• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Puukool, mis mahub tagaaeda

autor: KRISTINA TRAKS
august 2018
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja august 2018
Riina Müürsepa lemmiklilled on hostad, mida puukoolis on ligi 70 sorti, Riina Puukool. Foto: Kristina Traks

Riina Müürsepa lemmiklilled on hostad, mida puukoolis on ligi 70 sorti. Foto: Kristina Traks

Kõik õpetajad teavad, milline tulikiire aeg on kevad – eksamid, arvestused, koolilõpetamised. Peipsi Gümnaasiumi õpetaja Riina Müürsepp on kõigele sellele lisanud veel ühe aspekti – igal kevadel kasvatab ta oma väikeses puukoolis müügiks tuhandeid suvelilli ja taimi. „Sisuliselt on mul kevadel kaks täistöökohta,“ ütleb ta.

Õigupoolest oli töökohti kuni selle suveni lausa kolm, sest tegus naine vedas ka Mustvee muusika- ja kunstikooli. Sellest kohast loobus ta aga just peamiselt lillekasvatuse tõttu – ei ole võimalik kasvatada taimi, kui aega napib ja hingega asja juures pole. Eriti kehtib see Müürsepa sõnul suvelillede puhul, mille kasvatamine ei tule välja, kui sa pole kodus. „Sellisel juhul jäävad kas kasvuhoonel luugid avamata, lilled õigel ajal kastmata või muud tööd tegemata,“ ütleb ta ja lisab, et mitmel rindel rabelemine ei tasu ära.

Riina Puukool tegutseb juba 2007. aastast ning tegemist on tõeliselt pisikese ettevõtmisega. Puukool mahub (veel) ära Müürsepa tagaaeda, kuid kahe suure kasvuhoone asjus on õnnestunud ülejärgmise naabriga teha hea kokkulepe – kasvuhooned on pensionärist naabri krundil. „Ühelt poolt mugav, kuid teisalt seab jälle piirid – me ei ole teinud kasvuhoonetesse kapitaalseid küttesüsteeme just seetõttu, et need asuvad ju võõral krundil.“

Siiski – puukool tähendab juba kaugelt rohkemat kui endale ja lähematele naabritele taimede kasvatamist. Nagu peaaegu kõik Peipsiäärsed elanikud, kasvatasid ka Müürsepad enne lillemajandust kurke. Aias oli kurkidele suured kilemajad ning lillede jaoks vaid kitsuke peenar.

Päeval palgatöö, õhtul aiatöö

Taimede ja looduse vastu on Müürsepp alati suurt poolehoidu tundnud. „Mu õed räägivad, et juba lapsena olevat ma teinud herbaariume ja tundnud väga suurt huvi looduse vastu. Mingil hetkel mõistsin, et tahan siiski rohkem lilledega tegeleda. Läksin Räpina aianduskooli ja õppisin seal aednikuks. Puukooliga alustasime nii, et mõlemad abikaasaga käisime riigitööl. Tema läks hommikul tööle kell 5, mina kell 7, õhtul koju jõudes hakkas aias aga teine tööpäev,“ kirjeldab Müürsepp.

Ta on proovinud kasvatada okaspuid ning neid ka ise paljundanud. Ei tasuvat Eestis ära, sest ei suuda konkureerida Bauhofi ja K-Rautaga. Okaspuudest pole Müürsepp siiski loobunud, vaid toob kevadel Poolast sisse huvitavaid sorte ning müüb need kas samal või järgmisel aastal.

Tema suured lemmikud on ajast aeda olnud hostad ja neid peab Müürsepp kõige ilusamateks lilledeks. Tema väikeses aias kasvab hostasid ligi 70 sorti. „Ta on mõnus laisa inimese taim, millega saab teha täiesti värvilise haljastuse, sest neid on kirjulehiseid ja erinevat värvi õitega,“ selgitab Müürsepp. Kõiki sorte, mida ta ise oma aias kasvatab, saab ka osta.

