Tänavusel aastal toimusid mitmetes Eesti farmides praktilised katsetegevused rohumaadel ja maisipõldudel. Peale söödavarumise hooaja lõppu on paras aeg analüüsida andmeid ning teha esimesi kokkuvõtteid.
Katsete üheks põhiliseks fookuseks on silomahlade tekke vältimine söödatootmisel. Rohusilo kuivainesisaldust on võimalik kontrollida närvutamise abil, aga kuidas seda teha maisisilo puhul? Põllul maisitaime uurides saab kiirelt selgeks, et mahlad asuvad maisitaime varre alumises osas ja maisi kõrgemalt koristades saame hoidlatesse viia kuivema haljasmassi. Täpsemate andmete kogumiseks viisimegi pilootfarmis läbi maisi koristuskõrguse minikatse.
Maisi koristuskõrguse minikatsed
Klassikaline maisi lõikekõrgus Eestis on 30–35 cm, kuid katsetasime, kuidas muutub maisi kuivaine ning silo toiteväärtus liiga madalalt maisi võttes (25 cm) ning keskmiselt kõrgemalt lõigates (45 cm). Leidsime, et koristuskõrgust 20 cm võrra tõstes oli maisi haljasmassi kuivaine 9,3% võrra kõrgem. See teadmine kulub meile eriti ära just sellistel aastatel, kui sügisesed öökülmad tulevad varakult ning mais ei saa lõpuni küpseda. Lisaks keskkonnale tehtud teenele silomahlade vähendamise näol, ei uhuta silomahladega loomade jaoks väärtuslikku tärklist silost minema. Koristuskõrgust tõstes ja varretüügast rohkem maha jättes tõstame tõlviku osakaalu ning sellega tõuseb silos ka tärklise ja energia sisaldus. Just tärklise pärast ju maisisilo loomadele teemegi.
Koristuskõrgust muutes oli meil võimalik silosse 117 g/kg kuivaines tärklist rohkem saada. Koristuskõrgust tõstes kaotame iseenesest mõistetavalt mõningal määral ka saagikusest. Minikatses leidsime, et tõstes 20 cm võrra koristuskõrgust, vähenes saagikus 3,43 t/ha (tärklisevaese ja kiurikka osa võrra). Seda põllule jäävat juppi ei tohiks aga kindlasti kaotusena käsitleda, vaid see on põllule vajalik orgaaniline materjal ning heaks toiduks mullabakteritele.
Maisi osas on põllumeestel tihti küsimuseks ka õige koristusaeg – kas maisi seeduvus langeb, kui koristus toimub hiljem? Selle väljaselgitamiseks viidi läbi katse, mille raames koristati osa maisitaimi põllult 22. septembril ja teine osa taimi samalt põllult kõrval reast 7. oktoobril. Leidsime, et 16 päeva jooksul muutus taimik 12,9 %-punkti võrra kuivemaks ning tärklise sisaldus tõusis 67 g/kg kuivaine kohta. Samal ajal toorkiu sisaldus ei muutunud ning ka orgaanilise aine seeduvus jäi samaks. Selle katse põhjal ei saa väita, et varasemas kasvufaasis oli taim looma jaoks paremini seeduvam, kuid nägime, et ajas suurenenud tärklisesisalduse arvelt tõusis haljasmassi energiasisaldus 0,2 MJ võrra.
Vedelsõnniku katse Saaremaal
Lisaks silomahlade tekke vältimisele on projektis olulisel kohal ka vedelsõnnikuga majandamise efektiivsus ja keskkonnasõbralikkus. Selles osas viisime läbi vedelsõnniku katse Saaremaa kõrreliste rohumaal. Enne kolmandat niidet pandi pilootfarmis kõrreliste rohumaal kamarasse vedelsõnnikut (25 t/ha), kuid osad kettad olid alguses ummistunud ega töötanud. Selle tulemusel olid triibud rohumaal silmaga nähtavad – vedelsõnnikut saanud osa tumeroheline, mille vahel kollased triibud. Vedelsõnnik pandi rohumaale enne kolmandat niidet 29. juulil ning analüüsid võeti 15. augustil. Haljasmassi saagikust küll põllul ei mõõdetud, kuid koheselt hakkas silma, et vedelsõnnikuga osal oli massi topelt.
