Jaanuari alguseks on ühistulise piimatööstuse ehitamise idee saanud nii küpseks, et tehase rajamiseks maaelu arengukavast 15 miljonit eurot toetust saanud piimandusühistu E-Piim kutsub Põltsamaale kokku piima tootmise ettevõtted.
Ka piimatootjad peavad Eesti tingimustes erakordselt suure ekspordile suunatud tehase ideesse uskuma. Nemad peavad ju nõustuma tehasele piima müüma, et see saaks töös püsida. Tundub, et E-Piima juhid esinevad avatud kaartidega, laskudes projekti tutvustamisel detailideni tehase tehnoloogilistes lahendustes ja finantsarvutustes. Teravad küsimused piimatootjatelt ei jää aga tulemata ja tipnevad üleskutsega avaldada E-Piima juhatusele umbusaldust.
Põltsamaa kultuurikeskusesse on kogunenud ligi 60 inimest. Vanad tuttavad suruvad kohvilaua kõrval üksteisel kätt ja väljendavad rõõmu taaskohtumise üle. Ürituse alguskellaajast keegi end häirida ei lase ja saali kogunetakse alles kümmekond minutit pärast ametlikku algusaega. Tundub, et tuleb sõbralik koosviibimine.
E-Piim Tootmine AS-i nõukogu esimees Sulev Mölder tutvustab esmalt E-Piima ajalugu. Tegemist on kahtlemata võimeka ettevõttega, sest tutvustuses kajastub ka näide, kuidas 1998. aastal loodud ühistu alustas aastas 1000 tonni juustu tootmisega, kuid 8 investeerimisetapi järel suudeti 2012. aastaks juustutoodang viia 10 000 tonnini aastas.
Osadel saalis olijatel on küll oma nutitelefonidest vaadata huvitavamaid teemasid, kuid kes kuulasid, said teada, et E-Piim on Eestis turuliider piimapulbrite ja juustu tootmises. Eelmisel aastal oli Eestis E-Piima käes pulbri tootmisest 72% ja juustu tootmisest 35%. Just neis segmentides plaanib tegutsema hakata ka rajatav tehas.
Põhja-Saksamaa ja Iirimaa laadi
E-Piima juhataja Jaanus Murakas vahetab kõnepuldis Sulev Mölderi välja ja hakkab tutvustama uue tehase kontseptsiooni. „Peame end võrdlema Põhja-Saksamaa ja Iirimaaga,“ alustab Murakas. Nendega on meil sarnane kliima ja ekspordi struktuur, st nagu Eestilgi, on siseturg väike ja enamik toodangust saadetakse ekspordiks.
Kuid tootjatele makstav piima hind on nendes riikides olnud Eestis makstavast 2–6 senti kg kohta kõrgem. „See on tohutu raha,“ ütleb Murakas ja lisab, et meil ei ole õigustust, miks peaksime oma äri kehvemini ajama. Edaspidi rõhutab Murakas igal sammul, et uus tehas annab võimaluse maksta piimatootjatele sarnast hinda nagu on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal.
Piimatööstus on mahuäri
Efektiivsust, mida kaotatakse väiksemate mahtude tõttu, ei ole Murakase väitel hiljem enam kuskilt tagasi võtta. Nii on ka uus tehas planeeritud töötlema 1000 tonni toorpiima ööpäevas. Murakas kinnitab, et teab kõhklustest, nagu oleks 1000-tonnine tehas Eesti jaoks liiga suur, kuid väiksemat ei ole mõtet ehitada, sest muidu ei saavutata kuluefektiivsust.
Praegu võtab E-Piim vastu 300 tonni piima päevas. Vana tehast renoveerides suudaks koguse tõsta 500 tonni peale. Murakase sõnul pole aga vanade tehaste lappimisel mõtet. See ei annaks soovitud efekti, kui tahame piimahinnaga jõuda Põhja-Saksamaa ja Iirimaa tasemele. Nende riikidega samale tasemele jõudmiseks on oluline ka tehase orienteerumine kõrge lisandväärtusega eksporditoodetele. Sortiment on paindlik vastavalt sihtturgude olukorrale ja põhitoote juustu valmistamisel tekkivat vadakut suudetakse maksimaalselt väärindada kõrvaltoodeteks.
