Maaelu Teadmuskeskuses koostati põllumajandustootmise prognoos aastateks 2025–2034. Olulisi muutusi põllumaa kasutuses ei prognoosita, küll aga väheneb teravilja kogutoodangu maht ja ennustatase ka enamiku põllumajandusloomade arvu vähenemist.
Analüüsist saab lugeda, et kasutatavat põllumajandusmaad oli Eestis aastate 2022–2024 keskmisena 985 477 ha, see pind jääb stabiilseks (vähenemine aastaks 2034 -0,7%). Põllumaa moodustab kasutatavast põllumajandusmaast 71%, kümne aastases perspektiivis osakaal alaneb alla ühe protsendi võrra. Suurima osa põllumaast moodustavad teraviljad ning raps ja rüps (aastate 2021–2023 keskmisena 62%), kümneaastases perspektiivis alaneb osakaal 60%-le. Teraviljade kogutoodangu maht väheneb 2034. aastaks -13%, rapsil ja rüpsil -23%, kaunviljadel -10% võrdluses 2022–2024. aastate keskmisega.
Veiste arv on analüüsi põhjal 2034. aastaks 7% väiksem kui 2024. aastal. Samal ajal piimatoodang lehma kohta suureneb kümne aastaga 19% ning piima kogutoodang 12%. Lammaste ja kitsede arvu vähenemist prognoositakse 38% võrra, mis tähendab, et 2034. aastaks on Eestis ligi 30 600 lammast ja kitse. Sigade arvukus aga tõuseb praegusega võrreldes mõnevõrra.
Prognoos ja lisastsenaariumid:
Maaelu Teadmuskeskuse kodulehel. https://metk.agri.ee/pollumajandustootmise_prognoosid#prognoos-2025
Prognoosimudeli tulem on oluline sisend Eesti Keskkonnauuringute Keskusele (EKUK) põllumajanduslike kasvuhoonegaaside (KHG) ja õhusaasteainete prognoosimiseks.
.jpg "heworitz")
Maaelu Teadmuskeskuse töögrupis olid Marek Kärner, Anne Varendi, Eduard Matveev ja Katre Kirt.
