• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kutselised kalurid saavad taotleda toetust. Foto: shutterstock

    Kutselised kalurid saavad PRIAst taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

    Põllumehe tööpäevad mööduvad sageli tabelite, kontrollide ja ametkondlike nõuete keskel, mitte põllul. Foto: Shutterstock

    Põllumajanduspoliitika: liiga palju käske, liiga vähe usaldust!

    Kutselised kalurid saavad PRIAst taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

    Põllumajanduskoda sai uue nõukogu

    Loomataudidest ja nende tõrje olulisusest toidujulgeoleku tagamisel peavad lisaks loomakasvatajatele olema teadlikud ka need inimesed, kes ise loomi ei pea. Foto: Eve Rammo

    Eesti on ohtlike loomataudide piiramisrõngas

    Saabuvad PRIA investeeringutoetuste saajatele toetuste kasutamise tähtajad. Foto: Shutterstock

    PRIA: Peagi saabuvad lõppeva programmiperioodi investeeringutoetuste tähtajad

    Eestis on toit viimastel aastatel hüppeliselt kallinenud. Foto: Shutterstock

    Mis sai toiduainete käibemaksu langetamise mõjuanalüüsist?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kutselised kalurid saavad taotleda toetust. Foto: shutterstock

    Kutselised kalurid saavad PRIAst taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

    Põllumehe tööpäevad mööduvad sageli tabelite, kontrollide ja ametkondlike nõuete keskel, mitte põllul. Foto: Shutterstock

    Põllumajanduspoliitika: liiga palju käske, liiga vähe usaldust!

    Kutselised kalurid saavad PRIAst taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

    Põllumajanduskoda sai uue nõukogu

    Loomataudidest ja nende tõrje olulisusest toidujulgeoleku tagamisel peavad lisaks loomakasvatajatele olema teadlikud ka need inimesed, kes ise loomi ei pea. Foto: Eve Rammo

    Eesti on ohtlike loomataudide piiramisrõngas

    Saabuvad PRIA investeeringutoetuste saajatele toetuste kasutamise tähtajad. Foto: Shutterstock

    PRIA: Peagi saabuvad lõppeva programmiperioodi investeeringutoetuste tähtajad

    Eestis on toit viimastel aastatel hüppeliselt kallinenud. Foto: Shutterstock

    Mis sai toiduainete käibemaksu langetamise mõjuanalüüsist?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
MaaylikoolPT

Tark küsib nõu, rumal teab isegi

autor: HELI LEHTSAAR-KARMA, Põllumehe Teataja toimetaja
oktoober 2017
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja oktoober 2017
Lembit Ostra jar Imre Heinsaar, Wile Farm

Mentor Lembit Ostra ja mentii Imre Heinsaar alpakade juures. Heinsaare karjas leidub loomi 19 erinevas toonis villaga. N-ö täiskomplektist on Heinsaarel puudu vaid kolm värvi – alpakasid on suisa 22 eri värvi. Foto: Julia-Maria Linna

„Tüdrukud! Grete! Pipi!“ hüüab Wile Farmi peremees Imre Heinsaar vihmasel oktoobrihommikul. Tüdrukud – Lõuna-Ameerikast pärit imepehme villaga alpakad – keeravad hääle suunas ja hakkavad karjamaa tagumisest sopist hüüdjale lähenema, suured pruunid silmad tulijaile naelutatud.

Jah, uudistamist on küll, sest seekord pole peremees üksi, vaid temaga tuli kaasa Lembit Ostra, kes on poolteist aastat olnud alpakakasvataja Imre Heinsaare mentor.

Juba vanarahvas teadis, et tark küsib nõu, aga rumal teab isegi. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub maaettevõtjatele endast targemalt nõu küsimise võimalust 2016. aasta algusest, kui käivitus mentorlusprogramm. Maakeeli öeldes tähendab see seda, et põllumehel on võimalik saada endale kogenud nõustaja, kellega äriasju arutada ja tegevusplaane seada. Ning seda teatud tundide piires täiesti tasuta.

Alpakakasvataja Heinsaar ja MES-i mentor Ostra olid ühed esimesed, kes möödunud aasta alguses MES-i mentorlusteenusega n-ö käe valgeks said – Heinsaar mentii ja Ostra mentorina. „Meid viis kokku ühine tuttav ja eks arutasime juba enne mentorluslepingu vormistamistki omavahel asju,“ meenutab Heinsaar.

