• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Lõunanaabrite juures sai käidud maisikasvatusega tutvumas

autor: Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
oktoober 2024
Kategooria: Taimekasvatus, Põllumehe Teataja oktoober 2024
Kevili taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk vahendab muljeid septembris lõunanaabrite juures toimunud maisikasvatuse põllupäevalt. Lätis toimunud põllupäeval räägiti nii maisisortidest kui ka umbrohutõrjest ja kahjuritest. Foto: erakogu

Lätis toimunud põllupäeval räägiti nii maisisortidest kui ka umbrohutõrjest ja kahjuritest. Foto: erakogu

Syngenta Eesti koostööpartnerite Karmen Ahja ja Kadri Leetbergi eestvedamisel külastasin septembris Lätit, kus toimus maisi põllupäev.

Maisisorte tutvustas ja jagas teadmisi maisi kasvatamise kohta Syngenta maisiseemnete tootejuht, poolatar Małgorzata Srebro.

Erilist tähelepanu pöörati maisisortide jaotusele. Tänapäeval eristatakse maisisorte peamiselt nende kasutusviisi järgi – kas neid kasvatatakse siloks või teraviljaks. Samas saime teada ka seda, et maisi terade kuju järgi jagunevad sordid Flint ja Dent tüüpideks. Terade kuju ja seemne koostise põhjal on võimalik ennustada, kas mais sobib paremini seemneks või siloks.

Mitu väärt maisisorti

Põllul jalutamise käigus tutvustati meile ka Powercelli hübriidsorte, mis on tuntud oma suure saagikuse ja kõrgeima klassi söödaväärtuse poolest. Eriti just veisekasvatajad hindavad neid sorte nende kvaliteedi tõttu. Ka spetsiaalsed sordid, nagu Maximaize, pakuvad kasvatamisel mitmeid eeliseid: väiksem ilmastikurisk, suurem ja stabiilsem saagipotentsiaal ning tasakaalustatum sööda kvaliteet.

Arutelu käigus räägiti ka umbrohutõrjest ja tänavusest konnatatra probleemist, mida oli edukalt kontrollitud umbrohutõrjevahendite Elumis ja Banveli abil. Teema tekitas palju huvi, kuna umbrohutõrje on oluline osa maisikasvatusest.

PollumeheTeajabanner

Lisaks räägiti veel maisi kahjuritest ja haigustest. Saime teada, et maisi kahjur Diabrotica virgifera, kes mujal maailmas on tõsine maisi juurte kahjustaja, on Poolas juba päris tavaline. Eestist seda kahjurit veel leitud pole.

Kokkuvõttes võib öelda, et Lätis toimunud maisi põllupäev oli suurepärane näide rahvusvahelisest koostööst ja teadmiste vahetamisest.

Sildid: maismaisikasvatuspõllupäevsyngentataimekasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikuvalikud

Järgmine artikkel

Euroopa Liidu mahepõllunduse poliitika lonkab kahte jalga

Seotud artiklid

Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu
Taimekasvatus

Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

oktoober 2025
Saastumise riski määramine METK Saku laboris.
Sisuturundus

Mis on teravilja mikrobioloogiline ja toksikoloogiline kvaliteet – kas saastumise riske on võimalik vältida?

oktoober 2025
Emmastes toimunud põllupäeval tekitas elevust hetk, kui põllule sõitsid kaks vana kombaini, et panna end proovile tänapäevase viljalõikusmasina kõrval. Foto: Kaisa Vahtmäe
Sündmus

Hiiumaa põllupäev tõi kokku tehnika, teadmised ja tulevikuvaated

august 2025
TeknEST OÜ teeb tihedat koostööd loomasöötade, silokindlustuslisandite jms arendus- ja tootmisfirmaga Schaumann.
Sisuturundus

Loomade tervist ja keskkonda säästvad lahendused

oktoober 2024
Järgmine artikkel
ÜPP keskkonnameetmed – mis meid ees ootab? Foto: Pixabay

Euroopa Liidu mahepõllunduse poliitika lonkab kahte jalga

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.