Põllu- ja maaelumajandus peab suutma üha keerulisemates tingimustes varustada maailma kvaliteetse toiduga, mistõttu leitakse järjest innovaatilisemaid lahendusi. Taluniku jaoks on oluline, et investeering tagaks kasumi, ning see otsustab, millised ideed saavad teoks.
Põllumajandus ja toidutööstus on kogu maailmas suure surve all. Ühelt poolt on vaja ära toita rohkem inimesi kui eales varem. Samal ajal on murekohaks süvenev tööjõupuudus ja palgasurve, mis teeb tootmismahu suurendamise keeruliseks, ning kliimamuutused, mis rõhutavad ressursside jätkusuutlikku kasutamist.
Surve leevendamiseks räägitakse üha enam uutest tehnoloogiatest, keskkonda säästvatest tootmisviisidest ja nutikatest lahendustest, mis on just nende trendidega toimetulekuks välja töötatud. Pealtnäha tundub lahendus lihtne: näiteks kui muret teeb tööjõupuudus, siis investeeri tarka tehnikasse, mis suudab ise rutiinsemad ülesanded ära teha.
Samas – isegi kui tehnoloogia lubab keskkondlikku või sotsiaalset kasu, realiseerub see harva, kui ei paranda kasumlikkust kas siis suurema saagikuse, väiksemate tootmiskulude, parema turustamise või riskide maandamise kaudu. See tähendab, et innovaatorid peavad kavandama lahendusi, mis on lisaks tehnilisele usaldusväärsusele ka rahaliselt elujõulised.
Siinkohal on oluline teadusasutuste ja ettevõtete vaheline koostöö, et teadus- ja arendustegevused planeeritakse kooskõlas sektori olukorra ja lahendamist vajavate murekohtadega. Tootjate poolt on oluline valmisolek väljatöötatud lahendusi katsetada ning realiseerida. Hea uudis on, et Eestis on juba mitu hästi toimivat ja kasumlikku lahendust välja pakkuda.
Täppisviljelus aitab põllukultuure õigesti väetada
Põllukultuuride klaster aitab tootjatel kaugseireandmete põhjal kaardistada toitainete vajaduse varieeruvuse oma põldudel ja väetada täpselt seal ja sellises koguses, kus taimed seda tegelikult vajavad. Seireandmete põhjal töötavad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadlased välja uusi väetussoovitusi. Sellega välditakse nii alaväetamist, mis vähendab saagikust, kui ka üleväetamist, mis kahjustab keskkonda.
Odra, nisu ja rapsiga tehtud katsetulemused näitavad, et täppisviljelusega kasutatakse vähem väetist, mis aitab kulusid kokku hoida. Sealjuures aga kasvab tulu, sest võrreldes ühtlase väetamisega säilib või isegi suureneb saagikus. Lisaks aitab võimalus teha otsuseid lähtudes põllu tegelikust olukorrast hoida keskkonda üleliigse väetamise eest.
Sama eesmärki täidab ka Paul-Tech OÜ, kelle digitaalne mullajaam annab teada, kui väetis hakkab põllul lahustuma ja muutub taimedele kättesaadavaks. Seade mõõdab toitainete taset mullas ning edastab igal hommikul soovitused põllu harimiseks.
Lisaks jälgib Paul-Techi mullajaam, kas taim kogeb põuastressi, ning annab teada, millal muld kuivab kiiresti ja millal on vajadus kasta. Kui taim on väetamise ajal põllustressis, võib ta tugevalt kahjustada saada. Põllustressi sümptomeid on palja silmaga keeruline märgata, mis tähendab, et digitaalsest tööriistast on suur abi.
Innovatsioon suurendab loomade heaolu
Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Celvia CC AS väljatöötatud Wisecow vähendab piimatootja tööjõukulu ning tööaega nahaaluse implantaadi abil, mis mõõdab lehmade kehatemperatuuri reaalajas. Nutikas lahendus võimaldab varajast haiguste avastamist, mis vähendab loomade ravikulude tekkimise ja tootmise vähenemise riski. Võrreldes teiste turul olevate lahendustega võimaldab Wisecow terviseinfo süsteem jälgida looma tervist ja heaolu terve looma eluaja jooksul – esimestest päevadest kuni surmani.
Samuti aitab funktsioon „Wisecow Find“ leida loomi farmi territooriumil kiiresti üles, mis säästab tööaega ja tööjõukulu. Automaatne andmekogumine vähendab vajadust käsitsi seireks ja on sealjuures täpsem, aidates suurendada piimatootmise efektiivsust ning vähendada kulusid.
Ees ootab suur areng, sest automaatselt kogutud terviseandmed võimaldavad senise raviandmete kogumise praktika asemel hakata jälgima looma terviseseisundit ning heaolu. See omakorda parandab nii piimatoodangu stabiilsust, mis pakub otsest rahalist kasu tootjale, kui ka annab võimaluse veterinaarmeditsiini arenguks.
Edukas innovatsioon sünnib tänu võrgustikule
Nutikate ideede kasumlik realiseerimine vajab toimivat infrastruktuuri: ettevõtjat, kes otsib uut lahendust, teadusasutust, kes on valmis lahenduse leidma, ning tugiorganisatsiooni, kes aitab saada finantsilist tuge ja nõustab vajalike koostööpartnerite leidmisel.
Sellise kogukonnana tegutseb Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistus, kes ühendab põllumajandus- ja toidusektori arengust huvitunud ning võimestab seeläbi ettevõtjaid. Tugiteenustena aitavad METK-i innovatsioonikonsultandid leida üles vajaliku info, vahendavad sise- ja välisspetsialiste ning toetavad koostööprojektide tekkimist ja arenemist. Sealjuures oskavad konsultandid soovitada projektidele rahastusallikaid ja annavad nõu taotluste koostamisel. Kõik selleks, et sektor püsiks elujõuline.
Sarnase eesmärgiga esindab Tartu Biotehnoloogia Park EIT Foodi programmi Eestis, pakkudes tuge kohalikele toidusektori talentidele. EIT Food on Euroopa-ülene toidusektori ettevõtlusele keskendunud kogukond, kelle eesmärk on lõimida ettevõtlust, haridust ja teadust.
Täppisviljelus, nutikad mullajaamad ja Wisecow lahendus näitavad, et innovatsiooni abil ei leiutata põllumajanduses ainult uudseid tehnoloogiaid, vaid see pakub tootjale ka majanduslikku tuge. Need tööriistad aitavad säästa sisendkulusid, vähendada tööjõuvajadust ja hoida nii põldu kui loomi paremas seisus, mis kõik kasvatab tulu.
Eesti põllumajandussektor on juba näidanud, et suudab olla uuenduslik, edukas ja paindlik, tõestades pidevalt, kuidas nutikad lahendused saavad muuta põllumajanduse samal ajal nii kasumlikumaks kui ka keskkonnasõbralikumaks.