Alpaka pole põllumajandusloom

Foto: Wile Farmi alpaka
Wile Farmi alpaka. Foto: Julia-Maria Linna
Foto: Alpaka Adam lutipudelist joomas
Lutipudelist joob Aadam: liiga väikesena sündinud tall, kelle ema hülgas, kuid Imre Heinsaar üles poputas. Foto: Julia-Maria Linna

Asju, mida arutada, loomulikult jagus, sest alpakakasvatus on Eestis uus asi. Neid imepehme villaga loomi on Maarjamaal paarisaja ringis, neist 29 elab Järvamaal Wile Farmis, kuhu esimesed alpakad jõudsid 2014. aastal.

PollumeheTeajabanner

Lembit Ostra leiabki, et mentorlusteenuse edasiarendusena võiks olla võimalik nõu küsida ka välismaistelt spetsialistidelt. Olgem ausad – Eestis alpakakasvatuse ja nende villast toodete valmistamise detailideni tundjaid ju polegi.

Ja kui keegi arvab, et vill on vill, olgu ta siis lamba või alpaka oma, siis eksib ta rängalt: alpakakarva pikkus võib olla 15 sentimeetrit ja seda on lamba omast vähemalt kolmandiku võrra enam. See aga tähendab, et lambavillast lõnga tootmiseks kasutatavad riistad ei sobi alpakavilla jaoks.

Bürokraatlikke erinevusi on ka: alpaka pole Eestis põllumajandusloom ja see tähendab, et põllumajandusloomadepõhiseid toetusi alpakakasvatajad taotleda ei saa. „Mul on nad koduloomad, nagu koeri peaks,“ muigab Imre Heinsaar.

Turismimagnet alpaka

Tundub, et alpakadele igatahes Wile Farmis meeldib, sest Heinsaare sõnul on karjas tiinestumise protsent väga hea ning loomad on tubli tervise juures. Järelikult võib arvata, et üsna pea teeb Heinsaar teoks kavatsuse – või Napoleoni plaani, nagu ta ise ütleb – kasvatada kari 150-pealiseks. Maad selleks praegu jätkub ning tahet samuti.

Foto: Wile Farmi alpaka toodang

Foto: Imre Heinsaar ketrab alpaka villa vokil
Imre Heinsaar ketrab vokil, mis on kahe jalaga tallatav. Foto: Julia-Maria Linna

Kuid alpakade pidamisel ainult turismimagnetina pole mõtet, kuigi ka turiste on igal aastal Wile Farmi järjest enam tee leidnud. Mullu 2700 inimest, tänavu tuleb see number juba 3000 kanti. „Villavabrikusse ja valmistoodangu müümisesse on plaanis rohkem panustada,“ avab Heinsaar kaarte.

Nimelt ostis ta kodutalust 50 kilomeetri kaugusel asuva Ambla villavabriku ja kui vana vabriku ülesputitamise ning sellele moodsa tehnoloogia juurdeliitmisega kõik sujub, siis järgmisel aastal samal ajal saab vabrik tööle hakata. Uus vabrik passib nii alpaka- kui ka lambavillast lõnga tegemiseks ja esialgu on võimsuseks plaanitud 3000–4000 villalooma „teenindamine“.

Kuid ainult lõnga tegemisest ei piisa: valmistoodang tuleb ka ära müüa. Wile Farm müüb alpakavillast sokke, kindaid, kampsuneid ja muid tooteid nii internetipoes kui ka laatadel ja edasimüüjate kaudu.

„Kui vaatad alpakavillast toodet, siis tundub see tavaline villane, aga kui katsuda saad, on hoopis teine tunne kui lambavilla puhul – imepehme ja väga soe. Kuid ikka veel on inimesi, kes ei tea, mis on alpaka ja kui soe ning pehme see vill on. Nii et alpakade propageerimine on mul veel päris pikalt äriplaani sisse kirjutatud. Pean käima kohapeal, soovitatavalt koos loomaga ja toodetega, et neid tutvustada,“ räägib Heinsaar.

Kõikjale, kus külma kardetakse

„Alpakavillast tehtud sokkide-kinnaste-kampsunite turg pole loomulikult ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias, Venemaal, Kanadas, Jaapanis – kõikjal, kus külma kardetakse,” võtab Heinsaar sihikul olevad sihtturud ühte tabavasse lausesse kokku.

