Kui põllust saab tiik

„Eesti põldudel käivad metalliotsijad varandust jahtimas, aga tegelik maa sees peituv varandus on hoopis drenaažitorudes ja -kaevudes,“ rõhutab põllumajandusameti maaparanduse registrite büroo peaspetsialist Mati Märtson.

Ta selgitab, et meie maaparandussüsteemid ehitati nõukogude ajal, kuid nüüd on need unarusse jäetud ja lagunevad. Sellega saavad aga maaomanikud, põllumajandustootjad ja metsaomanikud otsest rahalist kahju, sest Eestis sajab rohkem kui aurab ning kui veele äravooluteid pole, algab soostumine. Soos aga põldu ei pea ja metsa ei kasvata.

Viljakast maast kiiresti ilma

80–90% drenaaži riketest on põhjustatud drenaažisüsteemi suudmete ummistumisest.

Maa kuivendamiseks maaparandussüsteeme vaja ongi, kuid ainult süsteemi olemasolust ei piisa, seda peab ka järjepidevalt hooldama. Seetõttu tulekski igal aastal üle vaadata maaparandussüsteemi maa-alal asuvate suudmete, truupide, kraavide, drenaaži ja drenaažikaevude tehniline olukord ning kui midagi pole nii nagu peab, siis puudused kõrvaldada. Mati Märtson juhib tähelepanu, et 80–90% kõigist drenaaži riketest on põhjustatud drenaažisüsteemi

Ta toob näite, et kümme aastat on piisavalt pikk aeg, mille jooksul jõuab haritav maa muutuda nii märjaks, et see on kasutusest välja langenud. „Iga viie aasta tagant tehakse üle põldude lende, et maa-ameti kaardirakenduses kaarte uuendada.

Kui võtan kaardil ette viljaka põllumajanduspiirkonna ja vaatan seal ühte konkreetset põllumaad, näen, et kümne aastaga on seal käigust välja läinud 10 ha põllumaad – ja ainult seetõttu, et üks drenaažitoru on katki. Selle piirkonna maa hinna juures tähendab 10 ha põllumaad maaomanikule 30 000 eurot kahju – sellise summa on ta loodusele loovutanud,“ toob Märtson välja rahanumbreid. Nii ei jäägi tal muud üle, kui tõdeda, et meil on miljardite eest maas varandust, mille eest keegi ei hoolitse.

Miks seda aga ei tehta? Väino Närep maaparandustöödega tegelevast Kuusalu firmast Kumari AS leiab, et põhjuseid on kaks: esiteks ei ole maaomanikud teemaga kursis ja teiseks maksavad maaparandustööd päris palju. „Maaparandussüsteeme on hooldada vaja, aga inimesed ei ole selle vajadusest eriti aru saanud. Kuid võiks, sest maaparanduse mõte on ju selles, et kevadel saaks õigel ajal külvama ja sügisel õigel ajal saagi kätte,“ leiab Närep.

Toetustest kõik ei tea

Rahamuret aitavad veidi leevendada Eesti riik ja Euroopa Liit. PRIA kaudu taotletavate toetuste kaudu on maaparanduseks aastatel 2014–2020 planeeritud 49 miljonit eurot. Silver Tiirmaa, Tartumaa maaparandusfirma OÜ Nivoo tegevjuht nendib, et paraku pole kõik põllumehed sellest võimalusest teadlikud või siis ei suuda nad end taotluse esitamisega seotud bürokraatiast läbi närida.

Silver Tiirmaa rõhutab, et maaparandussüsteeme peaks hooldama süstemaatiliselt ja pidevalt, mitte arvama, et kui korra on asi korda tehtud, siis võib teema unustada. „Silma tuleb peal hoida, mis toimub kraavides ja drenaažikaevudes. Kui kaevuluuke pole – ja paraku kipuvad nad kaduma – kukuvad loomad kaevudesse ja ei saa sealt enam välja. Seetõttu leiamegi kaevudest tihti loomade skelette,“ toob Tiirmaa näite töö kurvemast poolest.

Ühtlasi juhib Tiirmaa tähelepanu ka sellele, et kaevudele kaante peale panemine ja kraavist võsa maha lõikamine on sellised tööd, milleks ei pea firmat tellima, vaid millega põllumees või metsaomanik peaks ise edukalt hakkama saama.

Hea teada

Töid teevad registreeritud ettevõtjad

Maaparandustööde tegemiseks ei maksa palgata suvalist ettevõtet või töömeest: maaparandusseadus sätestab, et maaparandusalal tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse (MATER).

MATER asub aadressil https://portaal.agri.ee/avalik/#/mater.
Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee rubriigis maaparandus/ riiklikud registrid on Exceli tabel MATER-is registreeritud maaparandustööde ettevõtete andmetega.

Miks maad kuivendada?

• Suurendab toodangut
• Inim- ja masinatöö vajadus väheneb
• Parem soojusrežiim – pikem vegetatsioon
• Parem kvaliteet (varasem koristus)
• Veerežiim paraneb (parem õhustatus, suurem veemahutavus, suurem veeläbilaskvus)
• Pinnasel on suurem kandevõime – võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid
• Tööjõu kokkuhoid
• Veetaseme kontroll (lämmastiku ja fosfori väljakande reguleerimine)

Allikas: Mati Märtson

Samm-sammult maaparandussüsteem korda

Millest peaks põllumaa või metsamaa omanik alustama, kui tahab end kurssi viia oma maadel asuvate maaparandussüsteemide ja nende hooldamisvajadusega?

Mati Märtson soovitab esimese sammuna võtta ühendust oma maakonna põllumajandusameti keskusega või vaadata maa-ameti kaardirakendust veebiaadressil xgis.maaamet.ee, kus tuleb valida maaparandussüsteemide kaardirakendus. Sealt näeb, kas konkreetsel maa-alal on üldse maaparandussüsteem ning kui on, siis millal see on ehitatud. Samuti näeb, kus asuvad maal märjad kohad, mis vajavad kindlasti tähelepanu.

Sügisel on hea käia põllul ja üles märkida lompide asukohad. Kui põllul on vesi peal, siis järelikult on seal probleem.

Silver Tiirmaa, OÜ Nivoo tegevjuht

Samas ei pruugi inimesel, kes kaardirakendust igapäevaselt ei kasuta, olla lihtne kaardile märgitust aru saada ja sel juhul võibki nõu küsida põllumajandusametist. Nagunii tulebki järgmiseks sammud seada põllumajandusameti maakondlikku keskusesse, sest seal saab ametniku juures teada, kus asuvad maa-alal drenaažitorud ja -kaevud. „Seda infot avalikule kaardile märgitud ei ole,“ selgitab Mati Märtson.

Kuigi vastu talve suuremaid maaparandustöid teha pole mõistlik, on sügis hea aeg ettevalmistusteks. „Sügisel on hea käia põllul ja üles märkida lompide asukohad. Kui põllul on vesi peal, siis järelikult on seal probleem,“ juhendab Silver Tiirmaa, Tartumaa maaparandusfirma OÜ Nivoo tegevjuht.

Edasi saab täpsemaks minna ja tööde ulatuse väljaselgitamiseks uuringud teha – hea, kui saab mõned lahtikaevamisedki ette võtta. Seejärel tuleb tellida tööde projekt ja lõpuks võibki alata töö põllul – seal tuleb üles otsida drenaažikaevud ja -suudmed, need lahti kaevata, ning kraavid võsast ja mudast puhastada, et vesi saaks vabalt voolama hakata.

Ka katkised torud tuleb parandada ning kadunud või katki läinud kaevuluukide asemele uued panna.