Eelmise aasta detsembris võttis riigikogu vastu kolme seaduse – riigilõivuseaduse, keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse – muutmise seaduse, millega kaasnevad olulised muudatused metsateatiste osas. Kõik muudatused hakkavad kehtima selle aasta 1. juulist.
Riigilõiv 30 eurot
Kõige olulisem muudatus puudutab metsaomanikke. Alates juulist tuleb metsaomanikel raadamise ja uuendusraiete (lageraie, aegjärkne raie, häilraie, veerraie) metsateatiste eest maksta riigilõivu 30 eurot.
Metsateatiseks loetakse igat kavandatud raiet, sest iga raie saab metsaregistris omaette metsateatise numbri ja tehakse omaette otsus. Riigilõivu ei pea maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel.
Lisaks riigilõivu kehtestamisele muutub ka raietöödega alustamise õigus – raietöödega võib alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris. Kompensatsiooniks on õigus raietöid teha 24 kuu jooksul praeguse 12 kuu asemel. Seega võimalus valida parimat raietööde aega peaks olema oluliselt paindlikum võrreldes senise korraga.
Maksta tuleb enne tööleasumist
Riigilõivu tasumisel on sama põhimõte nagu ikka riigilõivudega – see tuleb tasuda enne tegevustega alustamist. Seaduse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris või registreerimisest keeldumist. Seega tuleb riigilõivu siiski tasuda ka keelava otsuse saanud metsateatiste korral.
Juunikuuks peab valmima ka metsaregistri arendus, mis võimaldab riigilõivu maksta pangalingi kaudu. Lisaks saab teha ettemaksu riigikassasse ja riigilõivu tasumine toimub automaatselt tasaarveldamisena. Metsateatise esitajale tuleb ka meeldetuletus, kui seitsme päeva jooksul ei ole riigilõivu tasutud.
Metsaregister tühistab metsateatise, kui riigilõiv ei ole üheksa päeva jooksul tasutud, ja saadab vastavasisulise teate metsateatise esitajale.
Raadamisõigus üldiselt tasuline
Alates 1. juulist hakkab kehtima raadamisõiguse tasu ja lisaks riigilõivule raadamise metsateatise eest tuleb tasuda ka raadamisõiguse tasu iga raadamisele mineva metsamaa hektari eest. Selle tasu suuruse ja arvutamise metoodika kehtestab kliimaminister oma määrusega, valides jooksvaks aastaks seaduses etteantud vahemikust (4000–8000 eurot hektari eest) konkreetse tasu suuruse.
Raadamisõiguse tasu tuleb tasuda enne raadamise metsateatise lubava otsuse saamist ja konkreetse tasu suuruse arvutab metsateatise alusel välja keskkonnaamet. Amet annab metsateatise esitajale teada nii tasumisele kuuluva summa kui ka pangarekvisiidid, kuhu summa tasuda.
Seaduses on ka võimalused, millistel juhtudel on õigus juba makstud raadamisõiguse tasu tagasi saada, tagastamise aluseks on raadamata jäänud metsamaa hektarid.
Üksjagu erandeid
Seaduses on ka kirjas, millistel raadamiste juhtudel ei pea raadamisõiguse tasu maksma. Raadamisõiguse tasu ei tule maksta näiteks olemasolevate trasside hooldamisel, teatud rajatiste kaitsevööndite hooldamisel, maaparandussüsteemide hooldamisel ja ka poollooduslike koosluste taastamisel.
Kokkuvõtlikult tuleb raadamisõiguse tasu maksta näiteks mõne uue karjääri avamisel, taastuvenergeetikaga seotud rajatiste ehitamisel metsamaale või uute teede ja raudteede rajamisel, näiteks Rail Balticu trasside raadamisel.
Kui uute tasude kohta tekib küsimusi, võib julgelt pöörduda keskkonnaameti poole.
