Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav Alltech Eesti on hea näide, kuidas teinekord võivad juhuslikust kohtumisest alguse saada suured asjad. Just sel moel – juhusest ja sellest kinnihaaramisest – Alltech Eesti sündiski.
Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar meenutab, et 2000. aastate alguses korraldas rahvusvaheline USA biotehnoloogiaettevõte Alltech Tallinnas loomakasvatusteemalise konverentsi. Pilleriin oli samuti konverentsile kutsutud, kus ta sattus vestlema Alltechi asutaja Pearse Lyonsiga. „Ta küsis minult, mida ma tahaksin tulevikus teha. Vastasin, et tahaksin endiselt töötada loomaarstina, aga mitte loomi ravida, vaid koostöös loomakasvatajate ja loomaarstidega teha paremaid otsuseid söötmises ja pidamises ehk loomade heaolus, et kari oleks tugev ja tootlik. Pärast meie vestlust tegi dr Lyons mulle ettepaneku alustada Alltechis ja luua Eestis Alltechi tütarettevõte. Dr Lyons nägi juba 20 aastat tagasi Eestit suure potentsiaaliga põllumajandusmaana,“ meenutab Pilleriin.
Hoolimata sellest, et Alltech oli uue sajandi alguses meil tundmatu, nägi Pilleriin ootamatus pakkumises võimalust luua sidemeid ja tuua Eesti loomakasvatusse nii uusi teadmisi kui ka tooteid. „Ma pole oma otsust hetkekski kahetsenud, sest see 20 aastat on minu jaoks olnud väga huvitav ja arendav, võimalusi ja väljakutseid pakkunud aeg,“ meenutab Pilleriin. Ta on tänulik kõigile, kellega on kaks kümnendit koostööd teinud ja Eesti loomakasvatust edendanud nii kergematel kui ka raskematel aegadel.
Märkimisväärne on fakt, et Alltech Eestil on kümmekond klienti, kes on ettevõttega selle esimesest päevast peale koos kasvanud ja arenenud. „Me kutsume neid kuldseks kümneks. See, et meil on Eesti põllumajanduses suur hulk pikaajalisi koostööpartnereid, on meie jaoks suur tunnustus,“ on Pilleriin tänulik. „Ma soovin neid kõiki tänada ja seda me teeme kindlasti meie peatsel sünnipäeva tähistamisel,“ lubab ta.
Lehm lüpsab suust
Eesti loomakasvatust tunneb Pilleriin piisavalt hästi ja seetõttu väidab ta julgelt, et meie loomakasvatus on väga heal tasemel. Paljuski just seetõttu, et farmiomanikud, loomakasvatajad ja veterinaarid järgivad põhimõtet „lehm lüpsab suust“. „Töö loomakasvatusega ei alga mitte farmist, vaid põllult. Me ei saa loomakasvatust arendada, lehmade tootlikkust ja tervist parandada, kui me ei pööra tähelepanu sellele, mida lehm sööb ning kuidas me suudame täita tema heaolu- ja tervisevajadusi – luua keskkonna ja katta söödalava. Nii et koostöö agronoomi, loomakasvatusjuhi ja veterinaari vahel on väga tähtis!“
Nii töötataksegi koos Eesti loomakasvatajatega selle nimel, et karjad oleksid terved, loomad püsiks kauem karjas ja toodang tuleks kohalikust söödast – seda nii majanduslikult jätkusuutlikult ehk tasuvalt, aga ka keskkonda säästvalt. Tarbijad saavad selle tulemusena nautida kvaliteetset piima, liha ja mune.
Innovatsioon viib edasi
Pilleriin on veendunud, et just teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine on võtmetegurid, mis aitavad loomakasvatajatel areneda ja konkurentsis püsida. Söötmise korraldus ja tootmise monitooring selle kõigis etappides on tema sõnul kindlasti põllumajanduses üha määravama tähtsusega. „Praegu on Eestis kümmekond farmi, kes kasutavad Alltechi pilvepõhist söötmise monitooringu programmi InTouch. See võimaldab tootjal igapäevaselt jälgida söötmist, kasutatud söödakoguseid ja sellest toodetud piimaliitreid. Kõrvalekallete esinemisel saadab programm farmi teavituse, mille alusel saab korrigeerida söötmist. Seega on Eesti piimatootjatel võimalus mugavalt igapäevase piimatootmise tulemusi jälgida, ilma et peaks erinevatest allikatest andmeid kokku otsima. „Eesti loomakasvatus vajab seda. Viimastel aastatel suurenenud klientide arv just InTouch programmi kasutajate hulgas Eesti farmides on selle kinnituseks,“ räägib Pilleriin.
Teadus aitab ajaga kaasas käia
Alltechil on maailmas neli teaduskeskust, kust jõuab ka Eesti loomakasvatuseni nii teadmisi kui ka tooteid. Just teadmiste jagamine on olnud üks Alltechi olulisemaid edu faktoreid Eestis. „Ei ole oluline, kui palju ja mida meie Alltechis teame, vaid kui olulised on meie teadmised kohalikule loomakasvatusele,“ tõdeb Pilleriin.
Teine edukuse valemi komponent on maailmas toimuvate muutustega kaasaminek ning julgus ja oskus ise oma tulevikku kujundada. Viimase paarikümne aasta jooksul on põllumajanduses aina enam tulnud arvestada majanduskeskkonna mõjudega, suurendada tasuvust ning suuta kohaneda tarbijate muutuvate ootuste ja karmistuvate keskkonnanõuetega.
„Alltech käib ajaga kaasas ja pakub oma tütarettevõtte Alltech E-C02 teadmistele tuginedes põllumajandusettevõtetele keskkonnamõjude hindamist ja C02 jalajälje auditit. Meie meelest pole põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks õige tee mitte loomade arvu vähendamine, vaid tootmise efektiivsemaks muutmine. Mida vähem on piimatootmises põllult farmini kadusid ja mida kauem on loom karjas, seda väiksem on piimatootmise keskkonnajälg ja seda võimekam on ettevõte ka majanduslikult. „Oleme Eestis mitmes põllumajandusettevõttes teinud keskkonnajalajälje auditi ja arvutanud välja C02 ekvivalendi ühe piimaliitri kohta. See info on farmidele ja lõpptarbijatele aina olulisem,“ rõhutab Pilleriin, et mida aeg edasi, seda suurema kaalu keskkonnateemad omandavad.
Alltech kiirpilgul
1980. aastal asutas Pearse Lyons USA-s loomasöötade tootmise ettevõtte Alltech. Praeguseks on Alltech kasvanud rahvusvaheliseks biotehnoloogia kontserniks, kuhu kuulub 20 tütarettevõtet enam kui 5000 töötajaga.
Alltech Eesti OÜ asutati 2004. aastal. Ettevõte pakub söötmisalast teavet ning maailmas tunnustatud ja laialt kasutatavaid teaduspõhiseid tooteid ning tarkvaralahendusi piimafarmidele, lihaveiste kasvatajatele ning sea- ja linnukasvatajatele.
Alltech on üks väheseid ettevõtteid Eestis, kes pakub meie kalakasvatajatele nii söötasid kui ka söötmisalast teavet. Seda tehakse Alltech Coppens Hollandi Teaduskeskuse ja söödatehase ning Soomes asuva Alltech Fennoaqua võimalusi kasutades just põhjamaade pikaajaliste kogemuste baasil.
