Kui PRIA hinnakataloogi süsteem 2015. aasta alguses alustas, asusid tehnikamüüjad küll torisedes, aga siiski, müüdava tehnika varustustasemeid ja hindu kataloogi kirja panema. Nüüd täiendatakse andmeid juba harjumusest.
Hinnakataloogi põhimõte seisneb nn võrdluskulude meetodi rakendamises. See tähendab seda, et masina ostmiseks toetuse taotleja ei pea võtma kolme hinnapakkumist nagu varem, vaid saab valida hinnakataloogist talle sobiva masina. Tehnika müüjat kataloogis näha ei ole. Hinnakataloogi kasutades ei pea PRIA enam 5000 eurot ületavate liikuva tehnika investeeringutoetuste puhul kolme hinnapakkumist võrdlema. Samuti uurima, miks taotleja tegi just nii- või naasuguse valiku.
Kataloogis näidatud maksumus ei määra veel kauba müügihinda. Seal on toodud hinna maksimaalne piirmäär konkreetse varustustasemega tehnika puhul, mille ulatuses PRIA saab määrata ostetava masina kohta toetuse. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi. Piirhinna mõistlikkust kontrollivad võrdlusmeetodil naaberriikide hindadega Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadurid.
PRIA seisukohast vaadates on hinnakataloogi üks eesmärk saavutada aus ja õiglane investeeringutoetuste eraldamine, mis välistab ostja ja müüja kokkumängu. Kataloogi saab märkida erinevad varustustaseme hinnad, iga mudeli kohta kuni kolm hinnavarianti. Seega võib märkida nii odavaima kui ka kalleima hinna, lisaks veel ühe vahepealse.
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloogi kasutamise korra kinnitas põllumajandusministri vastav määrus üle-eelmise aasta veebruarist. See näeb muu hulgas ette, et iga kahe aasta järel tuleb hinnakataloogi kantud andmeid uuendada. Tänavu kevadel müüjad sellega hoogsalt tegelesidki.
Segadus hindade muutmisega
Andres Suitso, OÜ Stokker Agri põllumajandustehnika müügijuht on seda meelt, et PRIA toetuse saamise eelduseks olev hinnakataloog tõi tehnikamüüjatele juurde paberimajandust ja põllumeestele üksjagu segadust.
„Näiteks see, et kahe aasta jooksul ei saa kord juba kataloogi kantud andmeid muuta, seadmete tarnijad aga tõstavad alatasa hindu. On hästi, kui hinnatõus jääb 2–3% piiresse, aga tavaline praktika on neid igal aastal 5% kergitada. Tuleb ette ka 10%-ni küündivaid hinnatõuse,“ kirjeldab Suitso hinnakataloogiga kaasnevaid muresid.
„Eks müüja peab mingi legendi leidma, trikitama, lausa valetamagi. Kui masin osutub kallimaks kui hinnakataloogis kirjas, siis peab hinnaerinevuse PRIA-le ära põhjendama. Näiteks et tootja on välja lasknud uue modifikatsiooni, mil paar tuld rohkem küljes ja selle tõttu on see ka kallim.“
Ma ei tunne küll, et hinnakataloogi süsteem tehnika soetamise varasema korraga võrreldes keerulisemaks muutis.
Siim Kleberg,OÜ Leevre juhataja
PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Lauri Kolberg selgitab, et tegelikult saab kataloogis andmeid vahepeal muuta küll. Juba süsteemis oleva objekti uue hinna kohta saab süsteemi andmeid sisestada jooksvalt, lisades põhjenduse, miks soovitakse senisest erinevat hinda. „Kui muudatus on põhjendatud, siis ETKI valideeribki asjale uue hinna. Kui aga soovitakse andmeid muuta, siis tuleb süsteemi teha täiesti uus sisestus koos olulise info ja vajaliku varustusastme kirjeldusega,” juhendab Kolberg.
