• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Uus registreerimise kohustus osadele viljakuivatite omanikele

autor: HELI LEHTSAAR-KARMA, Põllumehe Teataja toimetaja
jaanuar 2018
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja jaanuar 2018
Foto: viljakuivateid omavatel ettevõtetel keskkonnaametis oma tegevuse registreerimise kohustus

Viljakuivatite omanikel on kohustus oma tegevus registreerida. Foto: Pixabay

Tänavu 1. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus, mis paneb teatud ettevõtetele keskkonnaametis oma tegevuse registreerimise kohustuse.

Nende sekka, kes peavad tegevuse registreerima ja selleks keerulise registreerimistaotluse täitma, kuuluvad ka viljakuivateid omavad ettevõtted. Peagi ootab sama kohustus ka paljusid loomakasvatusettevõtteid.

Keskkonnaameti kodulehel on selgitus, et vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 80 registreeritakse keskkonnaametis sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba, kuid kelle tegevus vastab registreeringu osas kehtestatud künnisvõimsusele.

Künnisvõimsused on kehtestatud keskkonnaministri määruses „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. See sätestab, et paikse heiteallika käitajal tuleb tegevus registreerida, kui:

  • tema põletusseadme, näiteks katla, soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on üle 0,3 MWth, kuid väiksem kui 1 MWth
  • kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem, kuid põletusseade töötab alla 500 töötunni aastas.

Kohustus umbes 70 kuivatil

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Kaidi Virronen kinnitas, et need sätted puudutavad ka viljakuivateid. „Oleme analüüsinud kogu põletusseadmete arvu, mis antud tingimustele vastab – 300 põletusseadet. Oleme hinnanud ka kuivatite osakaalu selles, mida on küll mõnevõrra keeruline teha – kuid siiski saame hinnata, et suurusjärk on kuni 70 viljakuivatit,“ kirjeldas Virronen. Ta lisas, et hinnang põhineb varasematel aastatel ja reaalne kogus võib mõnevõrra erineda.

PollumeheTeajabanner

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna esimees Ann Riisenberg oli nördinud selle üle, et põllumajandusorganisatsioone määruse väljatöötamisse ei kaasatud. „Info eelnõu kohta jõudis põllumeesteni siis, kui see oli juba eelnõude infosüsteemis (10.11.2017 – toim).“

  • Registreerimiskohustusega ettevõtted peavad registreeringutaotluse esitama esimesel võimalusel. Kaidi Virronen keskkonnaministeeriumist mainis, et ametkonnad on teadlikud, et registreering jõustus 01.01.2018 ning nõude täitmisega võib minna ettevõtetel pisut aega. „Otsest üleminekutähtaega ei ole, kuid kindlasti peaks registreeringu taotluse esitama esimesel võimalusel,“ rõhutas ta.
  • Registreeringuga ei kaasne riigilõivu ega muid tasusid.

Esialgu oli eelnõus sätestatud paikse heiteallika registreerimise kohustus ka loomakasvatusettevõtetele, kuid see jäeti viimasel hetkel määrusest välja. Kuid registreerimise kohustuse aluseks olev loomakohtade arv oleks toodud tunduvalt allapoole võrreldes 2016. aastal jõustunud määrusega „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“.

Kui nimetatud määruses on õhusaasteluba nõutav 1000 nuumsea, 300 piimalehma ja 10 000 kodulinnu puhul, ja farmerid, kelle loomade arv jäi sellest arvust allapoole, ei pidanud luba ega registreeringut taotlema, siis uue määruse eelnõus taheti registreeringukohustus panna ettevõtjatele, kel on 300–999 nuumsiga, 100–299 piimalehma või 10 000–29 999 kodulindu.

Maaeluministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, kommenteerides muu hulgas, et dokumendid, mida registreeringukohustuse puhul esitada tuleb, nõuavad nende täitmise tellimist konsulendilt või eksperdilt, sest on keerukad.

Sellega nõustub ka Ann Riisenberg, lisades, et jääb mõistetamatuks, mis on registreeringu eesmärk. „Seda, kui palju keegi õhku mingit saasteainet eraldab, on ka teiste meetoditega võimalik välja selgitada,“ leidis Riisenberg.

Loomakasvatajad olgu valmis

Töö loomakasvatajate registreeringukohustusega läheb tänavu edasi, kinnitas Kaidi Virronen. „Jätkame tööd põllumajanduse valdkonna registreeringu künniste väljatöötamiseks ning kehtestame registreerimise kohustuse ka loomapidajatele. Õhusaasteloa künniseid oleme leevendanud ja seda tehes informeerisime ka loomakasvatajaid, et tulevikus tuleb enda tegevus registreerida,“ selgitas Virronen.

Sildid: keskkondmaaeluministeeriumseadusviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

FIE-de elu muutub uuest aastast soodsamaks

Järgmine artikkel

Piimanduse eksport lööb taas õitsele

Seotud artiklid

Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock
Ülevaade

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

veebruar 2026
Mitme kultuuri koos kasvatamine: kevadised oad kevadise kaeraga. Foto: agricology.co.uk
Taimekasvatus

Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

veebruar 2026
Munatootjad lubavad minna üle puurivabadele tootmisviisidele. Foto: Pixabay
Toiduainetööstus

Eesti suurimad munatootjad  lubavad minna üle puurivabadele tootmisviisidele hiljemalt 2035. aastaks

veebruar 2026
Eesti peab riikliku looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile esitama 1. septembriks. Foto: Erametsakeskus
Keskkond

Põllumajandajad ja metsaomanikud nõuavad ministrilt looduse taastamise kava koostamise peatamist

jaanuar 2026
Järgmine artikkel
Foto: Valio tegevdirektor Maido Solovjov rõõmustab - Eesti piimanduse eksport on saanud panuse ka Valiolt

Piimanduse eksport lööb taas õitsele

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.