Analüüsitulemustest ilmnes, et proteiinisisaldus oli vedelsõnnikut saanud osal sellel ajahetkel 28,3% ning väetamata osal 16,3%. Sellest tulenevalt ka energiasisalduse vahe 0,4 MJ/kg vedelsõnnikuga väetatud osa kasuks. Ilma vedelsõnnikuta osa kollakas toon on osaliselt tingitud kõrrerooste esinemisest. Väetatud osal samal ajal kõrrerooste leitav ei olnud. Sellest saab järeldada, et toitmata taim on haiguste ja keskkonnamõjude osas oluliselt vastuvõtlikum ning vajab toitmist ka sügisese niite eel.
Katsest on näha ka tänavuse põua mõju Saaremaa rohumaadele, sest meie katsepõllul oli kasvavast haljasmassist võetud proovides kuivainesisaldused 37,0% ja 28,3%. See näitab ilmekalt, kuidas kõrrelised olid põllul juba püstijalu ära kuivanud ja närvutmisest ei saanud rääkidagi.
Kuigi möödunud taimekasvatushooaeg oli tootjale taaskord keeruline, siis uute teadmiste ammutamiseks ja erinevateks katseteks ongi sellised hooajad ideaalsed. Saime palju uusi teadmisi, mida eesootavatel seminaridel tootjateni tuua ning koos tulemuste üle arutleda.
Tulemas juhendmaterjal põllumeestele
Põllumajandus-Kaubanduskoda veab alates 2023. aastast projekti „Sustainable silage“ („Kestlik silotootmine“), mida kaasrahastab INTERREG Kesk-Läänemere programm. Projektis osalevad lisaks Lätile ja Soome farmeritele ka 10 pilootfarmi üle Eesti. Paralleelselt erinevate katsete läbiviimisega pilootfarmides on projekti „Sustainable Silage“ partnerid sel aastal tegelenud keskkonnasõbralike söödatootmise praktikate kohta praktilise juhendmaterjali koostamisega põllumeestele.
Juhendmaterjali eesmärgiks on pakkuda põllumeestele kasulikku teavet just uuenduslike lahenduste kohta näiteks järgmistel teemadel: söödavajaduse mahu planeerimine, söödatootmises kasutatavad taimeliigid, rohumaade rajamine, hooldamine ja uuendamine, uuenduslikud silokultuurid, linnu- ja loomakahjude vältimine, niitmis- ja närvutamistehnoloogiad, uuemad sileerimise praktikad, fermentatsiooni käigus silo kvaliteedi tagamine, silofrondi käsitlemine, silomahlade ja -plasti käitlemine, söödatootmise ja süsinikubilansi vahelised seosed. Juhendmaterjal peaks valmima 2025. aasta kevadeks.
Maaelu Teadmuskeskus on Jõgeva katsepõldudel läbi viimas katset rohumaade silomahlaga väetamise kohta, mille tulemusi saab põllumeestele tutvustada 2025. aasta sügisel.
9. detsembril 2024 toimub Paides tänavuse aasta söödatootmise hooaega kokkuvõttev seminar. 2025. aastal on EPKK-l kavas korraldada seminar, kus erinevad osapooled saavad arutleda söötmise mõjude kohta piima kuivaine sisaldusele. Samuti on 2025. aasta sügisel plaanis maisilo tootmisele pühendatud põllupäev.
Projekti tulemusi tutvustatakse rahvusvahelisel keskkonnasõbralikule söödatootmisele pühendatud konverentsil, mis toimub iga-aastase Eesti Põllumajanduse Aastanäituse raames. Infot nimetatud sündmuste kohta leiab jooksvalt EPKK infokanalitest.
Loe veel https://epkk.ee/sustainable-silage/
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