Küll aga paneb ta sisestajatele südamele, et varustusastme kirjeldus ei oleks liiga üldine ega liiga detailne, vaid sisaldaks kirjeldust just nendest komponentidest, mis hinda oluliselt mõjutavad. „Näiteks pole oluline, kas traktori X kabiinis on raadio. See ei muuda traktorit teistsuguseks põllutöömasinaks ja raadio lisamine masina andmetesse ei anna põhjust valideerida nüüd selle traktori kohta veel üht eraldi kirjet uutmoodi hinnaga,” selgitab Kolberg.
Praktika on kujunenud töö käigus
Hoolimata süsteemi keerulisusest kasutakse masinamüüja Andres Suitso sõnul investeeringutoetust masinate ostmiseks agaralt, sest pole ju palju agrofirmasid, kel uue traktori jagu raha pangaarvel vedeleks.
Suitso räägib, et põhimõtteliselt toimib üsna hästi n-ö vahetamise süsteem. Kuni PRIA põllumehe taotlust menetleb, ja selleks kulub tavaliselt pool aastat, saab toetuse taotleja ümber mõelda ja kataloogist teise samaväärse masina või põlluharimisriista valida. Kui see on algsest kallim, tuleb lihtsalt omafinantseeringuks suurem summa maksta.
Toetatakse keskmiselt 30% soetatava tehnika maksumusest, aga siin on ka erisusi. Näiteks noortalunikeks klassifitseeruvad taotlejad saavad rohkem, teised vähem jne.
Keeruline lugu atradega
Omaette häda on Suitso sõnul nende põllutöömasinatega, mida sõidukite registris ei registreerita – adrad, külvikud, randaalid jmt. Kuigi ka need peab toetuse saamiseks kindlustama, ei olevat pangad just vaimustuses nende soetamiseks laenu andma. Sageli aga võetakse toetusele lisaks ka pangalaenu.
Suurematel põllumajandustehnika müüjatel on ka endal krediidiandja tegevusloaga finantseerimisasutused, aga kallimat tehnikat nende kaudu osta pole kuigi mõttekas, sest kasvõi aastane intressimäär on neis pankade omast märksa kõrgem, küündides vähemalt 10% juurde.
Tihti on toetuse saamise tingimustes ka klausel, et seda ei maksta põllumehele korraga välja, vaid n-ö tilgutatakse kaks korda aastas esitatavate kuludokumentide alusel.
„Mulle tundub, et iseäranis väiksemate põllumajandustootjate võit võrreldes varasema süsteemiga on hinnakataloogi rakendumise järel jäänud väiksemaks,“ leiab Andres Suitso.
Raplamaa põllumajandusettevõtte OÜ Leevre juhataja Siim Kleberg soetas mullu hinnakataloogi ja PRIA toetuse abil kombaini Massey Ferguson Activa S 7345, millel võimsust 243 hj ning hind 150 000 euro piires. Toetust sai Leevre kombaini ostmiseks 45% müügihinnast, kusjuures enda teadlikkuse tõttu õnnestus Siim Klebergil kogu toetussumma korraga kätte saada.
Parimad tingimused nutikale
Siim Kleberg on tallu varemgi tehnikat ostnud, sh ajal, mil hinnakataloogist veel midagi ei teatud. Nüüd, aasta pärast kombaini kättesaamist, aga peaaegu kaks aastat toetuse saamise protsessi alustamisest märgib ta, et midagi keerulist asjaajamises polnud ja suurema osa toimingutest sai teha e-PRIA kaudu.
Üldiselt tuleb taotlusse märkida terve posu ettevõtte käekäiku iseloomustavaid suhtarve alates müügitulust lõpetades koguinvesteeringute suurusega.