Murakas rääkis ka sertifikaatide hankimise vajadusest, et teha end sobivaks erinevate turgude ja eliittoiduainete tootjate jaoks, sest nendele müümata ei suudeta maksta Põhja-Saksamaa ja Iirimaaga sama hinda.
Senini kallim piima kokkuostuhind
Ei imesta, et pärast sellist ettekannet tõuseb kuulajate hulgast püsti mees ja küsib: „Täna ei ole E-Piim suutnud olla piima kokkuostuhinna maksjate tipus. Mis on pildil valesti, miks te täna ei suuda maksta parimat piimahinda nagu te tuleviku kohta lubate?“
Peatselt jätkab järgmine küsija: „Keegi peab selle tõe välja ütlema. Ma olin kaheksa aastat E-Piima ühistu liige. E-Piimal on läbi aastate olnud madalaim piima kokkuostuhind. Statistika näitas, et kriisiajal oli piimatootmisega lõpetajaid enim E-Piima liikmete hulgas. Meid ei rahulda E-Piima juhtimine. Vajadus on taastada juhtkonna usaldus. Ükski pank ei anna teile uue tehase ehitamiseks laenu, kui teil pole garantiid, et piimatootjad oma piima teile müüvad.“
Lahvatab vana vimm
On tunda, et imelise piimahinna lubamine tulevikus on saalis üles kergitanud mineviku rasketest aegadest pärineva vimma. Mulle meenub endise toiduainetöösturi Kuldar Leisi arvamuslugu poolteist aastat tagasi. Ka Leis pani kahtluse alla lootused, et uus tehas saab olema äriliselt väga edukas, leides nagu imeväel need eksporditurud, mis seni on olnud Eesti tööstustele kättesaamatud.
„Eesti kaks suuremat ühistulist tööstust – E-Piim ja Saaremaa – toimivad hästi, aga võrreldes aktsiaseltsidega ei maksa tootjatele kõrgemat piimahinda. Millel põhineb arvamus, et uus riigi toetatav ühistu toimib paremini kui praegused tublid ühistud?“ kirjutas Leis toona. Ja jätkas: „Uus tööstus pidavat võimaldama tooteid kõrgema hinnaga müüa ja ühistu liikmetele jääb rohkem tulu. Mismoodi on järsku võimalik teistest turuosalistest paremini majandada?“
Ühistu liikmete valik
Samasugust umbusku peab E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas tõrjuma ka Põltsamaal toimuval koosolekul. Ta ütleb, et E-Piima areng ei ole olnud lihtne, kuna ühistu loomisel saadi algkapitaliks kaasa kokku kukkuvad meiereid. Ettevõttel ei olnud teist võimalust, kui neid jõuliselt arendada. „Me ei ole suutnud maksta parimat piimahinda, kuid meil on tekkinud vara,“ ütleb ta. „See ongi piimahinna lisa.“ Tema sõnul on see olnud ühistu liikmetest piimatootjate endi valik. Hommepäev võivad ühistu liikmed kokku tulla ja varaks oleva E-Piima maha müüa.
E-Piima uus tehas soovib endale ligi poole Eesti piimast
Efektiivse mahuäri toimimiseks soovib E-Piima uus tehas ööpäevas töödelda 1000 tonni toorpiima. Eesti piimatootmise maht on viimastel aastatel ulatunud napilt üle 2000 tonni päevas.
