Põllumajandusäri nagu iga teisegi äri toimimiseks läheb vaja kahte poolt – ostjaid ja müüjaid. Nende kokkuviimiseks on üks võimalus börs. 1996. aastal asutatud põllumajandus-kaubanduskojas hakati üsna pea uurima võimalusi põllumajandusbörsi käivitamiseks.
Õigupoolest tekkis põllumajandusbörsi avamise idee professor Igor Gräzinil, kes oli alates 1990. aastast õppejõud USA-s Indiana osariigis asuvas Notre Dame’i ülikoolis. 1995. aastal pakkus Gräzin Eesti valitsusele võimalust Ameerika üliõpilaste abil Eesti olusid ja USA kogemusi arvesse võttes luua interneti vahendusel tegutsev põllumajandusbörs. Ettepanek sai valitsuselt heakskiidu ja 1996. aastal alustas rühm ameerika üliõpilasi idee elluviimiseks tööd, sh reisiti suvel paariks kuuks Eestisse, et siinsete oludega tutvuda ja ettevõtteid-organisatsioone koostööks kaasata. Peamine rõhk langes Riigikogu maaelukomisjonile, talupidajate keskliidule ja äsjaloodud põllumajanduskojale. Viimasest saigi projekti eestvedaja Eestis.
USA-s tutvumisreisil
Toonane koja juhatuse esimees Märt Viileberg tegi 1997. aasta kevadel vastuvisiidi USA-sse, kus külastas Chicago kaubabörsi ja mitmeid põllumajandusettevõtteid. Hiljem käis Viileberg koos koja turundusjuhi Pille Liivaauguga veelkord USA-s ja ka Poolas põllumajandusbörsidega tutvumas. Need kogemused andsid kinnitust: Eestiski on vaja börs käivitada.
1997. aastal sai valmis veebileht www.the-exchange.com, kust võis leida liha, teravilja ja aianduse valdkonna müügi- ja ostupakkumiste infot nii hinna kui ka koguste kohta, samuti kontaktandmeid. 1998. aastal lisandusid piima- ja maasaal.
![PollumeheTeatajabanner]( "PollumeheTeataja src=")
Kuigi lõviosa põllumajandusbörsi registreerunud liikmetest oli Eestist, leidus neid ka USA-st, Kanadast, Rootsist, Soomest ja mujaltki. Märt Viileberg nendib, et huvilised said toorainete kohta infot vahetada, kuid kauplemiseni ei jõutud. „Internet polnud igapäevane tööriist. Näiteks taluliit, mis arendas samal ajal oma ostu-müügikeskkonda Talutark, vahetas maakondlike liitudega infot flopiketaste abil,“ selgitab Viileberg.
Peaministrilt esimene tehing
Esimese näidistehingu tegi börsi populariseerimiseks Igor Gräzini eeskostel toonane peaminister Mart Siimann. Aga aeg virtuaalses keskkonnas kauplemiseks polnud veel küps ja nii juhtuski, et Eesti põllumajandusbörsi veebileht, mille kasutajaskond ulatus aastas kümnete tuhandeteni, infokeskkonnast kauplemiskeskkonnaks ei muutunud. Aastal 2000 tegi koda otsuse veebileht sulgeda. „Börs oli meie väikese Eesti jaoks liiga suur idee,“ sõnastab Kalle Reiter põhjuse, miks põllumajandusbörs sajandivahetusel kõige kaduva teed läks.
Seotud artiklid
Ajakiri siin