„Esitasin PRIA-le taotluse 2015. aasta sügisel ja kevadeks oli positiivne otsus käes,“ meenutab Kleberg. „Mõneti komplitseeris olukorda asjaolu, et kombain, mille ma ostsin, oli üldse esimene omataoline Eestis. Uus asi ja seega läbi proovimata.“
Tehing toimus nõnda, et pank ostis kombaini justkui endale, toetusraha laekus korraks Siim Klebergi arvele, sealt edasi aga kohe kombaini müünud firmale. Kombain ise aga on nii pangale kui ka PRIA-le tagatiseks.
Väike tagasilöök tuli sellest, et kombain ja heeder olid kataloogis eraldi ning PRIA esitas selle peale järelepärimise, miks ostuhind algselt planeeritust kallimaks osutus. Siim Klebergil läks aga korda asi arusaadavalt ära selgitada ja kõik jäid rahule.
Ta tunnistab, et toetuse taotlemise sujuvus sõltub ka sellest, kui kogenud ja nutikas põllumees on. Esimest korda lähevad need tegevused ikka kobamisi ja alati ei osata ehk ka õigeid sõnu seada, et endale võimalikult head tingimused välja rääkida. „Ma ei tunne enda kogemuse põhjal küll, et hinnakataloogi süsteem tehnika soetamise varasema korraga võrreldes kuidagi keerulisemaks muutis,“ kinnitab Siim Kleberg.
Viimane aeg andmeid sisestada
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik teatas, et praegu on tõepoolest põllumajandustootjatel paras aeg hinnakataloogist üle vaadata, kas need asjad, mida on plaanis toetuse abil soetada, on kataloogi kantud ja millal on need andmed, sh piirhind, valideeritud.
„Uute andmete esitamine hinnakataloogi peab toimuma enne taotluste vastuvõtuperioodi, sest vastuvõtu ajal andmete lisamist ja uuendamist ei toimu,“ selgitab Maris Sarv-Kaasik, miks praegu on viimane aeg asjaga tegeleda.
Hinnakataloog erisoove ei arvesta
Kristjan Ruusamäe
Baltic Agro Machinery haakeseadmete tootejuht
Hinnakataloog on tehnikamüüja jaoks bürokraatlik tööriist, millest talle otsest kasu ei sünni.
Keeruline on enne toetuse taotlusvooru hinnata, millised on masinad, millele meie kliendid toetust soovivad taotleda. Seega peaksime justkui kogu oma mudelivaliku hinnakataloogi lisama. Masinatel on aga väga erinevad varustustasemed ja klientide soovid varustusele on samuti erinevad. Kogu mudelivaliku hinnakataloogi lisamine on tehnikamüüjale äärmiselt ebamõistlik ja tülikas töö. Lisaks peab hinnakataloogi sisestatud hind kehtima kaks aastat. Seega peame hinnakataloogi masinat lisades arvestama kahe aasta hinnatõusudega tootjatehase poolt.
Samuti on probleemiks reegel, et taotlusperioodi jooksul ei saa uusi seadmeid kataloogi lisada. Päris palju on olukordi, kus klient avastab peale taotlusvooru avanemist, et võiks taotluse esitada ja tuleb meie käest masina hinnapakkumist küsima. Kui tegu on mõne mittetavapärase mudeliga, siis kataloogi me seda lisada ei saa.
Masinamüüjale oleks oluline saada PRIA-lt tagasisidet, millistele masinatele on toetust taotletud, see teeks asja meie jaoks mõttekamaks. Praegu me seda infot ei saa.
Hea teada
- MAK-i meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saab toetust taotleda ainult selliste mobiilsete põllumajandusmasinate ja -seadmete ostmiseks, mille andmed on kantud võrdlushindade kataloogi ehk nn hinnakataloogi ning mille andmed on taotlusvooru alguseks valideeritud.
- Kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab määrata toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi.
- Praeguse ajakava järgi saab e-PRIA-s 4.–10. detsembrini taotlust eeltäita ja 11.–18. detsembrini esitada. Kuna määrus on maaeluministeeriumis täiendamisel, võib ajakava sõltuvalt määruse jõustumise ajast muutuda.
