Talv on jälle möödas ja kevadpäike on visalt loomas teed rohelusele. Nagu alati, on talve ja kevade heitlus omaette vaatemäng, mis põhjustab parajat põnevust ja ootusärevust põllumehele.
Üle Eesti on juba näha eriilmelisi vaateid. Mõnel pool on juba künniga alustatud, siin-seal paistavad ebapiisava lumekattega külmaperioodi poolt tuuseldatud taliviljad, kohati juba rohetab ning läbematud laotavad läga. Kevad tuleb ikkagi.
Käesoleval kevadel on aga üle Euroopa käimas arutelud mullaseire direktiivi teemal. Algatuse eesmärgiks on koguda ühtselt liikmesriikide mullastiku andmeid, mis võimaldaks tagada muldade hea seisund ning jätkusuutlik kasutamine aastaks 2050. Muutuva kliima ja kasvava populatsiooni taustal on surve muldade tootmisvõimele suurem kui kunagi varem ning muldade olulisus on minu rõõmuks kõrgendatud tähelepanu all. Lisaks sellele, et muld on põllumehe peamine tootmisvahend, pakub ta hulka ökosüsteemi teenuseid, jäädes ise märkamatuks. Kahjuks tuleb nentida, et viimase 50 aasta jooksul on muldi kahjustatud enam, kui sellele eelnenud 10 000 aasta jooksul kokku. Et pikale veninud põldude narrimise periood meile lõplikult jalga ei hammustaks, on oluline muldi majandada ja hinnata nagu elusorganismi. Milline aga on heas seisundis muld? Paar nädalat tagasi oli mul hea võimalus sellel teemal arutleda ja koguda erinevate mullaga seotud osapoolte mõtteid. Peamiselt jäi kõlama, et heas seisundis muld elab ning saab toimetada – toota biomassi, pakkuda rohelust ja siduda süsinikku. Heas seisundis muld ei ole kaetud ehitiste, teede või muude rajatistega. Heas seisundis muld ei vaja ülemäära sisendeid, et toota toitu. Heas seisundis muld toetab konkurentsivõimet põllumajanduses.
Mullastiku seisundi hindamisel peetakse oluliseks ennekõike orgaanilise aine sisaldust, mulla reaktsiooni, mullaelustiku aktiivsust, taimtoiteelementide sisaldust ning struktuursust ja veehoiuvõimet.
Oma tehase eripärade tundmine on eduka tootmise alus ning põllumajandus pole siin erandiks. Kuigi maaviljeluses on võtmetähtsusega mängija staatuses riukalik ilmataat, võimaldab muldade tundmine maandada mõningaid riske ning planeerida tootmist nõnda, et muldade loomulik puhverdusvõime toetaks jätkusuutlikku ettevõtlust.
Maafondi hindamiseks on mitmeid viise – tudeerida mullakaarte, koguda mullaproove või torgata labidas mulda. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) kaardirakendused annavad infot nii mullaliigi kui lõimise kohta, võimaldavad hinnata põllu kasutussobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, jälgida üldist niiskusrežiimi ning erosiooniohtu. Labidaproov annab aga hea hetkeülevaate konkreetselt põllul – maas sonkimine aitab tuvastada muutuseid mullastruktuuris, hinnata tihenemist ning taimiku juurdumist. Heas seisundis mullas võiks olla ka paar vihmaussi ning mõnus värske lõhn. Julgemad võivad ka maitsta, kuid täpsemad andmed mulla maitse ja omaduste seose kohta veel puuduvad.
Kõige täpsema ülevaate oma tootmisüksuse kohta saab mullaproove kogudes ning laboris analüüsides. Kogutavate proovide arv sõltub haritava maa suurusest ja mullasiku eripärast. Oluline on ka see, milliseid kultuure kasvatatakse või plaanitakse külvata.
Maafondi tulemuslikuks hindamiseks on METKil mullaproovi võtmise teenus, mida saab hõlpsalt tellida läbi kodulehe. Samas on leitavad ka mullaproovide võtmise koolituse läbinud isikud. Mullaproovide tulemused kantakse andmebaasi ja tootja saab oma põldude kohta ka väetustarbekaardi fosfori ja kaaliumi osas ning mulla happesuse (pH) kaardi ja vajadusel lubjatarbekaardi. Kevad on parim aeg oma põldudele tiir peale teha ja proovivõtjad toimetama kutsuda – nii mõnedki varasemad plaanid võivad uue vungi saada ja hooaeg võib alata. Kevad tuleb ikkagi.
Loe METKi agrokeemia labori teenustest lähemalt:
https://metk.agri.ee/laboriteenused-poldkatsed/laboriteenused/agrokeemia-labor