Kevadine suvelillemöll

Võiks arvata, et õpetajaameti kõrvalt taimi kasvatada on mõnus – teed seda pikal suvevaheajal. Müürseppa ajab see arvamus lausa muigama, sest tegelikult algab suvelillehooaeg märtsi alguses või veelgi varem. Tänavu näiteks saabusid lillede beebitaimed miskipärast kuu aega varem ning juba veebruaris oli vaja hakata kasvuhooneid kütma.

„Meil oli kõik ette valmistamata, aga tõime taimed koju ja hakkasime ruttu kasvuhooneid kütma. Sellest hetkest on järgmised neli kuud täielik hullumaja, me oleme abikaasaga rakkes 24 tundi ööpäevas. Ma olen kas koolis tööl või kütan kasvuhooneid. Kaasaga on meil vahetustega töö, sest iga kolme tunni tagant tuleb ahjudesse puid juurde panna,“ kirjeldab ta. „Kõige aktiivsem suvelillede müük ja kooli lõpp langevad täpselt kokku. Samal ajal lõpeb kool ja kasvuhooned saavad tühjaks. Siis algab suvepuhkus. Jah, ma tean, et äriliselt ei ole mõttekas suvel kasvuhooneid tühjana hoida, kuid pärast sellist möllu on meil vaja puhata ja seetõttu jäävad kasvuhooned suvelilledest tühjaks.“

Kütmine pole muidugi ainus töö kasvuhoonetes. On vaja istutada, kasta, võrsed õigel ajal ära näpistada, jälgida, et kahjurid taimi ära ei sööks, väetada. Kasvuhooned on erineva temperatuuriga – üks soojem, teine jahedam. Samuti on kasvuhoonetes nagu restoranideski mitu katet – ühest otsast läheb võõrasema välja, kuid teisest otsast ei jää lavats tühjaks, vaid peale tulevad kas tageetesed või tomatitaimed. „Kui suvel võib veel tühja kasvuhoone üle elada, siis kevadel peab see olema maksimaalselt täis,“ teab Müürsepp. Muidugi ei tohi taimi kunagi puudu jääda, vaid pigem olgu neid üle.

Puukooliga alustasime nii, et mõlemad abikaasaga käisime riigitööl. Tema läks hommikul tööle kell 5, mina kell 7, õhtul koju jõudes hakkas aias aga teine tööpäev.
Riina Müürsepp

Suvelilli on Müürsepp kasvatanud kolm viimast aastat ning kliente on aina juurde tulnud. On ampleid ja traditsioonilisi lilli nagu võõrasemad, begooniad. Samas igal aastal vaatab Müürsepp sortimendi ja värvivaliku üle ning muudab seda pisut alati. Müüakse peamiselt oma kodust, mis tähendab, et kevadel on klientide voorimine pidev. Naabrid on õnneks olnud mõistvad. Veel on Riina Puukool taimedega väljas ümberkaudsetel laatadel ja temaatilistel üritustel.

Tulevikuplaanidest

Kas kümne aasta jooksul on midagi ka totaalselt viltu läinud? „Mul ei ole olnud väga suurt valearvestust või totaalset ebaõnnestumist. Väikest kooliraha oleme küll igal aastal maksnud. Näiteks eelmisel aastal katsetasime rippürtidega ja no ei olnud neil tegu ega nägu. Siiski võtsin nad sel aastal uuesti ja tänavu õnnestus – nad kasvasid väga ilusateks.“

Edaspidistest plaanidest rääkides ütleb ta, et ega praeguses tegutsemiskohas ruumi kasvada enam ei ole. Samas kui kasvuplaane pidada, siis tekib ka mõttekoht seoses õpetajatööga – kahe täistöökoha pidevat pidamist välja ei kannata. „Praegu jätkame sellega, mida oskame ja oleme siiani teinud. Mulle sobib ka FIE ettevõtlusvorm, just seetõttu, et ettevõtlus on siiski kõrvaltegevus. Minu jaoks on väga mugav pidada ettevõtet, kui sa ei ole sellest 100 protsenti sõltuv,“ lisab Müürsepp.

