiduainete tootja ja edasimüüja jaoks kindlustunne ning aus konkurents,“ lisas Krjutškov.
Kairi Raime sõnul on toidu kogu DNA analüüs innovaatiline ning ülekantav ka teistele toiduainetele. „DNA analüüsi rakendamine mee koostise kirjeldamiseks on väga hästi õnnestunud ja saanud mesinikelt positiivset vastukaja. Sarnast lähenemist on võimalik tulevikus kasutada ka teiste toiduainete puhul, et vähendada võimalusi võltsinguteks ning kaitsta ausat tootjat ja lõpptarbijat.“