Murakas tuleb ka küsimuse juurde, miks kriisi ajal lõpetas piimatootmise kõige enam E-Piima ühistu liikmeid. Tema väitel lõpetasid kriisiajal tootmise peamiselt väiketootjad. Kuna E-Piima liikmed olid väiketootjad, siis oli nende lõpetamine paratamatus. Juhtkonna sobivuse üle ta pikalt ei arutle, vaid nendib: „Üldkoosolek valib nõukogu ja nõukogu juhatuse. Meie jätkame, kuni nõukogu meid valib.“
Püsti tõuseb riigikogu liige ja OÜ Estonia nõukogu liige Jaanus Marrandi. Ta kinnitab, et Estonia hakkab uuele tehasele piima müüma, kui hind tõesti on hea, ja manitseb kõiki vaatama suurt pilti ning mitte vana vimma pidama. Järgneb pikk kaitsekõne uue tehase projektile. „Peame suutma selle tehase projekti realiseerida. Äri on äri. Need nimed võime marmorisse raiuda, kelle pärast me seda tehast luua ei suuda,“ lõpetab ta oma kõne ning teatab, et peab tõttama Tallinnasse järgmist umbusalduse küsimust lahendama, sest riigikogus algab mõne tunni pärast majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni umbusaldushääletus. Saal jäi endiselt arutlema, miks ei ole E-Piim siiani suutnud maksta kõrgeimat piimahinda.
Piima kipub väheks jääma
Kust tuleb piim, mis peaks tehast töös hoidma? Praegu kogub E-Piim ju 300 tonni päevas, kuid uues tehases on vaja 1000 tonni. Sama küsimus tuleb saalist ka Murakasele. „Me peaksime tänasel hetkel 700 tonni piima päevas juurde saama. Võttes aluseks Eesti keskmise väljalüpsi, siis on juurde vaja 28 500 lehma. Kus need lehmad paiknevad, kelle piim uude tehasesse hakkab juurde tulema?“ küsib sama mees, kellele ennist jäi selgusetuks, miks E-Piim siiani ei ole suutnud maksta parimat piimahinda.
Murakase sõnul on uue tehase eesmärk lõpetada Eestist toorpiima eksport. Selleks peab aga enne tekkima korralik piimatooteid eksportiv tehas. Murakas loodab, et E-Piima rajatav tehas võtabki selle rolli ja seni piiri taha läinud toorpiim hakkab tulema nende tehasesse. „Kui seda tehast ei tee, siis me ei saagi kunagi teada, kas see piim tuleb või mitte,“ lausub Murakas.
Uurin hiljem Eesti toorpiima ekspordi statistikat ja tõden, et päris nii lihtsalt Murakas uue tehase tooraine vajadust siiski ei lahenda. Isegi kui ta suudab kogu Eesti toorpiima ekspordi tõmmata rajatavasse tehasesse, ei kipu sellest jätkuma. 2017. aasta andmeid veel ei ole, kuid 2016. aasta kohta kirjutab maaeluministeerium Eesti piimanduse ülevaates, et päevas veeti Eestist välja keskmiselt 504 tonni toorpiima. Iga päev toodetakse meil ligi 2160 tonni piima.
Kuid nagu ütles üks kommentaar saalist: kui lüüa kokku kõigi Eesti piimatööstuste unistused, siis ületab vajalik piimakogus selle, mida praegu Eestis toodetakse. Ja teada on, et maaelu arengukavast saadava toetusega piimatööstuse rajamise konkursil E-Piimale alla jäänud teine tootjate ühistu, MilkEst, ei ole sugugi valmis oma piima E-Piima uude tehasesse saatma. Nemad peavad plaani oma uue tööstuse ehitamiseks.
Excel näitab, et kõik klapib
E-Piimal on Põltsamaale kogunenud piimatootjate jaoks veel üks trump. Finantsjuht Merily Turjakas kuvab ekraanile Exceli, mis laotab saalis olijate silme ette üksipulgi kõik uue tehase tulud ja kulud. Kui siiani on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal makstud piimatootjatele Eestiga võrreldes piimakilo eest 2–6 senti enam, siis numbrid näitavad, et uus tehas suudabki piima kokkuostuhinna viia nendega samale tasemele. Exceli järgi oleks uue tehasega möödunud aastal suudetud piimakilo eest maksta 4,4 senti rohkem. Rahvas arutleb elavalt omavahel, kuid tundub, et 4,4-sendise hinnalisaga ollakse rahul. Teravaid küsimusi ei tule.
