Eestis taimekaitsevahendite turule lubamisega tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti kõrvu jõuab pahatihti kriitika, et protsess on pikk ja keerukas, nõuded ranged ning turule lubatud vahendite valik napp. Miks see nii on ja kas ranged nõuded on ikka põhjendatud?
Taimekaitsevahendid aitavad tõrjuda kahjureid, haiguseid ja umbrohtusid, mis võivad põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti oluliselt vähendada. Kuid me ei tohi unustada, et enamik taimekaitsevahendeid on ohtlikud kemikaalid, mille kasutamisega kaasnevad riskid.
Turule lubamine nõuab põhjalikku riskihindamist, et tagada toodete ohutus inimestele, loomadele ja keskkonnale ning tõhusus kahjurite ja haiguste tõrjel. Selle protsessi tulemusel valmivad põhjalikud ja sõltumatud teaduslikud ning regulatiivsed hinnangud.
Põhjalik hindamine tagab ohutuse
Euroopa Liidus vastutab taimekaitsevahendite riskihindamise ja turule lubamise eest Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Komisjon koos liikmesriikide vastavate asutustega. Eestis tegeleb sellega Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakond.
Hindamisel arvestatakse toimeainete ja toodete:
- füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning nende määramiseks vajalike analüüsimeetodite olemasolu;
- toksilisust inimestele, loomadele ja tolmeldajatele (nt mesilastele);
- keskkonnamõju, sealhulgas mõju veekogudele, mullale ja elurikkusele;
- jääke toidus ja nende mõju tarbijatele;
- tõhusust taimekahjustajate vastu, et vältida asjatut kemikaalide kasutamist.
Euroopa Liidus on taimekaitsevahendite reguleerimine ühtlustatud, kuid lõplik turustamise otsus on riiklik. Iga liikmesriik vastutab selle eest, kuidas ja millistel tingimustel taimekaitsevahendeid kasutatakse. See on mõistlik, sest riikide põllumajandustraditsioonid ja -kultuurid on erinevad, mõjutades taimekaitsevahendite vajadust ja kasutusviise.
Näiteks Eestis kasutatakse aina enam minimeeritud harimist. Oluline on ka keskkonna- ja kliimatingimuste erinevus. Eesti kuulub põhjatsooni koos Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandiga. Selles tsoonis kehtivad rangemad nõuded, kuna kliima on külmem, taimede kasvuperioodid lühemad ja ökosüsteemid haavatavamad.
Kui soovime hoida elukeskkonda ning tagada ohutu toidulaua ja jätkusuutliku põllumajanduse, on ranged nõuded mõistlikud ja vajalikud. Sageli küsitakse, miks taimekaitsevahendid pole enam nii tõhusad kui vanasti. Varasemad keemilised taimekaitsevahendid olid sageli väga laia toimespektriga, kuid nende kõrvalmõjud keskkonnale ja tervisele on viinud paljude toimeainete keelustamiseni (nt neonikotinoidid).
Uued taimekaitsevahendid on samuti tõhusad, aga nad töötavad teistmoodi ja eeldavad kasutamist koos teiste tõrjemeetmetega. See tähendab, et nende mõju pole võib-olla nii kiire, kuid pikas perspektiivis on need jätkusuutlikumad.
Soovime nii kiireid ja tõhusaid vahendeid kui ka puhast elukeskkonda, kuid mõlemat korraga ei saa. Seetõttu on vaja veelgi enam rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja leida tasakaal põllumajanduse tootlikkuse, keskkonnahoiu ja inimeste tervise vahel.
Taimekaitsevaldkonna tulevikutrende määravad bioloogilised tooted ja biotõrje, täppispõllumajandus, nutitehnoloogiad (nt droonid ja robotid) ning innovaatilised lahendused, nagu RNA-põhised taimekaitsevahendid. Kuigi taimekaitsevahendite hindamine ja turule lubamine on Põllumajandus- ja Toiduameti pädevus, on ohutus kõigi turuosaliste – tootjate, turustajate ja kasutajate – ühine vastutus.
Tänavu on valikuvõimalus laiem
Võrreldes eelmise hooajaga on taimekaitsevahendite register oluliselt täienenud uudse koostise või uudse kasutusalaga toodetega. Eriti oluline on see, et lisandunud on kuus uue toimeainega toodet ja see tähendab, et taimekasvatajatel on rohkem võimalusi resistentsuse vältimiseks.
Töötame selle nimel, et algavaks hooajaks jõuaks kasutajateni veel mõned olulisemad taimekaitsevahendid. Lisaks uutele toodetele on mitmed tooted saanud kasutusala laiendusi.Peamiselt aianduses kasutatavad tooted said loa kasutamiseks erinevatel taimekultuuridel.
Eelmisel aastal jõudsid turule peamiselt erinevad fungitsiidid ja herbitsiidid, käesoleval aastal on juba saanud turustamise loa insektitsiid Benevia ja lõpusirgel on Carnadine Extra laiendus, et seda saaks kasutada teraviljade ning oa- ja hernekahjurite tõrjeks.
Miks on Eestis lubatud taimekaitsevahendite valik napp?
Taimekasvatajad kurdavad, et Eestis lubatud taimekaitsevahendite valik on napp. Sellel on mitu põhjust, sealhulgas Eesti turu väiksus. Toodete turule lubamine on taotluspõhine ja toote omanikul võib puududa ärihuvi Eestis turustamiseks.
Samuti esineb juhtumeid, kus Põllumajandus- ja Toiduametile hindamiseks esitatud toimikutes on andmelüngad, taotlejal puuduvad esitatud andmetele õigused või need ei vasta põhjatsooni nõuetele, mistõttu ei saa toodet Eestis turule lubada.
Tööl on rohkem hindajaid
Lisaks on probleemiks taotluste menetlemise venimine. Põllumajandus- ja Toiduameti prioriteet on turule lubamise menetluste kiirendamine ja läbipaistvamaks muutmine.
Eelmisel aastal suurendasime hindajate tiimi nelja töökoha võrra ning töötame järjekindlalt protsessi sujuvamaks muutmise nimel. Täienenud meeskond on võimaldanud luua kaks tuumiktiimi, üks tiim tegeleb peamiselt toimeainete hindamisega ja teine toodete turule lubamisega.
Menetlusajad on lühenenud
Arvestades sellega, et meeskond sai suures osas paika alles eelmise aasta teises pooles, siis oma täielikku potentsiaali pole me veel saavutanud, küll aga on juba näha, et menetlusajad on oluliselt lühenenud. Tänavuseks aastaks oleme võtnud eesmärgi, et keskmine menetlusaeg (välja arvatud tsonaalsete toodete hindamise puhul) ei oleks pikem kui neli kuud.