Tootearendusse kaasas Heinsaar Eesti Kunstiakadeemia III kursuse moedisaini ja tekstiilidisaini tudengid. Siinkohal kuluski Lembit Ostra nõu marjaks ära, sest koostööks taotleti mullu toetust LEADER-i programmist. Viimane oli mõeldud teadusasutustega koostöö soodustamiseks ja tootenäidiste väljatöötamiseks.

Projektikirjutamise võlud ja valud

„Muude asjadega saan ma hakkama, aga projektikirjutamine ja sellega kaasnev ametnike keel on küll midagi sellist, mida vaatan nagu kosmost,“ nendib Heinsaar, et Lembit Ostra oskus bürokraatia keelt maakeelde tõlkida oli talle hädavajalik.

Muude asjadega saan ma hakkama, aga projektikirjutamine ja sellega kaasnev ametnike keel on küll midagi sellist, mida vaatan nagu kosmost.

Imre Heinsaar, alpakakasvataja

Mentori ja mentii projektikirjutamine läks edukalt ja Ostra on aidanud juba ka teise projektitaotlusega. See tehti villavabriku rekonstrueerimiseks PRIA-le, kui mullu avanes taotlusvoor maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamiseks.

Kuid ei maksa arvata, et mentorist on maaettevõtjale kasu ainult projektikirjutajana. „Seda ka, muidugi. Aga on väga hea, kui leidub kogemustega inimene, kellega oma tegevust arutada. Vahel on hea oma mõtetele kinnitust saada, neid n-ö testida. Kui väljastpoolt pereringi inimene ikka ka arvab, et on hea mõte, siis võib tegutsema asuda,“ leiab Heinsaar.

Millist tulu näeb aga nõustamisest mentor? Lembit Ostra, kel mullu oli kaks mentiid ja tänavu juba neli, leiab, et mentoriks olemine on hea võimalus näha, kuidas teised maaettevõtjad tegutsevad. „Mina tegelen lisaks nõustamisele marjakasvatusega, saan oma kogemusest näiteks müüginippe jagada.

Teised mentiid tegutsevad teravilja- ja köögiviljakasvatuses ja saame vahetada kogemusi, kuidas keegi on mingeid asju teinud,“ põhjendab ta, miks mentori ja mentii suhtest võidavad mõlemad pooled. Sulaselge partnerlus, mis muud.

MES-is on juba 21 koolitatud mentorit, kes suudaksid partneriks olla praegusest suuremalegi arvule mentiidele.

Hea teada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse pakutav mentorlusteenus on 100% toetatav ehk saaja ei pea maksma omaosalust.

  • Toetatava mentorluslepingu maksimaalne maht aastas on 1000 eurot, 40 eurot tund. Kokku 25 tundi, millest kuni 5 tundi võib kuluda transpordile ja ettevalmistustele. Toetatava mentorlusteenuse kogumaht ühe mentii kohta perioodil 2014–2020 on kuni 50 tundi.
  • Mentorlus on mõeldud põllumajandustootjale, kelle ettevõtte müügitulu oli viimase kinnitatud majandusaasta aruande järgi vahemikus 1200–100 000 eurot. Mentorlus on kahe inimese koostöösuhe: kogenud põllumees/maaettevõtja ehk mentor jagab oma teadmisi ja kogemusi väiksema kogemusega põllumehe/maaettevõtja ehk mentiiga.

Sildid: agroturismalpakaloomakasvatusmentorlusMESvill
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kui põllust saab tiik

Järgmine artikkel

Hinnakataloog toob müüjatele kirjatööd juurde

Seotud artiklid

Võihappe määramine silos. Foto: Are Selge
Sisuturundus

Võihappe määramine silos

juuni 2025
Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock
Loomakasvatus

Peame valmis olema!

aprill 2025
Aastal 2023 toimus põllumajanduses 110 loomade või muu elusloodusega seotud tööõnnetust, neist enamikul ehk 47 juhul oli tegemist veistega. Foto: Shutterstock
Loomakasvatus

Miks juhtuvad loomakasvatuses tööõnnetused?

aprill 2025
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Uudised

MES: põllumajandusmaa kapitalirent aitab rahalisest kitsikusest välja tulla

jaanuar 2025
Järgmine artikkel
Foto: hinnakataloogi kaudu OÜ Leevre poolt ostetud kombain Massey Fergysson

Hinnakataloog toob müüjatele kirjatööd juurde

Põllumehe Teataja juuni 2025

Põllumehe Teataja juuni 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.