Pean lahkuma. Enam kui tund üle lubatud aja kestnud koosolek jääb arutama üleriigilise piimaühistu loomise võimalusi. Mind pandi uskuma, et mahu ja uue tehnoloogia abil saavutatava efektiivsuse tõttu makstaksegi piimatootjatele kõrgemat hinda. Kust aga tuleb vajalik kogus toorpiima? Ilmselt läheb sõjaks piimatootjate nimel. Vaevalt ükski tööstus lahinguta kasvuplaanidest loobub või oma tööstuse sootuks seiskab, et anda teed E-Piima tööstusele.
Piimaühistud võitlevad tööstuste ja piima nimel
E-Piima uue piimatööstuse projekt sai tuule tiibadesse möödunud aasta suvel, kui PRIA hindamiskomisjon otsustas Eesti maaelu arengukavast ühistulise piimatööstuse rajamiseks ettenähtud 15 miljoni euroga toetada AS-i E-Piim Tootmine projekti. Konkureeriva MilkEst AS-i taotlus jäi toetuseta.
E-Piim algatas uue tehase rajamiseks detailplaneeringu esialgu nii Paides kui ka Lääne-Virumaal Sõmerus. Valik langes Paide kasuks, kuna otsustavaks said puhastusseadmete ja katlamaja lähedus.
Toetusena saadav 15 miljonit eurot on vaid osa tehase 90 miljoni eurosest maksumusest. Ülejäänud rahast tuleks 15 miljonit eurot investoritelt ja 60 miljonit eurot on laenukapital.
MilkEsti piimaühistu pole plaanidest loobunud
Samuti toetusrahale konkureerinud MilkEsti piimaühistu pole aga oma plaanidest loobunud. Esialgu taheti hindamiskomisjoni otsus jätta MilkEst uue tehase ehitamiseks toetusest ilma, kohtusse kaevata. Kohtuteest siiski loobuti. Küll on aga MilkEsti vedav Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine ajakirjandusele öelnud, et jätkab arendust oma tööstuse rajamiseks ka ilma PRIA toetuseta.
Samas on arvutused näidanud, et kahte ühistulist suurtööstust ei ole võimalik Eestis efektiivselt majandada, sest piima on selleks liiga vähe. Läbirääkimised kahe suure piimaühistu vahel, et kogu piim viidaks uude E-Piima tehasesse, ei ole aga kuhugi jõudnud. Seda kinnitati ka jaanuaris E-Piima uut tehast tutvustanud koosolekul Põltsamaal.
E-Piima uus piimatööstus arvudes:
- Ehitus algab 2019. a II kvartalis.
- Esimene toodang 2021. a algul.
- Töötab 365 päeva aastas, 24/7.
- Toorpiima vastuvõtu võimsus on 1000 tonni päevas ja kontsentreeritud vadakut 85 tonni päevas.
- Tehast saab laiendada tootmisvõimsuseni 2000 tonni ööpäevas.
- Põhitooted ja tootmismahud: juustud: Gouda, Edam tüüpi juustud (plokid 500 x 300 x 100 mm, 16 kg) kuni 90 t päevas või Cheddar-tüüpi juustud (plokid 365 x 280 x 190 mm, 20 kg) kuni 90 t päevas; Oltermanni (silinderjuust diameetriga 120 mm) kuni 20 t päevas.
- Põhiturud: Jaapani ja Aasia turule 10 000 t juustu aastas, EL-i turule 10 000 t juustu aastas, Soome ja Baltikumi turule 10 000 t juustu aastas (praegu müüb E-Piim Soome ja Baltikumi 5000 t juustu aastas). Piimapulber EL-i ja Aasia riikidesse.
Allikas: E-Piim