Lilled olgu kirjud ja hekk elupuudest

Riina Müürsepp, Riina puukool

Rääkides ostjate lilleeelistustest ütleb Müürsepp, et peamine tundub olevat see, et lilleõied peavad olema kirevad ja värvilised. „Mul on palju vene rahvusest kliente ja nendel on ka väiksed eripärad. Näiteks kuuske venelane mitte mingil juhul endale ei osta, sest see on nn surnuaiataim. Ta tahab ükskõik mida muud, kuid mitte kuuske,“ räägib Müürsepp. Ja muidugi elupuud! Nende mood ei ole lõppenud ning endiselt ostetakse massiliselt elupuid hekkide rajamiseks. „Imestan, et igal Eestimaa majal ei ole veel elupuudest hekki ümber. Elupuude maania ei ole veel kaugeltki lõppenud, neid ostetakse väga-väga palju. Ta kasvab kiiresti, on ilus ja roheline, naaber ei paista. Ta on vastupidav, neid on väga erinevaid. Kõige tuntumad sordid on Smaragd ja Brabant. Esimesel on veel see eelis, et teda ei pea pügama – kui ta saavutab soovitud kõrguse, lõikad pealt maha ja ongi kõik.“

Sel aastal osales Riina Puukool ka avatud talude päeval ja Müürsepa üllatuseks tuli kohale kaks korda rohkem inimesi, kui pererahvas arvas. „Oli väga toredaid kohtumisi. Näiteks Viljandist tuli bussitäis aiandushuvilisi prouasid, tõelised asjatundjad, mõnel aed presidendi poolt tunnustatud. Olen ka ise käinud teistes taludes külas ja väga põnev on vaadata, kuidas teised asju teevad. Võib saada väga häid ideid,“ ütleb Müürsepp.

Asjatundlik nõuandja

Aiapidaja Laidi Zalekešinat seob Riina Puukooliga juba aastatepikkune koostöö. Lausa nii, et naljalt mujalt Zalekešina taimi ei ostagi.

„Meil on väga usalduslik suhe. Lausa nii, et kui mul on olnud vaja taimi ja Riinat pole parasjagu kodus olnud, siis ta ütles mulle, et mine võta ise, mis sul vaja on ja pärast arveldame. Riina kutsub mind naljatoonis kuldkliendiks ja minu suure iluaia taimed on enamjaolt pärit Riina käest. Tal on hea hind, hea lähedal on taimi tuua ja muidugi tema nõuanded kuluvad ka alati ära,“ räägib Zalekešina.

Ta kiidab, et Riina on väljaõppinud aednik ja oskab iga taime kohta anda täpsed soovitused – kuidas ja kuhu istutada, millist mulda vaja, kui palju jätta taimele ruumi. „Ta ei müügi ühtegi taime, mille kohta ta ei oska täpset nõu anda,“ kinnitab Zalekešina.

Sildid: aianduslillekasvatuspersoonpuukool
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tulekahju kustutamine on lühinägelik põllumajanduspoliitika

Järgmine artikkel

Säästame põllumehe aega ja raha

Seotud artiklid

Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Persoon

Airi Külvet: loodussõbraliku põllumajanduse usku talupidaja

juuli 2023
Üks põhjus, miks Teele Eskor läks veterinaariks õppima, on veterinaaride puudus. „Olen oma loomi sageli pidanud ravima telefoni ja videote saatmise teel,“ nendib noortalunik Teele. Foto: erakogu
Persoon

Teele Eskor: piimal on tulevikku!

aprill 2023
Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte
Persoon

Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

märts 2023
Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet
Persoon

Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

märts 2023
Järgmine artikkel
Injekteerimismeetod

Säästame põllumehe aega ja raha

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.